ümber paigutada). Selekteerida töölehe piirkond või sisestada piirkonna aadress, milles olevaid andmeid soovitakse diagrammi loomisel kasutada. Kui märkida vajalik piirkond enne ülevaltoodud nupule vajutamist, siis pole vaja siin märkimist korrata. · klõpsida sobival pildil diagrammitüübi valimiseks, valisa sobiv diagrammi alamtüüp · määrata andmeseeriate paiknemine (Row - reas, Column - veerus); · määrata mitut esimest veergu (selekteeritud piirkonnast) tuleb kasutada kirjeldustena; · määrata mitut esimest rida (selekteeritud piirkonnast) tuleb kasutada kirjeldustena. · valida, kas soovitakse legendi või mitte ning kirjutada soovi korral joonise pealkiri (Chart Title) ning telgede kirjeldused (Axis Title) · vajutada nuppu Valmis (Finish) Tabelite vormindamine Tabelite vormindamiseks valida menüüribalt Vorming Lahtrid. Sealt avaneb aken, kust saab valida erinevaid võimalusi tabeli votmindamiseks.
Tihti esitati ideid skeemide, jooniste või fotomontaazidega. Kõike püüti edasi anda võimalikult primitiivselt Joseph KosutH -: ,,Üks ja kolm tooli" BODY-ART teos - keha ja selle füsioloogilised talitused. Keha paljastamine polnud enam sokeeriv, küll aga selle ohustamine või piinamine. Kehakunsti ja performance'ite vahel pole selget piiri, kuid kehakunsti teosed sünnivad tihti ilma publikuta ja levivad fotode, filmide või kirjeldustena. PERFOMANCE POSTMODERNISM Ilmselt oli üheks põhjuseks tüdimus labastunud funktsionalistlikust arhitektuurist ja rahulolematus kunstiga, mis enam teoseid ei loonud. Lisaks kunstisisestele põhjustele tuleb arvestada aga ka laiemaid, ühiskondlikke põhjusi. Klassitsismist mõjustatud postmodernism. Arhitektid kasutasid antiigipäraseid sambaid mitte ainult fassaadi elemendina, vaid ka õuedes või siseruumides. Ei püütud uusehitisi vanale
Töötamise ja mängimise elamistoiming Inimene veedab põhiliselt ühe kolmandiku oma elust magades. Teist osa ehk ärkveloleku aega kasutab inimene põhiliselt ,,töötamiseks" ja ülejäänud aega ,,mängimiseks". Need mõlemad on inimese elamise põhiaspektid. Sellel elamistoimingul on palju mõõtmeid sõltuvalt asendist elukaarel tõlgendatakse nende olemust ja sihte mitmel erineval viisil. ,,Töötamine" on kasutusel indiviidi igapäevaste põhitegevuste kirjeldustena ning põhiliselt seostatakse seda tulusa teenimisega. ,,Mängimine" termini kasutamise all mõistame inimese ,,mitte töist ,, tegevust. Mängimisel on erinevaid vorme ning nende esmasteks eesmärkideks on nauding ja ajaviide. Mängimise all võime mõista selliseid sõnu nagu näiteks: vaba aeg, lõdvestumine, taastumine, harrastused, füüsilised tegevused, sport, puhkus. Elukaar ja selle seos töötamise ja mängimise elamistoiminguga.
kohta. Aristoteles - aktuaalsuse ja potsentsiaalsuse eristus toob välja ühe maailma enese põhijoone – nii nagu Aristoteles seda näeb. Bergson-vitalism. b) Arusaam filosoofiast kui mõtlemisest maailma üle mõtlemise üle jätab kõrvale ajastudiagnoosi kui filosoofia ühe põhieesmärgi. c) Rosenbergi arusaam jätab kõrvale filosoofia, kus diskursust arendatakse empiiriliste, ajalooliste ja partikulaarsuste kirjeldustena. d) Elufilosoofia probleemistik jääb kõrvale. Kuidas peab inimene oma elu elama? Rosenberg – on olemas filosoofiline tehnika, kuid pole olemas filosoofilisi tehnoloogiaid. Põhimõtted: filosoofiaga tegelemisel pole muud moraali kui selguse ja järjekindluse ranged vaimsed põhimõtted. Filosoofia võime haakuda väljaspool asuva tegelikkusega pole oluline. Filosoofia iidse tõestuse kolm teesi: filosoofial peab olema minu jaoks isiklik tähendus, filosoofial
Kehakunst kehakunst (ingl body art), moodsa kunsti vorm, mille korral kunstnik kasutab ideede väljendamiseks keha (tihti enda oma). Tekkis kontseptualismi ja happening'i arendamisel 1960. aastail. Keha paljastamine polnud enam šokeeriv, küll aga selle ohustamine või piinamine. Kehakunsti tunnused Teose teemaks on keha ja selle füsioloogilised talitlused. Teosed sünnivad tihti ilma publikuta ja levivad fotode, filmide ja kirjeldustena. Kehakunst hõlmab nii kehamaalinguid, katmist ja paljastamist kui liikumist, ulatudes kohati valuliku kehapinna muutmiseni. Kehakunsti esindajad Vito Acconci Orlan Bruce Nauman Kontseptuaalkunst 1960. aastatel võeti kasutusele väljend kontseptualism kunstivormi kohta, mille puhul kunstiobjekti teostus on teisejärgulise tähtsusega, sest olulisemaks peetakse selle algideed, millest loomisel lähtutakse.
