Luik pesitseb Phja-, Lne-, Kaspia- ja Musta mere rsetel aladel. Merikotkas. Merikotkas eelistab veekogudelhedasi elupaiku, enamasti on nendeks kuuse- segametsad ja mnnikud. Jkoskel. Jkoskel tegutseb avaveel, ainult pesitsema siirdub ta metsadesse, parkidesse ja isegi inimasulatesse Merikajakas. Teda vib kohata ainult merel, sisemaale ei tule ta kunagi. Aul. Aul on viksemat sorti sukelpart, kes kaalub tavaliselt 600-700g. Aul pesitseb tundravtmes, kuid talvituma lendab luna poole. Kirjuhahk. Kirjuhahk kuulub maailmas otsesesse hvimisohtu sattunud linnuliikide hulka. Lnemeri on kige thtsam kirjuhaha talvituspiirkond Euroopas. Kirjuhahad peatuvad talvel enamasti avamerel, kuid kevadkuudel tulevad nad sagedamini ranna lhedusse
rahvuspargi kaitseeeskiri ja piirid. • 1997. a. sai Vilsandi rahvuspark rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala) staatuse. (Vikipeedia) Linnuliigid • Kohatud on 247 linnuliiki, kellest pesitseb 114. (Keskkonnaamet) • Läbirändel peatub Vilsandi vetes tuhandelistes parvedes valgepõsklaglesid, kirjuhahku ja teisi merelinde. (Vikipeedia) Valgepõsklagle (Branta leucopsis) Kirjuhahk (Polysticta stelleri) Taimeliigid • Soontaimeliike on 520. • Samblikke ja samblaid ligi 500 liiki. • Liaan Luuderohi, orhideeliik Valge tolmpea. (Keskkonnaamet) Luuderohi (Hedera helix) valge tolmpea (Cephalanthera longifolia) Mereelu • Ligi 80 liiki kalu. • Vähilaadsed ja kalad (räim, tursk) • Limused (rändkarp, söödav südakarp, vesiking)
kõikvõimalikele haavadele ja kärnadele, et neist kiiresti vabaneda. Peamiselt on temaga ravitsetud pragunenud ja mõranenud huuli. Registreeritud on üle 250 linnuliigi, kellest pesitsemas võib kohata 112; arvukamalt hahku (üle 4000 paari). Läbirändel peatub Vilsandi vetes tuhandelistes parvedes "http://et.wikipedia.org/wiki/Valgep%C3%B5sk-lagle" o "Valgepõsk-lagle" valgepõsk- laglesid, "http://et.wikipedia.org/w/index.php? title=Kirjuhahk&action=edit&redlink=1" o "Kirjuhahk (pole veel kirjutatud)" kirjuhahku ja teisi merelinde. Valgepõsk-lagle pesitseb Novaja Zemljal, Teravmägedes ja Ida-Gröönimaal. Talvituvad Madalmaades ja Briti saartel . Lääne-Eesti jääb idapoolsete rändlindude tähtsaks puhkepaigaks, üksikud ka pesitsevad seal.Linnu üldpikkus on 5870 cm, tiibade siruulatus 132145 cm. Valgepõsk-lagled on keskmise suurusega partlane, kes mõneti sarnaneb hanega.
punalamesklane, männisinelane ning mustlaik-apollo. Selgroogsetest loomadest on II kaitsekategooriasse arvatud 2 kalaliiki: säga Silurus glanis - meie suurim mageveekala, kes Eestis on oma levila põhjapiiril ja tõugjas,1 roomajaliik - kivisisalik Lacerta agilis, kes on Eestis oma levila põhjapiiril; 35 linnu- ja 13 imetajaliiki ning üks kahepaikne harivesilik Triturus cristatus. Uute linnuliikidena on II kaitsekategooria nimekirja arvatud kirjuhahk, kanakull, sooräts, karvasjalg-kakk, roherähn ja põldtsiitsitaja. I kategooria liikide täpset kasvukohta või elupaika käsitleva teabe avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. II kaitsekategooria liikide vähemalt 50% teadaolevatest ja keskkonnaregistrisse kantud elupaikadest võetakse kaitse alla. III kategooria III kategooria liigid on praegu veel suhteliselt tavalised, kuid ohutegurite toime jätkumisel võib nende arvukus kriitiliselt langeda. Siia kuulub 244 liiki.
keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu. 7 II kategooriasse kuuluvad liigid II kaitsekategooria nimistusse on kantud 59 loomaliiki 6 liiki selgrootuid (apteegikaan, paksukojaline jõekarp, eremiitpõrnikas, väike-punalamesklane, männisineslane, mustlaik- apollo) 2 liiki kalu (säga, tõugjas - Emajõgi) 2 liiki kahepaikseid (harivesilik, mudakonn) 1 roomajaliik (kivisisalik) 35 liiki linde (kirjuhahk, kanakull, sooräts, karvasjalg-kakk, roherähn ja põldtsiitsitaja) 13 liiki imetajaid (nahkhiired - 11, hall- ja viigerhüljes) 8 II kategooriasse kuuluvad liigid II kaitsekategooria liikide vähemalt 50% teadaolevatest ja keskkonnaregistrisse kantud elupaikadest võetakse kaitse alla. Täpset kasvukohta ja elupaika on keelatud avalikustada massiteabevahendites 9
Suur-konnakotkas Kaljukotkas Kalakotkas Väikepistrik Rabapistrik Rabapüü Niidurüdi Tutkas Kassikakk Habekakk Siniraag Euroopa naarits II kategooria loomaliigid Apteegikaan Paksukojaline jõekarp Eremiitpõrnikas Väike-punalamesklane Männisinelane Mustlaik-apollo Säga Tõugjas Harivesilik Mudakonn Kivisisalik Järvekaur Sarvikpütt Hüüp Väikeluik Laululuik Soopart Merivart Kirjuhahk Väikekoskel Kanakull Väikehuik Naaskelnokk Mudanepp Rohunepp Mustsaba-vigle Kivirullija Väikekajakas Tõmmukajakas Räusktiir Tutt-tiir Alk Krüüsel Sooräts Karvasjalg-kakk Jäälind Roherähn Valgeselg-kirjurähn Laanerähn Nõmmekiur Randkiur Luha-sinirind Põld-tsiitsitaja Veelendlane Tiigilendlane Tõmmulendlane Habelendlane Nattereri lendlane Suurkõrv Suurvidevlane Kääbus-nahkhiir
mullal kui ka laialehistes ja segametsades. I kategooria samblik: Suur paelsammal on paelsamblaliste sugukonda paelsambla perekonda kuuluv sammaltaim. Ta on Eestis arvatud I kaitsekategooriasse (2012). Eestis on ta väga haruldane. Teda leidub varjulistes kohtades kividel. II kategooria seen: Lepa-kärbseseen on seeneliik. Ta on Eestis arvatud II kaitsekategooriasse (seisuga 2012). Eestis võib teda leida paljudest metsatüüpidest. II kategooria selgroogne: Kirjuhahk on keskmise suurusega partlaste sugukonda kuuluv sukelpart. Ta kuulub maailmas otsesesse hävimisohtu sattunud linnuliikide hulka. Eremiitpõrnikas on putukaliik põrniklaste sugukonnast, üks Euroopa suurimaid põrnikaliike. Ta on kogu Euroopas ohustatud. II kategooria sammal: Kurruline tuhmik on sugukonda kuuluv sammaltaim. Ta on Eestis arvatud II kaitsekategooriasse (seisuga 2012). Eestis võib neid leida kasvamas mitmetes metsatüüpides ja kaljudel ning liivikuil.
