kaldpind hoiab ju varrast üleval, mitte ei tõmba alla. Neljandaks, punktist K läheb nöör. Seega on siin sidemeks nöör. Reegel 3 ütleb, et nööri puhul on sideme reaktsioonjõud alati suunatud piki nööri, kusjuures nöör alati tõmbab, mitte kunagi ei lükka. Kuidas seda jõudu tähistada? Siin tuletame meelde näidet 2 ja seega me teame: kui nöör on visatud üle liikumatu ploki ja nööri teises otsas ripub raskus P3 , siis ongi nööri tõmbe suurus P3 . Kirjutamegi selle nööri tõmbejõu juurde. Viiendaks, punktis D mõjutab varrast AB teise varda CD mõjujõud. Seega – punktis D puutuvad need kaks varrast kokku. Siin on aga tegemist kahe kokkupuutuva pinnaga, millest üks (siin ülemine) osutub punktiks. Selle juhtumi kohta ütleb reegel 2, et kui üks kokkupuutuvatest pindadest osutub punktiks, siis reaktsioonjõu suund on risti teise pinnaga. Seega,
x5 Vastus: -1 x 5 2) Lahendame võrratuse |x 4| 6. Seda saaks samuti lahendada kahel erineval viisil, valime teise variandi: x 4 6 v x 4 6 x 10 v x 2 Lahendasime kahe eraldi võrrandina, sest kui , siis {, aga kui , siis v. (See peaks eesti keeles tähendama midagi taolist, et kui tegu on absoluutväärtust sisaldava võrratusega, siis juhul, kui see sisaldab märki , siis peame leidma kahe lahendi ühisosa, kui aga võrratus sisaldab märki , siis leiame kaks lahendit ja kirjutamegi nad vastusesse.) III Trigonomeetria Täisnurkse kolmnurga trigonomeetria Phytagorose teoreem: a² + b² = c² Täisnurkse kolmnurga kaatetite ruutude summa on võrdne hüpotenuusi ruuduga. + = 90° Täisnurkses kolmnurgas: a b 1) Teravnurga siinus on võrdne vastaskaateti ja hüpotenuusi suhtega. sin =
v1 D B O3 K 3 A v1 3 vK Joonis 4.3 Selle nurga 3 tangensi me kirjutamegi välja mõlema kolmnurga põhjal, saame v v v v 3 = K = 1 , ehk 3 = K = 1 O3 K O3 A R3 r3 Arvestades, et R3 = 2r , r3 = r , ja et v K = 2 r , saame v v r v 3 = K = 1 , ehk 3 = 2 = 1
Tuletame meelde, et siinus on defineeritud täisnurkse kolmnurga kaudu. Seega tuleks kuidagi konstrueerida täisnurkne kolmnurk, milles neid definitsioone kasutada võiksime. Üks võimalus on lihtsalt tõmmata kõrgus. Nii jagame algse kolmnurga kaheks täis- nurkseks kolmnurgaks. See tundub juba päris hea algusena, sest nende täisnurk- sete kolmnurkade üks külg on ju lisaks veel võrdne – just seesama külg, mille abil saame nurga siinust välja kirjutada. Seega kirjutamegi lihtsalt välja mõlemast kolmnurgast siinuse definitsiooni: Avaldades mõlemast avaldisest kõrguse , näeme, et ja samuti . Seega kehtib ka ehk Samamoodi võiksime muidugi ka tõmmata mõne teise kõrguse ja nii näidata kõi- kide suhete võrdsust. Nürinurkse kolmnurga puhul satub kõrgus küll kolmnurgast välja, aga see ei põh- justa probleeme. Nimelt kui vaadata hoolikalt siinusfunktsiooni definitsiooni suva-
,,Siis on ta ju vana!" hüüdis direktor. ,,Ja meie kaks lolli uskusime vana naist! Vana naist ei tohi kunagi uskuda, mitte kunagi. Oleks ta veel mõni aasta vanem, siis poleks ta meile seda viitki rubla saatnud. Nüüd saime vähemalt sellegi kätte. Ja et oleks kindel, siis kirjutame ta kohe raamatusse. Raamat pole naine, tema ei valeta. Pane sinna tõde sisse ja võta pärast nagu kulda. Iseasi, kui valetad raamatusse, siis valetab ka raamat. Ja kuis on selle naise nimi? Mai? Noh, siis kirjutamegi raamatusse: Maielt saadud viis rubla, et oleks täieline tõde." Nõnda rääkis direktor kirjutades. Ja kui ta oli Indrekule näidanud, et Maie viis rubla tõepoolest sisse kirjutatud, jätkas ta: ,,Ja nüüd siis mõtleme, kas härra Maurus paneb oma kooli kinni või astute teie koolist välja. Sest härra Maurus peaks oma kooli kinni panema, kui iga õpilane tooks talle ainult viis rubla. Maurusel ei ole raha, temal ei ole midagi. See majagi pole tema oma, vaid tütre-ema pärandus.
annaabi.ee 
