Ühe näitusel oleva maali nimi oli „Nimetu“. See oli akrüülmaal. Maalil oli kujutatud mägist maalappi, kus tundus üks kohalik põllumees tööd tegemas. Pildil oli kujutatud ka kivisilda, mille alla oli end peitnud mingi hirmsa näoga loom. See elukas oli sinakas-rohelist värvi ning üsna jubeda näoga. Ei saanud selle pildi mõttest kahjuks väga aru. Üldiselt mulle näitus väga meeldis, kui minu arvates oleks võinud teostel rohkem autori poolt kirjutavaid tekste juures olla, siis oleks maalidest ka lihtsamini aru saanud. Samuti oleksin meeleldi tahtnud näha veel rohkem kolmemõõtmelisi teoseid. Gevin Milpak
’ IV Uue kirjaviisi juurdumine 1840.–1870. aastateni ning kirjakeele areng kuni 20. sajandi alguseni. Eesti keele kirjeldamisel ja normimisel hakatakse eeskuju võtma soome keelest. Uus kirjaviis, mille fikseerib Eduard Ahrens, juurdub 1870. aastatel. Püritakse kultuurse eesti kirjakeele poole, rikastades teadlikult sõnavara (F. R. Kreutzwald, C. R. Jakobson, K. A. Hermann, A. Grenzstein). Lisandub eesti keeles kirjutavaid eesti soost haritlasi. Antakse välja õppe- ja ilukirjandust, ilmub seletavaid ja kakskeelseid sõnaraamatuid, nt Ado Grenzsteini „Eesti Sõnaraamat” (1884), Ferdinand Johann Wiedemanni „Ehstnisch- deutsches Wörterbuch” (1869), Jakob Johanson-Pärna „Wene-Eesti Sõna-Raamat” (I tr 1885). 1857–1861 ilmub F. R. Kreutzwaldi rahvuseepos „Kalevipoeg” Õpetatud Eesti seltsi toimetistes. Murranguks vana ja tänapäevase kirjakeele vahel „Noor-Eesti” rühmituse 1905
Tegi ettepanekuid vana kirjaviisi täpsustamiseks. Ahrens - eesti k kirjeldamisel ja normimisel hakatakse eeskuju võtma soome keelest. Uus kirjaviis, mille fikseerib Ahrens, juurdub 1870ndatel. Keeleõpetus ,,Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes" põhjendab uue, soomepärase kirjaviisi eeliseid. 1. 19.saj II poole eesti kirjakeel Püritakse kultuurse eesti kirjakeele poole, rikastades teadlikult sõnavara (Kreutzwald, Jakobson, Hermann). Lisandub eesti keeles kirjutavaid eesti haritlasi. Antakse välja õppe- ja ilukirjandust, ilmub seletavaid ja kakskeelseid sõnaraamatuid. Murranguks vana ja tänapäevase kirjakeele vahel ,,Noor-Eesti" rühmituse 1905. a koguteos, milles ilmub ka Johannes Aaviku programmiline artikkel ,,Eesti kirjakeele täiendamise abinõuudest". Ühise põhjaeestilise kirjakeele levik. Kreutzwald - 18571861 ilmub värsivormis rahvuseepos ,,Kalevipoeg" ÕESi toimetistes. Rahvaluulele toetuvad ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud"
kujunditele luules (Kepp 1999; Soovik 2002; Speek 2002). Eraldi looduse kujutamisele keskenduva proosa uurimine kirjandusteaduslike vahendi- tega ning selle kaasamine eesti kirjandusloo üldpilti on senini entusiast- liku algatuse tasemel, piirdudes peaasjalikult vastavateemaliste käsitlus- tega ajakirjanduses ja artiklikogumikes (Maran, Tüür 2001a; 2001b; Tüür 2004) ning publitseerimata töödega (Relve 1989; Tüür 2003). Loodusest kirjutavaid autoreid on Eestis aegade jooksul olnud kümneid ning nen- de loomingu mõju kultuurile on võrreldav rahvusvaheliselt tuntud ameerika ja norra loodusesseistikaga. Looduskirjanduse määratlus Vähesed olemasolevad sekundaarsed ülevaated, mis analüüsivad ja mõtestavad Eesti loodusest kirjutatud teoseid, pärinevad peaasjalikult loo- dusteaduste või pedagoogika vallas tegutsenud autorite sulest. Üks vara- semaid sääraseid käsitlusi, mis hõlmab ka looduskirjanduse osa, on 1940.