oma klientidele nende majutusteenuseid ning nendega seotud muid teenuseid. Eestis on kuulsaimaks platvormiks Booking.com, mis on üks maailma suurimaid ja kuulsamaid ettevõtteid. Välismaal aga edestab Booking.com'i Airbnb, mis kokkuvõtteks on suurim ja kuulsaim platvorm maailmas. Ka Eestis on võimalik selle kaudu majutust otsida, kuid seda pole siin ametlikult veel registreeritud. Euroopas on veel edukad Wimdu, 9flats ja Gloverer. Artiklis toodi kirjeldustena veel välja kolm tuntud jagamismajanduse platvormi, milleks olid: Booking.com, Airbnb ja CouchSurfing. Need kõik sarnasesid oma vahel, kuna pakuvad majutusteenust, kuid CouchSurfing on kahest esimesest erinev, kuna võimaldab kõike seda tasuta. Jagamismajanduse arenguga tekkinud erinevad platvormid on mugavad ja head nende klientidele. Selline panus klientide mugavusele ei ole traditsioonilistele viisidele meeltmööda, kuid elu edasi arenemine muudab sellise asja paratamatuks.
vormita kunsti e antivormilise kunsti. Kasutati looduslikke materjale nt liiv, kruus, õled, saepuru. Maakunst on loodusliku keskkonna mõjutamine, Robert Smithson (pilt „Spiraalne muul”). Kontseptualsim on teose tegemisest loobumine ja ainult teostusideega esinemine, kuulsaim kontseptualist on Joseph Kosuth (tool). Kehakunsti ja performance’ite vahel pole selget piiri, kuid kehakunsti teosed sünnivad tihti ilma suurema publikuta ja levivad fotode, filmide või kirjeldustena, Vito Acconci. HÜPERREALISM Hüperrealism tärkas 1960. aastate lõpus, 1980. aastate alguses tärkas Euroopas neoekspressionism - need suunad erinevad teineteisest oma allikate, vormi ning tähenduse poolest. Hüperrealism jäljendas
modelleerimise lahendusi. Pros ● Mudel kättesaadav laiale ringile (isegi need, kes ei tea modest mitte midagi saavad lugeda dokumeti kõrvale ja siis see pole enam nii mumbo-jumbo) ● Võimaldab dokumenteerida äriteadmust UML diagrammidesse Vaatenurgad ja vaated Äriarhitektuuri kirjeldus peab olema organiseeritud üheks või mitmeks vaateks. Iga vaade keskendub kindlatele aspektidele ning on koostatud mingite graafiliste diagrammidena ja/või tekstiliste kirjeldustena. Standardid EI MÄÄRA vajalike vaatenurkade hulka. Tüüpilised äriarhitektuuri vaatenurgad: ● Väärtuste vahetamise vaade/vaatenurk ● Eesmärkide ● Protsessi ● Struktuuri ● Dünaamika ● etc. Aga igal konkreetsel juhul sõltub vaatenurkade valik huvirühmadest ja nende huvidest kirjelduse suhtes. Nii võib seal olla ka kultuurivaadet, inimressursside vaadet (modelleerime inimkaubandust
Robert Smithson Michael Heizer Christo (ehitiste sissepakkija) Kontseptualism Loobuti teose tegemisest ning esitati vaid teostusidee. Soovisid loobuda tühjade vormide produtseerimisest. Idee oli kõige olulisem. Kunsti olemus on kunsti defineerimine. Esindajad: Joseph Kosuth Kehakunst Tegelesid keha ohustamise või piinamisega. Teose teemaks sai kunstniku keha. Teosed sündisid tihti publikuta ning levisid fotode, filmide või kirjeldustena. Esindajad: Vito Acconci Postmodernism Levis arvamus, et less is bore, arhitektuuris sooviti jälle kaunistusi kasutada, läheneti eklektika põhimõtetele. Postmodernism oli mõjutatud ka klassitsismist ning levis laialdaselt. Selle ideoloogia soosis kohaliku omapära austamist ja ehitusliku konteksti arvestamist. Ka maalikunstis tehti klassitsismilähedasi töid, jäljendati stiili ning mõnikord isegi "tsiteeriti" mõnda üldtuntud teost
