.....................................................................................................12 Viidatud allikad...............................................................................................................13 SISSEJUHATUS Käesolev referaat on koostatud filosoofia kursuse raames ning käsitleb tehisintellekti võimalikkust. Referaat on kirjutatud tuginedes Ameerika Ühendriikide Stanfordi ülikooli filosoofiaprofessori Fred I. Dretske 1993. a. avaldatud kirjutisele ,,Kas intellekt saab olla tehislik?". Antud referaadi autor on refereerimiseks kasutanud ülalnimetatud teksti 1995. a. Akadeemias avaldatud Ene-Reet Sooviku poolset eestikeelset tõlget. Tekst ,,Kas intellekt saab olla tehislik?" kuulub teadvuse- e. vaimufilosoofia valdkonda. MIDA MÕELDAKSE INTELLIGENTSI ALL? Dretske järgi võib intellektist mõelda kahel erineval moel: kas millestki rahasarnasest, mida me võime omada mingil suvalisel määral ja kui me juba natukenegi teda omame,
autoripoolne uurimus Toetub kirjandus allikatele Koosneb algallikatele tuginevast referatiivsest osast ja autori loodud uurimuslikust osast Annab ka kirjutele oma arvamuse Analüüs tehakse autori poolt Ei ole allikamaterjali sõnaline Järeldus tehakse autori poolt ümberkirjutus Viide: · Võimaldab hoiduda plagiaadi süüdistusest · Lisab kirjutisele autoriteeti · Võimaldab lugejal leida üles algallika Viitamine ja tsiteerimine · Tsitaat ehk sõnaline väljavõte tekstist · Tsiteerida on lubatud vaid avaldatud teoseid · Tsitaat on alati jutumärkides · Tsitaat on ca 4 rida, tsiteeritud teksti · Tsitaadile lisatakse autori allika nimi, teose ilmumisaasta ja lehekülje number · Pikem väljavõte, tähistatakse kolme mõttekriipsuga
Vastused küsimustele 1. Veel mitu nädalat tagasi ütleksin, et psühhiaater, psühholoog ja psühhoterapeut on sama inimene. Aga juhtus nii, et juhuslikult sattusin huvitavale kirjutisele, kus oli kõik põhjalikult selgitatud. Õnneks mõned asjad ma jätsin meelde ja võin praegu kasutada. Minu arvates psühhiaater on arst kelle kohuseks on tõsiste psüühiliste häirete ravimine , näiteks skisofreenija, psühhoos, hallutsinatsioonid ja muud. Jõudnud järeldusele, et psühholoog mitte eriti arst. Ta ei saa diagnoosi panna ja ravimisega ei tegele. Tal on teine eesmärk
Kokkuvõte võiks koosneda kolmest-neljast lausest, kus tuuakse ära · arutlusest tekkinud järeldused, · arvamused sellest, kas kontserdil kuuldud muusika konkreetse interpreedi (interpreetide, orkestri jne) esituses tekitas mõtteid (milliseid?), vaimustas (miks?), tekitas igavust (miks?) jne, · kontserdi (muusikalavastuse) võrdlus oma varasemate kontserdikogemustega, · ettepanekud esinejatele või kontserdikorraldajatele. Kindlasti on oluline leida kirjutisele tabav pealkiri. Loo nõutav pikkus on poolteist kuni kaks A4 lehekülge, kirja suurus Times New Roman 12 punkti, reavahe 1,5.
