Kuidas kirjutada korralikku esseed SISU: Aine- inimene, kunst (kirjandus), teadus, ühiskond, probleemid, millel puuduvad ühesed lahendid. Käsitlusviis- autorikeskne vaatepunkt, eritlev, loogiline, assotsiatatiivne, pingestatud , vaimukas. . Mõtted esitatakse järk-järgult, lõpuni avamata kujul. ÜLESEHITUS: Pealkiri- esitab aine, osutab probleemile, kujundlik, irriteeriv. Sissejuhatus- lühtub faktist, mälupildist, tundest, sündmusest. Arendus- konkreetselt nähtuselt üldistele probleemidele, eritleb. Lõpetus- üldistus, puänt, üldistus. KEEL: Stiil- erinevaid stiililaade ühendav (ilukirjanduslikkus, publitsistlikkus, teaduslikkus, kujundlikkus, suhtumised, mõisted, andmed) Sõnavara- isikupärane, uuenduslikkus. VORM: Laad- artikli ja novelli vahepealne, liigendatud vahepealkirjadega. ...
Esimene asi, mis etenduses silma hakkas, oli sisu selgus. Oli äratuntav kes on kes ja mida hetkel laval ,,jutustatakse". Peremehe rahulolematus, Kuradi ilmumine, Peremehe kahtlus/kõhklus, kas leppida Kuradi pakutuga, verepiiskade loovutamine ja Krati meisterdamine. Kahe armunu kohtumine, Tüdruku isa selge eitus sellele armusuhtele. Krati ja Sulase kohtumine, kus viimane aimab, et miski on teoksil. Suurepärane töö libreto kirjutajalt. Ka teine vaatus oli sama arusaadavalt ülesehitatud: töölispidu, Krati kiusamine, Krati kättemaks ettevõtte mahapõletamise läbi, Peremees kasiinos ja raha kaotus. Peremehe veel suuremad nõudmised Kratile. Kratil saab viimaks peremehe täitmatusest kõrini ja ta laseb ahnusel Peremehe hukutada. Juba esimese vaatuse algul oli selgelt aru saada, et Tubin on oma teose loonud ajendatuna rahvaviisidest. Paljud muusikamotiivid olid tuttavad laulu- ja tantsupeo kavadest. Tubina muusika
inimene või ka teos, nt kirjandusklassika, entsüklopeedia. 3. Järeldamine ehk tõestusviis on väidete ja argumentide loogiline seostamine üldistamine, deduktsioon (algul esitatakse tõene väide, siis sellega seotud tõene üksikjuht, järeldus tehakse nende kokkulangevuse põhjal), analoogia (näidatakse, et kaks nähtust on sarnased reas punktides, mida rohkem on kirjutaja leidnud sarnasusi, seda tõesem on järeldus). Argumenteeriv-arutleva teksti loomine eeldab kirjutajalt järgmisi tegevusi: - püstita tees; - defineeri põhimõisteid; - esita argument ja seo see teesiga; - esita ja kummuta vastuargumendid; - tee järeldused; - korda veenvamaid argumente. Probleemi arutluses on argumenteerimisel keskne koht. Veenmine Veenmisel püüab kirjutaja mõjutada lugejate hoiakut, kasutades selleks teadmisi, põhjendamist ja lugejapsühholoogiat. Kirjutaja peamine eesmärk on saada lugeja endaga
teos, nt kirjandusklassika, entsüklopeedia. 3.Järeldamine ehk tõestusviis on väidete ja argumentide loogiline seostamine üldistamine, deduktsioon (algul esitatakse tõene väide, siis sellega seotud tõene üksikjuht, järeldus tehakse nende kokkulangevuse põhjal), analoogia (näidatakse, et kaks nähtust on sarnased reas punktides, mida rohkem on kirjutaja leidnud sarnasusi, seda tõesem on järeldus). Argumenteeriv-arutleva teksti loomine eeldab kirjutajalt järgmisi tegevusi: - püstita tees; - defineeri põhimõisteid; - esita argument ja seo see teesiga; - esita ja kummuta vastuargumendid; - tee järeldused; - korda veenvamaid argumente. Probleemi arutluses on argumenteerimisel keskne koht. Veenmine Veenmisel püüab kirjutaja mõjutada lugejate hoiakut, kasutades selleks teadmisi, põhjendamist ja lugejapsühholoogiat. Kirjutaja peamine eesmärk on saada lugeja endaga
ühiskondlikud arengud meile toonud parema maailma - vastupidi. Vaadates ajalugu võime leida palju häid ideid. Ajaloole vaatles ta lähtuvalt olevikust. Igal ühiskonnal on oma tõereziim. Foucault tunneb eelkõige huvi HELLENISTLIKE antiikfilosoofide vastu. Inimene on vaba käitumaks oma suva järgi, olles teadlik, et olemas on harmooniline ja tähenduslik eluviis. Foucault toob seksuaalse moraali vallast näite (enne kristliku moraali levimist) ühelt paganlikult kirjutajalt - Artemidoruselt, kuidas too seletab erootilisi unenägusi vastavuses ühiskondlike suhete ja võimuga. Olulisel kohal on partnerite sotsiaalne staatus. Seksuaalne vahekord kui ühiskondlike suhete vahekord. Seksuaalakt tähendab eelkõige penetratsiooni. Kreeklaste jaoks ei olnud Foucault arust tegelikult seks üldse mingi eriline probleem või teema. Moraalne koodeks oli eelkristlikul ajal üsna sarnane kristluse enda omaga, erines selle rakendus ja suhe subjekti ehk iseendaga