Samuti jätkub meil hundi, kopra ja ilvese küttimine. Karu küttimiseks erandit saada ei õnnestunud, sest Euroopas tervikuna on karu muutunud väga haruldaseks, mistõttu võib neid küttida ainult neis piirkondades, kus nad on tekitanud kahjustusi. Teisalt taotles Eesti, et loodusdirektiivi lisataks Eestile ainuomased liigid eesti soojumikas ja saaremaa robirohi ning et euroopa naaritsale antaks esmatähtsa liigi staatus. Eesti soov oli ka, et linnudirektiivi lisataks linnuliik kirjuhahk. Kõik need ettepanekud võeti ka arvesse. Võrreldes nn vanade Euroopa riikidega oleme õnnelikus seisus - meil on tõepoolest säilinud palju looduslikke kooslusi, esinduslikumad ongi esitatud Natura 2000 võrgustikku. Selles on suur osa Eesti pikal looduskaitsetraditsioonil. Looduskaitse on Eestis toiminud pea sajandi, seda ilma ülitäpsete loodusväärtuste asukohtade kaartideta, kusjuures sisuline teadmine loodusväärtustest on alati olemas olnud
detektoreid. Olgugi et kasutatud aparaatide arv oli väga väike, leiti Eesti vetest pringlid üles. Läänemere pringlitele, nagu paljudele väikestele vaalalistele on suurimaks ohuks sattumine kalavõrkudesse, see on tõsi ka Läänemere ainsa vaalaliigi puhul. Enim pärinevadki Eesti pringlite leiud kalanduse kaaspüügist. Pringlid kannatavad ka merereostuse tagajärjel. 11 Kirjuhahk Viimastel aastakümnetel Eestis pidevalt talvituv kirjuhahk kuulub maailmas ühtede otseselt hävimisohtu sattunud linnuliikide hulka. Ja nagu ikka, seisab liigi kiire hävingu taga ei midagi muud kui järjest hoogustunud inimtegevus linnu pesitsusaladel ning Läänemere reostus. Eriti ohustab kirjuhahka vette sattunud nafta, mida võimendab kirjuhaha harukordne seltsingulisus, nii on Lääne-Saaremaal korduvalt nähtud mitmetuhandelisi linnusalku. Möödunud talvel talvitus Eestis u 2000
toodud rohe-kärnkonn (nt ka tutkas ja niidurüdi) II kategooria - II kategooriasse kuuluvad väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, kelle arvukus langeb ning levila aheneb. - II kategooriasse on arvatud 262 liiki. - II kategooriasse kuulub näiteks Järv-lahnarohi - järvedes esinev liik, mis veekogude eutrofeerumise tõttu on väga ohustatud. - Uute linnuliikidena on II kaitsekategooria nimekirja arvatud kirjuhahk, kanakull, sooräts, roherähn ja põldtsiitsitaja ja karvasjalg-kakk (toodud välja ka slaidil pildil) III kategooria - liigid, mis on praegu veel suhteliselt tavalised, kuid ohutegurite toime jätkumisel võib nende arvukus kriitiliselt langeda. - Siia kategooriasse kuulub 244 liiki. Loomaliikidest kuulub III kaitsekategooriasse 45 selgrootut ja 90 selgroogset loomaliiki, nende seas ka pildil toodud Saarmas. Taimedest näiteks valge vesiroos
I kaitsekategooria liikide kõik teadaolevad elupaigad või kasvukohad võetakse kaitse alla (kaitseala, hoiuala või püsielupaigana). II kategooriasse kuuluvad väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, kelle arvukus langeb ning levila aheneb. II kategooriasse on arvatud 262 liiki, nendest sõnajalgtaimi 5, paljasseemnetaimi 1, katteseemnetaimi 112, sammaltaimi 26, seeni 27, samblikke 32, selgrootuid loomi 6 ja selgroogseid loomi 53 liiki. Näiteks: kirjuhahk, kanakull, sooräts, karvasjalg-kakk, roherähn, säga, atlandi tuur. II kategooria liikide täpset kasvukohta või elupaika käsitleva teabe avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. II kaitsekategooria liikide vähemalt 50% teadaolevatest ja keskkonnaregistrisse kantud elupaikadest võetakse kaitse alla. III kategooria liigid on praegu veel suhteliselt tavalised, kuid ohutegurite toime jätkumisel võib nende arvukus kriitiliselt langeda. Siia kuulub 243 liiki
(ohualtid) kategoorias 8, 3. (haruldased) kategoorias 19, 4. (tähelepanu väärivad) kategoorias 11 ja 5. (määratlemata) kategoorias 9 linnuliiki. 2008. aasta veebipõhises punases raamatus kuulub Eestis hävinute kategooriasse habekakk, punakurk-kaur, rabapistrik ja veetallaja; äärmiselt ohustatute kategooriasse järvekaur, madukotkas, merivart, must-harksaba, siniraag, suur- konnakotkas, tuttlõoke ja väike-laukhani; ohustatute kategooriasse kirjuhahk, must- toonekurg, rabapüü, roherähn, sooräts, soorüdi, tutkas ja tõmmukajakas; ohualdiste kategooriasse 21 ja ohulähedaste kategooriasse 31 liiki. Praegu kuulub looduskaitse I kaitsekategooriasse 14 (must-toonekurg, väike-laukhani, konnakotkad (väike- ja suur-konnakotkas), meri-, madu-, kalju- ja kalakotkas, rabapistrik, väikepistrik, rabapüü, tutkas, habekakk ja siniraag), II kaitsekategooriasse 35, III kaitsekategooriasse 67 linnuliiki
annaabi.ee 