dekoratsioonidest, kostüümidest, tantsuseadetest jm. 1 5.11.2015 Kokkuvõte Vormistamine kolm-neli lauset, kus tuuakse ära leia kirjutisele tabav pealkiri. arutlusest tekkinud järeldused, pikkus on poolteist kuni kaks A4 lehekülge. kiri Times New Roman 12 punkti, reavahe 1,5. arvamused sellest, kas kontserdil kuuldud Tähelepanu õigekeelsusele ja korrektsele muusika konkreetse esitaja esituses sõnakasutusele, samas mitte unustada ka
suuda.!! Minu arvamus on see, et Eestis võiks olla 4 tuumajaama. Pisut hämmastav jutt loodussõbralt, aga tegelikkusest oleks selline viis kõige keskkonnasõbralikum. Need jaamad tuleks rajada suuremate linnade lähedusse, ning jaamadel oleks kaks ülesannet: I on toota energiat ja II energia tootmisest tekkinud soojusenergiaga lahendada linnade kütteprobleemid. Tänapäeval on arenenud energeetika juures on riskiaste piisavalt madal. Kindlasti järgneb kohe sellele kirjutisele hala ja sõim, aga samas kui peaks juhtuma meie naaberriikides midagi mõne tuumajaamaga, kas meid see siis ie puuduta?! Ega's riigipiir ja piirivalve radioaktiivset kiirgust pea. Kusagilt on ka kõrvu jäänud, et mingi taoline projekt on tehtud, aga kes ja millal - ei tea.Suur osa Eesti elanikest ei ole võimaliku Eesti riigi osaluse kohta tuumajaamas mingit seisukohta võtnud. Ka Euroopa on jagatud on riike, kus rahva arvamus on
kommenteerides teisele, miks ja kuidas ta lahendab. Teine õpilane ei loo midagi ise, vaid parandab, täiustab esimese tööd selgitades ja õpetades. Õpilastel on erinevad ülesanded, kuid kokku peavad nad saama ühistöö. Näiteks peab üks õpilane kirjutama ülevaate mingist probleemist või olukorras vms, kusjuures ta peab ka sinna ülevaatesse sisse panema mõne inimese lühiintervjuu või kommentaari. Teine õpilane pildistab vastava probleemi või olukorraga seotut ja lisab kirjutisele sobilikud pildid. · Rühmatöö Rühmatöö eelised on teada-tuntud juba ammu enne arvutite kasutuselevõttu. Kui lapsed töötavad arvuti ees paaris või rühmas, siis saavutavad nad paremaid tulemusi. Rühmatöö võib olla enam kui kaheliikimelises grupis kuni kogu klassi koostööni välja. Rühmatöö liigid: Rühmatöös võivad olla kõikidel liikmetel ühed ja samad ülesanded. Näiteks on ülesandeks
- Loengud Wittenbergi ülikoolis - Lutheri võimalus pidada Wittenbergi linnakoguduse vaimulikuna usupuhastusele üleskutsuvaid teenistusi - Isiklikud kontaktid ja trükised Lutheri Uue Testamendi tõlke ja tema kahe katekismuse abil muutus usupuhastus rahvaliikumiseks 1524 1525 Talupoegade sõda talupojad nõudsid vabastamist pärisorjusest ja rõhuvatest maksudest, toetudes oma ,,evangeeliumile" (Svaabimaa talupoegade 12 artiklit) ning Lutheri kirjutisele ,,Kristlase vabadusest" Pildirüüste korratused, mille käigus lõhuti katoliku usu tunnuseid altareid, pühapilte jne 1530 Augsburgi usutunnistus - 1530. aastal üritasid reformatsiooni pooldajad saada Rooma kiriku toetust läänekiriku ühtsele õpetusele. Selleks esitati Augsburgi usutunnistus, millest sai luterliku kiriku usutunnistus, kuid kõik lepitused lükati tagasi.
