Külm sõda
palju Ameeriklased kulutasid aega, raha ja inimesi, selleks et igas maailma riigis
valitseks USA valitusele meelepärane riigikord.
Reagani valitsemise ajal hoidis ta NL suhet „rahu tugevuse kaudu“. 80 aastate algul
halvenesid NL ja USA suhted järsult, kuna NL tulistas alla Korea reisilennuki mis oli
kursilt kõrvale kaldunud ning surus jõuga maha Poolas „Solidaarsuse“ liikumise. Kuna
aga NL ei suutnud samaväärselt sõjatehnikasse investeerida kui USA olid nad valmis
lõpuks alla kirjuatama „Kesktegevusraadiusega Tuumarelvastuse Lepingule, mis nägi ette
kogu vastava arsenali likvideerimist.
Reagani valitsuse kõige tõsisem välispoliitiline probleem oli „Iraani-kontra“ kus
administratsioon oli müünud salaja relvi Iraanile, samal ajal kui Kongress oli keelustanud
sõjalise abi.
Segased ajad Ida-Euroopas kujundasid 90 algul NL ja USA vahelisi suhteid. 1990 aasta
septembris kirjutasid suurvõimud alla leppele kus NL tunnustas ühinenud Saksamaad
NATO täisliikmena. 31