Kreedit Konto: Kassa 500.- Selle tehingu tulemusena väheneb kassakonto jääk 500.- krooni võrra, suureneb pangakonto kokku 500.-, eraldi vaadeldes Lemmikpank 250.- ja Tavaline Pank samuti 250.- krooni võrra. Bilansimaht jääb samaks, muutused toimuvad bilansi aktivapoolel käibevarade osas. Seega, on olemas sarnasus lausendite sisulise poolega ja bilansimuutuste vahel. Mõlemad tegijad on suutelised muutuma neljas suunas. Bilansilisi muutusi me juba oleme vaadelnud, lausendite kirjendamisest tulenevaid muutusi selgitan nüüd: · Varade ja kapitali suurenemine tehingud, mille tulemusena raamatupidamislausendid suurendavad aktivakonto deebetit ja samas väärtuses passivakonto kreeditit. · Varade srtktuurimuutused tehingud, mille tulemustena raamatupidamislausendid põhjustavad muutusi ettevõtte varade struktuuris, kus aktivakonto deebet suureneb ka samas aktivakonto kreedit väheneb.
Alates sellest ajast oli võimalik üles kirjutada kogu omand, mitte ainult koguseliselt, vaid ka väärtuseliselt. Kaasaegse arvestuse alused pärinevad 14. sajandist, mil hakati kasutama kahekordset raamatupidamist. Raamatupidamisega tegelejad peaksid teadma nime Luca Bartolomeo Paccioli, sest teoreetilise aluse sai arvepidamine 15. sajandi lõpul, kui 10. novembril 1494. aastal ilmus tema koostatud arvestusalane raamat „Traktaat kontodest ja kahekordsest kirjendamisest”, mis oli esimene raamatupidamisalane käsiraamat. Teerajajateks kahekordse kirjendamise alal on olnud ka Raymond de Rooveri kirjeldatud bilanss, mis koosnes 12 leheküljest, 110-st nimetusest varade poolel ja ligi 60-st nimetusest kohustuste poolel. Raymond de Roover on kirjutanud: „Kahekordne kirjendamine tekkis siis, kui inimesed said aru, et ei saa võtta midagi ühest laekast, ilma et paneksid selle kuhugi teise laekasse
Esimeses peatükis alustatan palga mõistest, töötasu arvestamisest ja kuidas peaks seda raamatupidamises kajastama. Ära tuuakse seadusandlusest tulenevad kinnipidamised palgast. Lühidalt on seletatud ka kolme põhilise maksu olemust, mis makstakse töötasult tulu-, töötuskindlustus- ja sotsiaalmaks. Töö teises osas käsitletakse erisoodustuste maksmist. Kuna on tegemist erisoodustusega ja mis on kõige tavalisemad erisoodustused Eesti firmades. On toodud ka näide kirjendamisest erisoodustuse jutumil. Töö viimases osas toon välja erinevused töötasu ja erisoodustuse vahel. Näited on võrdlevad ja viivad selleni, et kas erisoodustuse andmine on kasulikum tööandjale või töötajale. Töös on kasutatud põhiliselt Palgaseadust, Tulumaksuseadust ja Töölepinguseadust. Sealt tulenevalt on välja töödud näiteks ,,töötaja" mõiste erinevus kahe viimase seaduse lõikes. . 5 1
aritmeetiliste tehete ja sisu seisukohalt. 3. Dokumentide tehniline ja arvestuslik töötlus. Tehniline töötlus seisneb dokumentide sorteerimises kvalitatiivsete tunnuste järgi ja nende komplekteerimises (näiteks edastuseks raamatupidamisfirmale). Arvestuslik töötlus koosneb dokumentide takseerimisest (hindamisest), kokkuvõtmisest, lasuendite koostamisest ja majandustehingute näitajate kirjendamisest kontodel (läbikandmine registritest ehk andmesalvestus). 4. Aruannete väljastamine infotarbijatele. 5. Töödeldud dokumentide ja registrite üleandmine ja säilitamine arhiivis [6 : 177- 178]. Dokumendikäive kinnitatakse jooksvalt pearaamatupidaja poolt ning sellest kinnipidamine on kõikidel töötajatel kohustuslik [6 : 178]. 4.2 Dokumentide säilitamine Raamatupidamise sise-eeskirjas tuleb näidata dokumentide säilistamise kohta:
- Selle tehingu tulemusena väheneb kassakonto jääk 500.- krooni võrra, suureneb pangakonto kokku 500.-, eraldi vaadeldes Lemmikpank 250.- ja Tavaline Pank samuti 250.- krooni võrra. Bilansimaht jääb samaks, muutused toimuvad bilansi aktivapoolel käibevarade osas. Lausendite iseloom Nagu liit- ja lihtlausendeid vaadeldes saab järeldada, eksisteerib sarnasus lausendite sisulise poole ja bilansimuutuste vahel. Mõlemad tegijad on suutelised muutuma neljas suunas. Lausendite kirjendamisest tulenevaid muutusi selgitan nüüd: · Varade ja kapitali suurenemine tehingud, mille tulemusena raamatupidamislausendid suurendavad aktivakonto deebetit ja samas väärtuses passivakonto kreeditit. · Varade struktuurimuutused tehingud, mille tulemustena raamatupidamislausendid põhjustavad muutusi ettevõtte varade struktuuris, kus aktivakonto deebet suureneb ja aktivakonto kreedit samas väheneb.
annaabi.ee 
