3. Kuulus Wildele ja asus Põltsamaal 4. Hupel oli mitmekülgne publisist, keelemees, ja kodu-uurija, kogus teadet eestimaa ja Liivimaa ajaloo, eluolu, majanduse jm kohta, 5. Koolide arv hakkas suurenema tänu vennastekoguduste tegevusele ja George Von Brwne´i 1765 aasta koolipatendeile 6. Kalendreid, hiljem ka lühhike õppetus 7. Vene riik ei hoolinud kõrgharidusest. 8. August Von Kotzebue * Koole, luteri kirkut, eluviisi * Lugemisele, kirjutamisele, tõlkimisele, kirjutusoskuse levitamisele.´, ehitasid palvemaju. Pärisorjuse kaotamine Eestis *18 saj. Lõpus hakkasid mõisates tekkima kriisinähud *Mõisate väljaminekud ületasid sissetulekuid *mõisates elati saksamaal toimivate elustandardite järgi *Raha kulutati: I Kallid veinid ja toiduained II Uhked häärberid III Võidusõidu hobused(traavel) *Mõisnikud võttsid palju võlgu. *võlgade katteks tuli rohkem toota, talupoegade koormused suurenesid
Sõna praxis tähendab kreeka keeles tegutsemist. Aristotelesest alates tuntakse kolme inimese põhitegevust: theoria, praxis ja poiesis. Theoria seostub mõtiskluse, sisekaemuse, kontemplatsiooni, tõe äranägemisega seesmise vaatluse teel; teoreetilise tegevuse eesmärk on selles tegevuses endas, sellelt ei oodata rakenduslikke väljundeid. Poiesis on millegi valmistamine, seotud techne, s.o tehnika ja tehnoloogiaga, samuti millegi varjatusest esiletoomisega, nt käe treenimine kirjutusoskuse tarvis. Sedalaadi tegevus omab tegevusprotsessist lahutatavaid tulemusi ja tegevust ennast hinnatakse tulemuse, produkti (nt käsitöö kui protsessi ja produkti) järgi. Praxis on Aristotelese järgi tahtlik ja eesmärgipärane tegevus, eneseteadlik tegutsemine, toiming. Siin ei ole tegevusprotsess ja selle tulemus lahutatavad; tegevuse eesmärk on tegevuse enda teostamine (nt eneseteostus, laulmine, tantsimine, poliitika). NB! Praxise mõistest lähtub Aristotelese hoopis laiem poliitika
annaabi.ee 
