õppis ära neli võõrkeelt, mängima tsellot ja flööti. Läks õppima Peterburi Kirugilise meditsiini instituuti, mille ta lõpetas ja temast sai meditsiinikeemia professor. Rahvusvaheline keemik. Esimesed heliloomingukatsetused olid kirjutatud üliõpilasena, muusikaga aega tegeleda ei olnud. Hakkas muusikaga tegelema alles 1862. Aastal, kus ta liitus "Võimsa rühmaga". Kõige suurem ja tuntum teos ooper "Vürst Igor" , mida ta kirjutas 20 aastat. Kasutab väga palju idamaist muusikat. Kirjtuanud kaks sümfooniat "Vägilassümfoonia" , kaks keelpillikvartetti(kvartett nr 2 eriti märkimisväärne) ja palju romansse, laulukesi. Modest Mussorgski ( 1839-1881) Sündis Pihkva kubermangus, mõisniku pojana. Klaverimänguoskuse sai emalt. Astus kadettide kooli aastal 1852. 1858 aastal alustas sõjaväelase teenistust, tutvus Mili Balakjeviga ja astus "Võimsasse rühma". Peale pärisorjuse kaotamist Venemaal, kadus mõisnikul rahaline toetus
Tsaarivõimu kukutamiseks. Tsaar sureb. 1825. see sunnib ülestõusu varem alustama. Poolik ette valmistus, kukub läbi. Enamik neist saadetakse siberisse asumisele. Ohvitserid tegelesid ka kirjandusega. Põhieesmärgid palju tuli rääkida vene rahva ajaloost. Rahvakeele arenemine. Andsid välja oma ajakirja . Rõjelev- üks ülestõusu juhte. Bestuzlo-marlinski- eestiga seotud , huvitus eesti ajaloost ,,reis revelisse" Küchelbecker- lapsepõlve veetis eestis. Kirjtuanud teoseid eestiainekirjal. Film: õnne täht see tõuseb hele. Aleksande Dergeievits Puskin: Pärit aadli perekonnast , moskvast. Läbi oma ema suguvõsa ulatub temasse ka pisut mustanahalise verd. Peres oli kirjandus ausees. Ta onu oli üpris tuntud poeet. Peres oli kolm last, neid kasvatas guvernant. Tööle kutsutud prantsusmaalt. Iga aadlik oskas prantsuse keelt, ta õppis lütseumis. Vaba kool- vaimselt kirjandusele pöörati suurt tähelepanu
hulgaliselt vaimulikku koorimuusikat. Peateos oratoorium „Ärgake“ Hugo Lepnurm-oli helilooja, pedagoog ning organist. Kirikumuusika õppejõud. Õpetas 1958 kuni surmani orelit ning kirikumuusikat EMTA-s. Jätkas orelikoolkonna rajamist. Raamatud, heliteosed, Roman Toi- kirjutanud arvukalt vaimulikku vokaalmuusikat ning orelimuusikat, Kaljo Raid-Hulgaliselt vaimulikku vokaalmuusikat Anne-Ellerhein Metsala- õppis ristiisa Cyrillius Kreegi juures, kirjtuanud palju vaimulikku koorimuusikat Kuldar Sink- helilooja ja flötist. Vaimulik temaatika ning vene õigeusu sakraaltekstid. Piibliteemaline ooper Leo Semlek-loonud üle 400 vaimuliku laulu Piret Rips-Laul- Üks viljakamaid kirikumuusika loojaid praeguses Eestis, kirjutanud hulgaliselt vaimulikke laule nii laste-kui ka täiskasvanute kooridele. 3. Kirjelda vennastekoguduse ja sellega seotud isikute tegevust eesti koorkultuuri arendamisel 19. sajandil.
samuti õnnestus. Loomingus ei ole peale isiklike kontaktide sidet jena romantikutega. Tema põhiteoseks jääb ,,Poisi võlusarv" mida ta koos Brentanoga välja andis. Armin läks kaugemale Brentanost. Kui bRentanol oli Lorelei see kes mehi eemale meelitasid, siis Arminil oli palju neid eksinud naisi kes lõpuks õige tee leidsid. Nt >,,Krahvinna Dolorese vaesus, rikkus, süü ja kahetsus". Junkruna kõneles ta ka kohustuste täitmisest riigi ees. On kirjtuanud luulet ja draamasid, ja tal on postuumselt ja luuleid ning jutustusi. Von Armini teemaks on natuke idamaised asjad, nt mustlased. Kirjandusvahetus oli keskajast alates Euroopas tihe. Mustlaste teema oli 19.sajandil kahtlemata üleval. ,,Alraun", ,,Kolem" ning teised sellelaadsed jutustused. Heidelbergi koolkonda kuulusid ja Jakob ning wilhelm Grimm, kes olid Heidelbergis sellised kujud nagu vennad Schlegelid Jenalaste hulgas