Loodusgeograafia on loodusteadus: nähtuste seletamisel tuginetakse loodusseadustele ehk peamiselt füüsikale ja keemiale. Inimgeograafia on aga ühiskonnateadus ehk nn humanitaarteadus, kus kehtivad hoopis teistmoodi reeglid ja seadused, mis pole kaugeltki nii absoluutsed. Seega on keset geograafiat klassikaline konflikt humanitaar- ja loodusteaduste vahel. Paljud inimesed arvavadki siiamaani, et geograafia on puhtalt kirjeldav teadus. Nii see muidugi ei ole. Jah, kirjeldusel on geograafias tähtis osa, eriti ajalooliselt, kuid me ei saaks geograafiat nimetada teaduseks, kui ta siiamaani tegeleks vaid kirjeldamisega. Tänapäeval otsivad geograafid peamiselt vastust küsimustele miks? ja kuidas? Erinevusena võib välja tuua näiteks uurimisobjekti. Loodusgeograafia uurimisobjektiks on Maa, mõnikord tervikuna, kuid enamasti tegelevad loodusgeograafid siiski Maa üksikute osadega. Inimgeograafia, nagu nimestki nähtub tegeleb peamiselt inimestega.
5)TEOSE ÜLESEHITUS.SÜZEE JA FAABULA Kas teoses on lugu, kuidas seda jutustatakse? Sündmused ja nende järjekord. Erinevate kujutusvõtete (jutustus, kirjeldus, arutlus, dialoog) kasutamine. Teose minategelane jutustab oma probleemidest ja nende lahendamisest. Sündmused on kronoloogilises järjekorras. Süzee ja faabula langevad kokku. Teoses on kasutatud nii dialooge, jutustusi, kirjeldusi kui ka arutlusi. Suurem osa raamatust põhineb siiski jutustusel ja kirjeldusel. 6)KEEL JA STIIL Millist keelt kasutab autor.Kuidas kõnelevad tegelased? Milliseid stiilivõtteid autor kasutab, kuidas esitab meile omi seisukohti? Autor kasutab teoses vaba stiili ning tegelaste omavaheline jutt ei ole ametlik. Ka õpetajaga räägib Holden vabalt. Autor esitab omi seisukohti tegeleste kaudu. 7)TEOS JA LUGEJA. Milliseid teose probleeme võiks üle kanda tegelikku, kaasaegsesse, teie ellu? Teose püsiväärtused. Kuidas meeldis? Miks?
Klassikalise jutustuse aluseks on sündmustik (süzee), mida viivad edasi tegelased ja nendevahelised vastuolud (konflikt). Need omakorda aitavad luua pinget ja tekitada põnevust. Sündmuste arenedes tegevuspinge kasvab ja avaldub kõige teravamalt haripunktis (kulminatsioon). Sellele peaks järgnema pööre (peripeetia), mis juhib lugeja nii püstitatud probleemi kui ka konflikti lahenduseni (konklusioon). Jutustamise kõrval on oluline osa kirjeldusel, mille ülesanne on luua meeleolu, pakkuda puhkepause, vaadelda tegelasi, ümbrust, esemeid, iseloomustada tegelasi ja sündmusi. Kirjeldada võib tegelasi (otsene ja kaudne), tegevuspaika (ruumiline ja ajaline taust), meeleolusid. Jutustuse süzee on kahetasandiline, hõlmates tegelastega seotud juhtumusi ning tegelaste mõtte- ja tundeelu. KIRJUTA VÄHEMALT 300-SÕNALINE JUTUSTUS ESIMESEST VÕI (SIIANI) VIIMASEST KOOLIPÄEVAST. Gümnaasium, ei teadnud mida sellelt kohe oodata
Peter H. Gilmore'i esmamulje saatana kirikust oli veidike pettunud, ta kohtus ainult käputäis kiriku liikmetega. Ta sai aru et saatana kirik pole nagu iga tavaline kirik kus kõik kogunevad kokku ja hoiavad üksteist, selline lähenemine on hädavajalikk, kui saatana kirik peaks lagunema siis ei hävi satanism. 1997 Anton S. LaVey suri olles haige juba kaua aega, ta ei tahtnud arste ega rohte. Peter H. Gilmore'i kirjeldusel Anton S. Lavey oli tugev ja surmavoodil oli ta kui loom kes kõnnib metsa surema. Peale LaVey surma ei oskand keegi enam midagi teha, niisiis Peter H. Gilmore ja tema naine asusid saatana kirikut edasi juhtima. LaVey ei kirjutanud ametlikku testamenti vaid kirjutas ainult nimekirja paberile, mis oli seaduste järgi kehtetu. LaVey lapsed kohe peale LaVey surma hakkasid saatana kiriku maad
Loodusgeograafia on loodusteadus: nähtuste seletamisel tuginetakse loodusseadustele ehk peamiselt füüsikale ja keemiale. Inimgeograafia on aga ühiskonnateadus ehk nn humanitaarteadus, kus kehtivad hoopis teistmoodi reeglid ja seadused, mis pole kaugeltki nii absoluutsed. Seega on keset geograafiat klassikaline konflikt humanitaar- ja loodusteaduste vahel. Paljud inimesed arvavadki siiamaani, et geograafia on puhtalt kirjeldav teadus. Nii see muidugi ei ole. Jah, kirjeldusel on geograafias tähtis osa, eriti ajalooliselt, kuid me ei saaks geograafiat nimetada teaduseks, kui ta siiamaani tegeleks vaid kirjeldamisega. Tänapäeval otsivad geograafid peamiselt vastust küsimustele miks? ja kuidas? Erinevusena võib välja tuua näiteks uurimisobjekti. Loodusgeograafia uurimisobjektiks on Maa, mõnikord tervikuna, kuid enamasti tegelevad loodusgeograafid siiski Maa üksikute osadega. Inimgeograafia, nagu nimestki nähtub tegeleb peamiselt inimestega
16. Hindamiskriteeriumid. Hindamise vead Tööde hindamine kriteeriumite astmestikus hinnatakse töö väärtust üksikute komponentide kaupa. Hay profiilimeetod eristatakse kolme faktorite gruppi: oskusteave, probleemide lahendamine, vastutus saavutuste ees. Tööde järjestamine on meetod, mille puhul hinnatakse ametikohta kui tervikut. See on suhteliselt odav ja kiire meetod. Puuduseks on hindamise subjektiivsus. Tööde klassifitseerimise meetod põhineb tööde tasemete kirjeldusel, mis koostatakse organisatsiooni struktuuri ja ametikohtade iseärasusi arvesse võttes.
