M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
inimest narrida . . . » Ta tahtis Tomi ümbert kinni hakata, aga Tom tõrjus teda eemale ja
ütles:
«Ei, enne pead mind paluma.»
Siis tädi ei viitnud enam aega, vaid palus. Ta kaelustas ja suudles teda ikka ja ikka
jälle, lükkas ta siis vanahärra ette, ja vanahärra võttis, mis veel võtta oli. Kui nad jälle olid
natuke rahulikumad, ütles tädi Sally:
«Oh heldeke, mul pole ilmaski säärast üllatust olnud. Sind ma üldse ei oodanud; ootasin
ainult Tomi. Õde ei kirjutanu4 sellest midagi, et keegi veel kaasa tuleb.»
«Kavatsetud oligi nii, et ainult Tom tuleb,» ütles Tom, «aga ma nurusin ja nurusin, ja
viimasel minutil laskis ema mind ka tulla. Jõge mööda alla sõites arvasime Tomiga, et
oleks esimese järgu üllatus, kui tema tuleks enne siia ja mina sajaksin hiljemini sisse ja
ütleksin, et
435
olen võõras. Aga see oli eksitus, tädi Sally. Siin ei võeta võõraid kuigi hästi vastu.»
«Ei, häbematuid poisinolke mitte, Sid