esitatud, võimaldaks üldistusi ja seoste esitamist arhiivi osade vahel. Kirjelduste standardne esitamine on möödapääsmatu elektrooniliste juurdepääsuvahendite loomisel ja kasutamisel. Sellistele tingimustele vastavate kirjelduste koostamise lihtsustamiseks ja praktika ühtlustamiseks rakendatakse kirjeldusstandardeid. Arhiivieeskirjaga kehtestatud kirjeldus tugineb kahele rahvusvahelisele standardile: 1) arhiivi-kirjeldusstandard ISAD(G) (General International Standard Archival Description) kehtestab kirjeldus-tasandid ja määrab kirjelduselementide koosseisu vastavalt tasandile; 2) normkirjestandard ISAAR(CPF) (International Standard Archival Authority Record for Corporate Bodies, Persons and Families) on arhiivimoodustaja kirjeldamise aluseks ning hõlbustab nimevormide normeeritud esitamise kaudu infootsingut ja teabevahetust. Arhiivi hierarhiline struktuur võimaldab selle kirjeldamisel rakendada mitmetasandilise
Arhiivi korrastamine ja kirjeldamine on toimingute kompleks, mille käigus luuakse arhiivi täpne esitus. Nii kirjeldusena, kui ka füüsilise korrastamisena. Arhiivikirjeldamisega luuakse asutuse või isiku arhiivi täpne esitus ning antakse ülevaade arhiivimoodustamisest. Arhiivi kirjeldatakse: arhiivimoodustaja arhivaalide tekkekonteksti mõistmiseks; arhivaalidele juurdepääsu võimaldamiseks. Kirjeldamise aluseks on Rahvusvahelise Arhiivinõukogu poolt heakskiidetud rahvusvaheline kirjeldusstandard: ISAD(G): General International Standard Archival Description. Arhiivi korraldatakse vastavalt kirjeldussüsteemile (arhiiviskeem). Kirjeldamisega tagatakse dokumentide tõestusväärtus et dok. võimaldab fakte, autentsus kas dok. on ehtne, usaldatav. Eesmärk, et dok. kasutamine oleks võimalik ja seda ka peale korrastamist ja kirjeldamist. Arhiivikirjeldamine tugineb mitmetasandilisele kirjeldamisele. Kirjeldust nimetatakse arhiiviülevaateks ( dok.loetelu ja
annaabi.ee 
