kõvaketta puhvrisse (kui informatsioon on seal, edastab kontroller vajalikud andmed koheselt). Kui kõvaketas on voolusäästlikuse huvides välja lülitatud, paneb kontroller ta uuesti pöörlema. Seejärel tõlgib kontroller loogilise aadressi vastavalt kõvakettale füüsiliseks aadressiks ning juhib lugemispead vastavale kohale. Seejärel loetakse andmed kettalt puhvrisse ning sealt edasi operatiivmälusse, kus nad programmile kättesaadavad peaksid olema. Lugemispead Lugemis/kirjutuspead tõlgivad diskil asetsevad magneetilised impulsid bittideks. Nad on üheks määravamaks faktoriks kõvaketta kiiruse osas. Nagu varem mainitud, on üldjuhul diski iga kihi jaoks omaette lugemis/kirjutuspea, seega kui keskmine kõvakettas koosneb 4-st diskist, on tal reeglina 8 pead. Niisiis ei maksa uskuda BIOSi konfiguratsiooni, mis väidab kõvakettal olevat 16 pead. Säärasel loogilisel seadistusel ei ole mingit pistmist sellega, mis kõvaketta sees füüsiliselt peitub.
Kõvaketas Kõvaketas (inglise hard disk drive, lühend HDD) on arvuti andmete säilitamise seade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga Informatsioon talletatakse kõvakettale kasutades nn kirjutuspead, mille tekitatud magnetvoo tulemusena magnetilise materjalil luuakse polarisatsioon Tüüpiline kõvaketas koosneb teljest, millel on mitu kuni mitukümmend ühtlase kiirusega pöörlevat ketast. Iga ketta kohal on lugemis-kirjutamispea, mis liigub ketta raadiuse ulatuses, võimaldades lugeda ja kirjutada infot mistahes kõvaketta alalt. SCSI Väikearvutisüsteemi liides (inglise Small Computer System Interface; SCSI) on
2 Kõvaketast üldiselt. Kõvaketas (inglise hard disk drive, lühend HDD) on andmesäilitusseade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. Informatsioon talletatakse kõvakettale, kasutades nn kirjutuspead, mille tekitatud magnetvoo tulemusena muudetakse magnetilise materjali polarisatsiooni. Infot saab tagasi lugeda vastupidi - magnetiline materjal tekitab lugemispeas taas magnetvoo, mis muundatakse elektriimpulsiks. Kirjutamis- ja lugemispea on tänapäeva kõvaketastel ühtne. Tüüpiline kõvaketas koosneb teljest, millel on mitu kuni mitukümmend ühtlase kiirusega pöörlevat ketast. Iga ketta kohal on lugemis-kirjutamispea, mis liigub ketta raadiuse ulatuses,
Plotter on vähem levinud, kui printerid, kuid eks siin on ka oma kindlad põhjused: kui arvutit ei kasutata joonestamiseks ega joonistamiseks, siis osutub plotter liigseks, seda enam, et tegu pole sugugi odava välisseadmega. Siiski tuleb märkida, et kui arvuti põhikasutajaks on kas konstruktor, disainer, või mõni teine joonestamisega sageli tegelev inimene, on plotter lausa hädavajalik. Plotteri tööpõhimõte on üks kahest: esimesel juhul liigutatakse kirjutuspead, paberi kohal liikuval siinil, mis võimaldab "pliiatsit" kirjutusasendis hoida ja "pliiatsit" vahetada; uuem tehnoloogia kasutab aga tindipritsile lähedast tehnoloogiat. Plotterile on kättesaadav iga joonestusvälja punkt ning kelgu ja siini liigutamisega on võimalik tõmmata joon läbi iga punkti. Erilist rolli mängivad mootorid, mis juhivad siini ja kelgu liikumist. Peavad nad ju sooritama üliväikseid nihkeid, sest sellest sõltub joonise
nagu ka sisemälulgi, on oma alajaotused: HD, FD, CD, DVD, MOD.......................................6 HD (Hard Disc) ehk kõvaketas on arvuti andmete säilitamise seade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid allumiiniumplaate, mis on kaetud ferroksiidlakiga. Kõvaketas asub füüsiliselt arvutikorpuse sees. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. Informatsioon talletatakse kõvakettale kasutades nn kirjutuspead, mille tekitatud magnetvoo tulemusena magnetilisel materjalil luuakse polarisatsioon. Infot saab tagasi lugeda vastupidi magnetiline materjal tekitab lugemispeas taas magnetvoo, mis muundatakse elektriimpulssiks. Tema mahutavus on 400 MB kuni 3.2 GB. Kõvakettale salvestamine on kiire. Arvuti väljalülitamisel salvestatud andmed säilivad. Ühes arvutis võib olla ka mitu kõvaketast või üks füüsiline kõvaketas võib olla jaotatud mitmeks loogiliseks kettaks............................