oma arvamuse referatiivsest osast EI OLE allikmaterjali ja autori loodud sõnasõnaline uurimuslikust osast ümberkirjutus Analüüs, järeldused VIITAMINE Viide: 1) võimaldab hoiduda plagiaadi süüdistusest, mis on peamine oht teiste autorite ideede või uurimuste kasutamisel ilma vastava osutuseta 2) lisab kirjutisele autoriteeti ning näitab, et kirjutaja on tuttav teiste samal teemal tehtud uurimustega 3) võimaldab lugejal leida üles algallika, sest kirjanduse loetelus esitatakse viite kohta kõik olulisemad detailid. (Uibu,2009) VIITAMINE Varasemate uurimuste ja teiste autorite seisukohtade/ andmete esitamiseks oma tekstis võib kasutada tsiteerimist ja parafraseerimist. Sobivad järgmised võtted: (Hirsjärvi, Remes ja Sajavaara, 2005)
Thomas Jefferson, iseseisvusdeklaratsiooni üks koostajaid pidas John Locke üheks tähtsamaks meheks, kes kunagi on elanud. „Kaks Traktaati Riigivalitsemisest“ on 1689. aastal anonüümselt ilmunud kirjutis John Locke poolt. Oma eluajal lükkas ta tagasi väite nagu oleks ta „Kaks Traktaati Riigivalitsemisest“ autor, seda sellepärast, et mitmed provokatiivsete või ekstreemsete teoste autorid hukati. Esimesene traktaat on vastuseks Sir Robert Filmeri monarhiat õigustavale kirjutisele. Selles teoses lükkab ta ümber vastaspoole väiteid tõlgendades piibli sõnu enda arusaamist mööda. Muuhulgas toob John Locke välja mitmeid arutlusvigu oma oponendi järeldustest. Näiteks õigustab Filmer enda väiteid, et vanal ajal olid vanematel palju suuremad õigused enda lastega. Locke aga ütleb, et see ei tähenda ilmtingimata, et tänapäevasel generatsioonil peaksid samasugused õigused olema, kuna vanal ajal tegeleti ka näiteks insesti, sodoomia ning abielurikkumisega ning
Maali vasakus servas poolenisti paistvas narrikostüümis figuuris näeb ta allegoorilist viidet monarhistide valitsuse kahepalgelisusele. Võimuesindaja, antud maalil oletatavalt Marshal Macmahon, on Manet’ teosel silmitsi reaalse olukorraga ühiskonnas, kus moraal on täielikult alla käinud. John Huttoni analüüsi antud teosest iseloomustab kriitiline hoiak tema kirjutisele eelnenud analüüside ja tõlgenduste suhtes. Ta mainib juba oma artikli alguses, et Manet’ Maskiballist on kirjutanud väga paljud kriitikuid ning et neid kõrvutades ei pruugi isegi kohe aru saada, et jutt käib samast teosest. Hutton peab esmatähtsaks vaadelda teost antud ajajärgu poliitilises kontektstis ning varasemate kriitikate nõrkusi peab ta samuti poliitilise konteksti ebapiisavast avamisest tulenevateks
lähteintuitsioonidest A põhjalikumalt argumenteeritud seisukohani B: aga kui vahepeal tuleb mingeid muid mõnusaid mõtteid pähe, siis võiks ka neid (võibolla sulgudesse või joone alla) kirja panna, isegi kui nad otseselt teemasse ei puutu. Tüüpvead, mida vältida Oleme juba vaadelnud argumenteerimisvigu, mida tuleks vältida. Lisaks nendele toob Tiiu Hallap (2006) välja veel nimekirja vigadest, mis ühelegi filosoofilisele kirjutisele head ei tee: klišeed põhjendamatud üldistused segane ülesehitus valed proportsioonid osade vahel vasturääkivused ebaadekvaatsed viited autoriteedile Klišeed mõjuvad eriti häirivalt, kui nendega esseed alustatakse. Paraku on selline alustamise viis sagedane. Vaughn (2006: 57) toob esile konstruktsioonid, mida tuleks sissejuhatuses vältida:
