......................................... 5 1.3. Düsleksia uurimise ajalugu .......................................................................................................... 7 1.4. Düsgraafia ehk kirjutamispuue..................................................................................................... 8 1.4.1 Agraafia .................................................................................................................................. 8 1.4.2. Kirjutamispuude avaldumine ................................................................................................ 8 2. ANALÜÜS ........................................................................................................................................ 10 2.1. Lugemis-ja kirjutamisraskustega lapsed Põlva Ühisgümnaasiumi algklassides ........................ 10 2.2. Logopeedide arvamus ...............................................................................................
definitsioonid ning kuidas võib düsleksia avalduda. Teine osa käsitleb düsleksia põhjuseid ning sealhulgas lähemalt ka pärilikkust. 3 1. DÜSLEKSIA MÕISTE, DEFINITSIOONID JA AVALDUMINE Mõiste Mõiste düsleksia on tuletatud kahest kreekakeelsest sõnast-DYS (eesliitena rike, häire) ja LEXIS (sõna, kõne). Inglise keeles kasutatakse mõistet düsleksia nii lugemis kui ka kirjutamispuude tähistamiseks. Eesti keeles on kirjutamispuudel oma nimetus- düsgraafia, kuid praktikas vaadeldakse neid koos. (Maila) Düsleksia sünonüümidna kasutatakse mõisteid: · Sõnapimedus · Primaarne lugemisvõimetus · Spetsiifiline arengudüsleksia · Spetsiifiline lugemisraskus Levinumad definitsioonid: · Spetsiifiline lugemishäire on spetsiifiline ja ilmne lugemisvilumuse häirumine,
· orgaanilise põhjuslikkusega spetsiifiline õpiraskus lugemisel, häälimisel või kirjutamisel eraldi või seotult, mis võib olla seotud ka arvutamisraskusega. See võib esineda vaid kirjalikus kõnes (tähed, numbrid, noodimärgid), kuid enamasti mõjutab ka suulist kõnet. Mõiste düsleksia on tuletatud kahest kreekakeelsest sõnast-DYS (eesliitena rike, häire) ja LEXIS (sõna, kõne) (Wikipedia). Inglise keeles kasutatakse mõistet düsleksia nii lugemis kui ka kirjutamispuude tähistamiseks. Eesti keeles on kirjutamispuudel oma nimetus-düsgraafia, kuid praktikas vaadeldakse neid koos. (Maila 2011) 2.2. Düsleksia avaldumine Kergem düsleksia avaldub lugemisvigade ja -raskuste näol samuti ka lugemisel ühelt realt teisele ülehüppamisel. Veel võib see avalduda peegellugemises ehk paremalt vasakule lugemises. Raskematel juhtudel ei suuda laps tervikut koostada isegi mitte kahe- ja kolmetähelistest rühmadest, vaid hakkab sõna mõistatatama. (Kasper 2004)