tindipritsid), mille toimel tint hakkab aurus- tuma ja eraldub mullidena. Mullprinteri printimispea Tindipea otsikute kuivamine, ummistus Üleliigne laialipritsimine Niiskustundlik e veepritsmete korral kipub tint laiali valguma Arvjooniste, diagrammide, kaartide, arhitektuurijooniste loomiseks. Erinevus printerist seisneb selles, et loodava kujutise jooned ei koosne mitte üksikpunktidest (punktiirist), vaid tõmmatakse pideva joonena. 1 juhul liigutatakse kirjutuspead, paberi kohal liikuval siinil, mis võimaldab "pliiatsit" kirjutusasendis hoida ja "pliiatsit" vahetada. 2 juhul e uuem tehnoloogia kasutab aga tindipritsile lähedast tehnoloogiat . Mootorid juhivad siini ja kelgu liikumist Plotterile on kättesaadav iga joonestusvälja punkt ning kelgu ja siini liigutamisega on võimalik tõmmata joon läbi iga punkti. Tähtis on siini kiirus Plotteritel on võimalik samm 0,025 mm või isegi alla selle. Üldjuhul kasutatakse töös
videokaart nii analoog- kui digitaalsignaali. Kõvaketas Kõvaketas on andmesäilitusseade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/62/Harddisk-head.jpg Kõvaketta tööpind koos kirjutamis-lugemispeaga Informatsioon talletatakse kõvakettale, kasutades nn kirjutuspead, mille tekitatud magnetvoo tulemusena muudetakse magnetilise materjali polarisatsiooni. Infot saab tagasi lugeda vastupidi - magnetiline materjal tekitab lugemispeas taas magnetvoo, mis muundatakse elektriimpulsiks. Kirjutamis- ja lugemispea on tänapäeva kõvaketastel ühtne. Tüüpiline kõvaketas koosneb teljest, millel on mitu kuni mitukümmend ühtlase kiirusega pöörlevat ketast. Iga ketta kohal on lugemis-kirjutamispea, mis liigub ketta raadiuse ulatuses,
Haapsalu Kutsehariduskeskus Peeter Zolotov Arvutid ja arvutivõrgud 10 Sissejuhatus: Kõvaketas ( hard disk drive, lühend HDD) on andmesäilitusseade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiinium- või portselanplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. Selleks kasutatakse kirjutuspead, mille tekitatud magnetvoo tulemusena muudetakse magnetilise materjali polarisatsiooni. 3 Haapsalu Kutsehariduskeskus Peeter Zolotov Arvutid ja arvutivõrgud 10 Kõvaketta kirjeldus Kõvaketas koosneb teljest, millel on mitu kuni mitukümmend ühtlase kiirusega pöörlevat ketast
laserplottereid. Plotter on vähem levinud, kui printerid, kuid eks siin on ka oma kindlad põhjused: kui arvutit ei kasutata joonestamiseks ega joonistamiseks, siis osutub plotter liigseks, seda enam, et tegu pole sugugi odava välisseadmega. Siiski tuleb märkida, et kui arvuti põhikasutajaks on kas konstruktor, disainer, või mõni teine joonestamisega sageli tegelev inimene, on plotter lausa hädavajalik. Plotteri tööpõhimõte on üks kahest: esimesel juhul liigutatakse kirjutuspead, paberi kohal liikuval siinil, mis võimaldab "pliiatsit" kirjutusasendis hoida ja "pliiatsit" vahetada; uuem tehnoloogia kasutab aga tindipritsile lähedast tehnoloogiat. Plotterile on kättesaadav iga joonestusvälja punkt ning kelgu ja siini liigutamisega on võimalik tõmmata joon läbi iga punkti. Erilist rolli mängivad mootorid, mis juhivad siini ja kelgu liikumist. Peavad nad ju sooritama üliväikseid nihkeid, sest sellest sõltub joonise täpsus