Mitmed kunstnikud muutsid teose teemaks oma keha ja selle füsioloogilised talitlused. Keha paljastamine polnud enam eriti sokeeriv, küll aga selle ohustamine või piinamine. Sellega tegelesidki mõned keha kunstnikud. Ameeriklane Vito Acconci tegeles aga sellega, et astus oma ateljees süstemaatiliselt taburetile ning laskis seda pildistada. Kehakunsti ja performance'ite vahel pole selget piiri, kuid kehakunsti teosed sünnitavad tihti ilma publikuta ja levivad fotode, filmide või kirjeldustena. 1960. - 1970. aastate vahetuse voolud paisutasid enneolematult kunsti piire, näidates, et kunstina võib toimida peaaegu mis tahes. Muidugi pole suuremas osas selletaolises kunstis põhjust otsida traditsioonilisele kunstile, isegi modernismile omaseid väärtusi, näiteks visuaalset ilu. Kunstina toimimise eelduseks oli see, et sündmused, ideed ja installatsioonid pakkusid üllatavaid või isegi sokeerivaid kogemusi, mis heal juhul
Kehakunst. Kontseptualismi loobumine meeletaga tajutavast teosest oli üheks põhjuseks omamoodi vastandliku kunstinähtuse nn. kehakunsti tekkimisele. Mitmed kunstnikud muutsid teose teemaks oma keha ja selle füsioloogilised talitused. Keha paljastamine polnud enam eriti sokeeriv, küll aga selle ohustamine või piinamine. Kehakunsti ja performance'ite vahel pole selget piiri, kuid kehakunsti teosed sünnivad tihti ilma publikuta ja levivad fotode, filmide või kirjeldustena. 24) POSTMODERNISM Postmodernismi mõiste üks ja kõige selgem tähendus sündis arhitektuuriteoorias. Klassitsismist mõjustatud postmodernism levis alates 1970. aastatest laialdaselt. Arhitektid kasutasid antiigipäraseid sambaid mitte ainult fassaadi elemendina, vaid ka õuedes või siseruumides. Ei püütud uusehitisi vanale arhitektuurile vastandada, vaid neid just visuaalselt siduda. Postmodernismi ideoloogia soosis kõikjal kohaliku omapära
(ehk funktsionaalsete eesmärkide) keskset metoodikat (näidismetoodika meie ainetöö läbiviimiseks). Ärimudeli vaatenurgad Äriarhitektuuri kirjeldus peab olema organiseeritud üheks või mitmeks vaateks. Iga vaade keskendub ärisüsteemi kindlatele aspektidele ning on koostatud M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 mingite graafiliste diagrammidena ja/või tekstiliste kirjeldustena. Tarkvaramahukate süsteemide arhitektuuri standardid (IEEE Std. 1471-2000 ; ISO/IEC CD1 42010 http://www.iso.ch) ei määra vajalike vaatenurkade hulka, jättes selle ülesande konkreetsetele arendusmetoodikatele. Käesoleva loenguosa eesmärgiks on kirjeldada/modelleerida tüüpilisi äriarhitektuuri vaatenurki – eesmärgi-, protsessi-, struktuuri- ja käitumisvaatenurka – vastavalt IEEE standartile, mis määrab, missugustest osadest peab koosnema iga (ükskõik
1) uurimisobjektist uurimisaine piiritlemine (fakt, kirjeldus; abstraheerimine; idealiseerimine); 2) abstraktsiooni (üldistuse) või eksperimendi või mõõtmise tulemusena saadud andmete kodeerimine vastavalt rakendatavatele ideedele, printsiipidele, uurimisvahenditele ja -meetoditele; 3) kodeeritud andmete töötlemine (nt loogiline või matemaatiline); 4) saadud tulemuste dekodeerimine ning väljendamine seadustena (seaduspärasustena), seletustena, kirjeldustena, üldistustena, prognoosidena või soovitustena. Teaduse diferentseerimise aluseks on objektiivse tegelikkuse valdkonnad (so teaduse objekt) ja konkreetsed ning erilised seaduspärasused, mis toimivad antud objektis ning mille tunnetamine on konkreetse teaduse eesmärk (so teaduse aine). NB!Seejuures teaduse objekt ei võrdu teaduse aine! Aine sisaldab endas uurimise objekti. Materialistlikult lähtealuselt on objektiivne maailm tervikuna teaduse objektiks, kusjuures teadus ise on
annaabi.ee 