Miinusena võib välja tuua, kõrge hinna(neli ketast min). SSD(Solid State Disc, eestikeeles pooljuhtketas) SSD on kettatüüp, mis selle asemel, et salvestada andmeid magnetpinnale teeb seda hoopis mälukiipidesse. See annab talle palju suurema kiiruse kui tavalistel ketastel, seda nii seepärast, et mälukiipidele saab kiiremini salvestada. Samuti pole nii suurt pöördumisaega kui kõvaketastel, seda seepärast, et lugev-kirjutavaid päid ei ole vaja ümber tõsta. Vastupidavam tänu sellele, et mehaanilisi osasi ei ole ning ei ole mõjutatud magnetväljast. Põrutustele palju vastupidavam, tänu lugev-kirjutavate peade puudumisele. Energiasäästlikumad. Soojuse eraldumine on väiksem. Väiksem kaal. Negatiivse poolena võib välja tuua mitmeid kordades kõrgema hinna kui kõvakestastel, väiksema mahu kui kõvaketastel ning algusaegadel esinenud probleemid, mis hukutas palju SSD- si (wear level oli üpris lühike)
On teada, et ta oskas saksa, rootsi, prantsuse, inglise, vene, kreeka, ladina, heebrea, kaldea ja iseenesestmõistetavalt ka läti keelt. Ometigi pidas Kristjan Jaak õigemaks, et „nad (lapsed) enne oma emakeele hästi ära õpiksid, ja siis, keeleõpetuse sõnu ja asju teades, teise maa keele ette võtaksid“. Oma päevaraamatus jäi ta truuks eesti keelele, kuigi just sealt saame aimu ta keelteoskustest ja suurest lugemusest; leiame erikeeles kirjutavaid ja eri kultuure sisaldavaid autoreid: Horatius, Pindaros, Diogenes, Milton, Klopstock, Nepos, Aisopos, Voltaire, Franzen jt. Päevik sisaldab dialooge, sententse, filosoofilisi mõtteteri, seletab tema vaateid. Päevaraamatu seadis ta sisse juba gümnaasiumi päevil. Samal ajal kirjutas ta ka oma esimese käsikirjalise värsivihiku „Kristiani Jago Petersoni laulud. Rialinnas, 1818“. Millega seletada seda vaimsete harrastuste intensiivust, aga ka austust eesti keele vastu selle
süvenes. On teada, et ta oskas saksa, rootsi, prantsuse, inglise, vene, kreeka, ladina, heebrea, kaldea ja iseenesestmõistetavalt ka läti keelt. Ometigi pidas Kristjan Jaak õigemaks, et ,,nad (lapsed) enne oma emakeele hästi ära õpiksid, ja siis, keeleõpetuse sõnu ja asju teades, teise maa keele ette võtaksid". Oma päevaraamatus jäi ta truuks eesti keelele, kuigi just sealt saame aimu ta keelteoskustest ja suurest lugemusest; leiame erikeeles kirjutavaid ja eri kultuure sisaldavaid autoreid: Horatius, Pindaros, Diogenes, Milton, Klopstock, Nepos, Aisopos, Voltaire, Franzen jt. Päevik sisaldab dialooge, sententse, filosoofilisi mõtteteri, seletab tema vaateid. Päevaraamatu seadis ta sisse juba gümnaasiumi päevil. Samal ajal kirjutas ta ka oma esimese käsikirjalise värsivihiku ,,Kristiani Jago Petersoni laulud. Rialinnas, 1818".
annaabi.ee 