Selliste mootorite juhtimise lihtsustamiseks on välja töötatud ka hulgaliselt spetsiaalseid integraallülitusi. Selle mootoritüübi puuduseks on väike võimsus: seda saab kasutada vaid suhteliselt väikeste koormuste liigutamiseks. Vooruseks on, et samm-mootor ei vaja keerulist rootori asendi andurit, kuna asendi määravad saadud impulsside arv ja suund. Andur on vajalik ainult käivitamisel nullpunkti fikseerimiseks. Näiteks enamik printereid liigutab käivitamisel kirjutuspead pead pisut edasi ja siis tagasi, kuni lõpplüliti teatab juhtsõlmele algseisust.On olemas ka lineaarliikumise samm-mootorid, kuid need on üpris kallid ning vajavad head jahutust.Samm-mootor on elektrimasin, mis muudab alalispinge impulsid mootori võlli mehaaniliseks energiaks. Peamine koostisosa on rootor, mis on mootori ainuke liikuv komponent. Rootori külge on kinnitatud püsimagnetid, millede väljaulatuvate otsade külge ühendatakse veomehhanismid. Rootor asetseb omakorda
Plotter on vähem levinud, kui printerid, kuid eks siin on ka oma kindlad põhjused: kui arvutit ei kasutata joonestamiseks ega joonistamiseks, siis osutub plotter liigseks, seda enam, et tegu pole sugugi odava välisseadmega. Siiski tuleb märkida, et kui arvuti põhikasutajaks on kas konstruktor, disainer, või mõni teine joonestamisega sageli tegelev inimene, on plotter lausa hädavajalik. Plotteri tööpõhimõte on üks kahest: esimesel juhul liigutatakse kirjutuspead, paberi kohal liikuval siinil, mis võimaldab "pliiatsit" kirjutusasendis hoida ja "pliiatsit" vahetada; uuem tehnoloogia kasutab aga tindipritsile lähedast tehnoloogiat. Plotterile on kättesaadav iga joonestusvälja punkt ning kelgu ja siini liigutamisega on võimalik tõmmata joon läbi iga punkti. Erilist rolli mängivad mootorid, mis juhivad siini ja kelgu liikumist. Peavad nad ju sooritama üliväikseid nihkeid, sest sellest sõltub joonise täpsus.
1.1.3.3 Salvestiste ja andmekandjate põhitüübid: sisemine kõvaketas, väline kõvaketas, võrgudraiv, CD, DVD, USB-välkmälu, mälukaart, võrgusalvesti. Kõvaketas - (hard disk drive, lühend HDD) on andmesäilitusseade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. Informatsioon talletatakse kõvakettale, kasutades nn kirjutuspead, mille tekitatud magnetvoo tulemusena muudetakse magnetilise materjali polarisatsiooni. Infot saab tagasi lugeda vastupidi- magnetiline materjal tekitab lugemispeastaas magnetvoo, mis muundatakse elektriimpulsiks. Kirjutamis- ja lugemispea on tänapäeva kõvaketastel ühtne. Tüüpiline kõvaketas koosneb teljest, millel on mitu kuni mitukümmend ühtlase kiirusega pöörlevat ketast. Iga ketta kohal on lugemis-kirjutamispea, mis liigub ketta raadiuse ulatuses, võimaldades
Mälude hierarhias kuuluvad madalaimale astmele. Suure mahuga, kuid küllatki aeglased. Kuuluvad jadapöördusmälude hulka ehk aeg erinevate mäluosade poole pöördumiseks on erinev. KÕVAKETAS andmete säilitamiseks pöörlevad jäigad mittemagnetilised alumiiniumsulamist või klaasist kettad. Andmeid loetakse ja kirjutatakse kettale digitaalselt kodeerituna ja need säilivad ka voolu kadumisel. Info talletatakse kettale kasutades kirjutuspead, mille tekitatud magnetvoo tulemusena muudetakse magnetilise materjali polarisatsiooni. Info lugemisel vastupidi tekitab magnetiline materjal lugemispeas taas magnetvoo, mis muundatakse elektriimpulsiks. Tänapäeval ühtsed pead. Koosneb teljest, millel üks kuni mitukümmend ühtlase kiirusega pöörlevat ketast. Iga ketta kohal pea, mis loogub ketta raadiuse ulatuses, võimaldades lugeda ja kirjutada infot mistahes kõvaketta alal