Põhiosa töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuse küsimustele; töös on õpilase isiklikud mõtted käsitletud autorite seisukohtadega; on oluline, et refereeringule lisab töö autor omapoolsed kommentaarid; refereeringud peavad olema viidatud! 16.10.2015, reede Tsiteerimine ja refereerimine Miks viidata? võimaldab hoiduda plagiaadi süüdistusest; lisab kirjutisele autoriteeti; võimaldab lugejal leida üles algallika. (Uibu 2009) Tsitaat ja refereering ...on varasemate uurimuste ja teiste autorite seisukohtade/andmete esitamiseks omas tekstis. Tsitaat ehk sõnasõnaline väljavõte tekstist. refereering ehk kokkuvõttev laenamine, st kirjutaja väljendab kasutatud allikast pärit infot oma sõnadega. Tsiteerimine Tsiteerimine on originaalteksti võimalikult autente kajastamine originaalkeeles või tõlkena
TRIKSTER. Ka kalevipoeg oli trikster, tegeles teatud mõttes maailma vormimisega, ka vanapagan oli seda. *Sven Kivisildnik [leht olemas] 89.a luulekassett „Märg Viktor“ kuni tänaseni on ta avaldanud üle 30 raamatu. Tema loomingus on kaks põhiprintsiipi: esiteks tehnoloogiline-kombinetoorne ja teine inimlik-sentimentaalne. Esimene täh seda, et kirjutuse aluseks on algorütm, valem või teatud kindel kirj viis (suunatud sellele, et luua ’kirjanduslikku masinat’, ei lähtu kirjutisele kui kunstiteosele). Kunst on justkui toode, mida on võimalik luua konveier-printsiibil. Mõjutusi 1860 popkunstist (Andy Warhol), teine mõju 60- 70ndatel tegutsenud OULIPO rühmitus, kes koosnes kirjanduslikest eksperimentidest huvitatud inimeste loomingust. Kivislidniku 90ndate looming rohkem eksperimentaalne, nüüd taandunud pigem. Kivisildnik tugevalt mõjutatud sürrealismist, nt sürrealistlik automaatkirjutamine meetodiks 1999 „Märg Viktor“
kasutamine), looduse ilu nägemine. "Kas saab esteetiline aspekt kasvatuse keskkohaks olla?" küsib Peeter Põld (1993) ja vastab: Üldiselt küll mitte, sest ta ei anna suuremale osale inimestest nende elu mõtet ja sisu, vaid on lisandiks, mis kosutab, ülendab, viib välja kitsast ringist, millesse elu surub. Peeter Põllu seisukohta "estetismi" suhtes väljendab ülimalt ilmekalt tema repliik ühele päevakajalisele kirjutisele: Silmasin viimases "nädala" numbris kirjutise, kus juttu oli armatsemisest Jaapanis ja ülistati seda kui kõrget esteetilist nähtust, kultuuri ülimat saavutist, mida soovitada Euroopa reisijatel ühes naistega vaatama minna, et sealt õppida. Puuris naised - geisad - kahel pool teed Jakoshihas: 30000. Andku oma tütred seesugusteks kasvatada tolle kirjutise autor. Inimene on alandatud riistaks, abinõuks, elab selleks, et teisi lõbustada. Sääraselt vaatekohalt on ka orja
" küsis härra Maurus Indrekult, näidates lehele, mis laual. ,,See on meie leht," vastas Indrek. ,,Kelle meie?" küsis direktor, püüdes olla rahulik ja asjalik. ,,Õpilaste," ütles Indrek. ,,Kes on selle kirjutanud?" küsis direktor ja näitas Indreku artiklile, millel pealkirjaks: ,,Jumal ja inimene." ,,Mina," vastas Indrek. ,,Väga hea," ütles direktor. ,,Aga kui teie olete selle kirjutanud, siis lugege meile siit ette." Ta näitas katkendile, mis märgitud punasega. Indrek lõi silmad kirjutisele ja ta tundis, et ta seda lugeda ei saa, ei või, sest tal hakkas millegi pärast häbi. Kirjutades ei olnud, aga nüüd oli. See oli talle nii imelik ja uus, et ta muutus otse sambaks. Öösi oli vaimustus ja rahuldus, nüüd piinlikkus ja häbi! ,,Lugege," käskis direktor äkki jõhkralt, ,,meie ootame." ,,Ei," vastas Indrek kindlasti ja astus paar sammu lauast eemale. ,,Siis lugege teie, härra Ollino, sest meie kõik tahame ometi teada, mida kirjutab meie pikk Paas."
annaabi.ee 