meie poolt etteantud operatsioone. Sellised abstraktsed arvutid ja nende programmeerimise teooria lõid teineteisest sõltumatult ameeriklane Alonzo Church ja inglane Alan Turing (1912-1954) (hiljem oli Turing mõnda aega küll Churchi õpilane). Aastatel 1935-1937 kirjutas Turing artikli, kus ta kirjeldas väga lihtsat abstraktset arvutit, nn Turingi masinat. Arvuti koosnes lõputult pikast lindist (mälu), kirjutavast-lugevast peast ja seda kirjutuspead juhtivat programmi sisaldavast tabelist. Turingi veendumuse kohaselt sai Turingi masinaga arvutada kõike sedasama, mida ükskõik millise teistsuguse või suurema arvutiga: keerulisemat arvutit saab Turingi masin programmiliselt simuleerida. Tegu on niisiis universaalse arvutiga, nagu on universaalsed ka tegelikult eksisteerivad arvutid. Turingi eesmärk oli uurida, mida üldse põhimõtteliselt arvutada saab, ning mida ei saa, ehk teiste sõnadega, missuguste
Plotter on vähem levinud, kui printerid, kuid eks siin on ka oma kindlad põhjused: kui arvutit ei kasutata joonestamiseks ega joonistamiseks, siis osutub plotter liigseks, seda enam, et tegu pole sugugi odava välisseadmega. Siiski tuleb märkida, et kui arvuti põhikasutajaks on kas konstruktor, disainer, või mõni teine joonestamisega sageli tegelev inimene, on plotter lausa hädavajalik. Plotteri tööpõhimõte on üks kahest: esimesel juhul liigutatakse kirjutuspead, paberi kohal liikuval siinil, mis võimaldab "pliiatsit" kirjutusasendis hoida ja "pliiatsit" vahetada; uuem tehnoloogia kasutab aga tindipritsile lähedast tehnoloogiat. Plotterile on kättesaadav iga joonestusvälja punkt ning kelgu ja siini liigutamisega on võimalik tõmmata joon läbi iga punkti. Erilist rolli mängivad mootorid, mis juhivad siini ja kelgu liikumist. Peavad nad ju sooritama üliväikseid nihkeid, sest sellest sõltub joonise täpsus
ga ühendatud IDE (Parallel ATA) rööpliidese abil. Tänapäeval hakkab ATA rööpliidest välja tõrjuma jadaliides Serial ATA. Välised salvestusseadmed (mälupulgad, kantavad kõvakettad jpm.) ühenduvad arvutikor- pusega enamasti USB, FireWire vmt. pordi kaudu. Levinumad salvestusseadmed on järgmised. 20 Kõvakettaseade (HDD33 ). Kõvaketta sisemuses on mitu magnet- pinnaga ketast, mille kohal ja all liuglevad lugemis-kirjutuspead. Ke- taste pind on jaotatud radadeks ja rajad omakorda sektoriteks. Kogu konstruktsioon asetseb kinnises tolmuvabas keskkonnas (üks tolmu- tera on mitu korda suurem kui lugemispea ja ketta vaheline ruum). Kõvakettad kardavad ka põrutust ja ülekuumenemist. Tänapäeva kõvaketaste mahud algavad 100 gigabaidist. Foto 38. Kõvaketta- seade seestpoolt
135 TPI (tracks per inch) – rada tolli kohta. Seadmel on neli andurit elektroonika juhtimiseks: ketta alalisvoolumootori andur, kirjutamiskaitse andur, ketta andur ja raja 00 andur samm-mootori juhtimiseks. Magnetpeal on ferriidist südamik, mille keskel asub lugemis-kirjutamispea ning mõlemal äärel kustutuspea, mis puhastab uue andmeraja mõlemad ääred vanade andmeradade mõju kõrvaldamiseks. Andmebittide salvestamiseks muudetakse kirjutuspead läbiva voolu suunda perioodiga 2 kuni 4 mikrosekundit. Lugemispeast saadud signaal läbib elektroonikaskeemi, 18 mis registreerib maksimaalsed voolutugevused ja muudab sisendsignaali vajaliku kujuga väljundsignaaliks, mis saadetakse arvuti siinile. Disketile kirjutatut on võimalik kaitsta juhusliku hävitamise eest klõpatsiga, mida saab nihutada edasi või tagasi. Diskett on kaitstud,
annaabi.ee 