SQL SQL ajalugu ja areng 21. sajandi esimese kümnendi alguses on andmebaasisüsteemide turul valdavad andmebaasisüsteemid, mis kasutavad SQL (Structured Query Language) keelt, mis omakorda põhineb (aga mitte kõiki Codd'i ettepanekuid arvesse võttes) Edgar F. Codd'i esialgsel relatsioonilise mudeli kirjeldusel. 1970-ndate keskel loodi IBMi uurimislaboris relatsioonilise andmebaasi prototüüp System R. Andmetega töötamiseks kasutati selles keelt SEQUEL (Structured English Query Language), mida võib pidada SQL keele esimeseks versiooniks. Keelt kirjeldati 1976 a. novembris ajakirjas IBM Journal of R&D. Keelele anti hiljem uus nimi - SQL (Structured Query Language). Esimene reaalsesse kasutusse tulnud SQL'i kasutav produkt oli 1979 Oracle Corp. poolt loodud Oracle andmebaasisüsteem
ojakeses sulisedes, päikese vastu hüpates, lillelisel kaldal vulisedes? ("Lained, kuhu te tõttate?") Eesti kirjanduse ajaloo ühe tähtsaima isiku Juhan Liivi elulugu on siin referaadis põhietappi-dele toetudes kirja pandud. Meelega ei ole tahetud muutuda detailseks ja üksikasjalikuks eluloo-kirjeldusel, sest autor ei tahtnud, et Juhan Liivi luule tema muserdava elu varju jääks. Teisalt ei saa täiesti mööda vaadata mõnedet seikadest kirjaniku elus, kui tahetakse mõista Liivi luulet. See- tõttu ongi püüdnud autor panna kirja olulisima, lisades üldisele tekstile detailseid mälestuslugusid ning mõningaid pisifakte. Loodusluule valikul on autor lähtunud eelkõige isiklikest eelistustest ja arusaamadest. Juhan Liivi loomingus on vähe selliseid luuletusi, mis rangelt ühe
püüavad teadlikult olla vanamoelised ja arhailised? Samasugune oleks olukord siis, kui kiki tänapäeva spordisündmusi kirjeldataks toimunutena kuningas Arturi õukonnast. Tulevastel põlvkondadel, kes püüaksid saada ettekujutust mõnest 2010. aasta rahvusvahelisest jalgpallimatsist, võiks sel juhul tekkida tõsine kahtlus, kas mõne väravavahi-kangelastegude kahekümne esimesest sajandist pärineval kirjeldusel on mingit väärtust. Lisaks eespool mainitud võistluskirjeldustele kirjutasid kreeka autorid aeg-ajalt raamatuid atleetika tehnilisest aspektidest. Diogenes Laertios on kirjutanud, et isegi Aristoteles ei pannud paljuks Olümpia ja Pytho mängude võitjate nimekirjade koostamist, ja ühes säilinud raidkirjas avaldavad Delfi võimud talle ametlikku tänu Pytho mängude võitjate nimekirja eest. Need nimekirjad pole säilinud, kuid
), ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Maksiim - üldist ellusuhtumist väljendav põhimõte, käitumisreegel v. juhtlause / Lühikesse lausesse pandud elutarkus või reegel. Komöödia - lõbusasisuline, lõbusa lõpplahendusega näidend (üks dramaatika zanreid). Robinsonaad - Kirjandusteos, merehädaliste seiklustest inimtühjal saarel?? Tihti kirjutatud päeviku vormis, peategelase üksikasjalike ülestäheldustena, mille on oluline koht kirjeldusel. / õpetlik v. filosoofilise kallakuga lugu merehädalise seiklustest inimtühjal saarel D. Defoe romaani ,,Robinson Crusoe" laadis. / teos, mis kujutab inimes(t)e käekäiku tsivilisatsioonist puutumata tühjal saarel. Robinsonaadides idealiseeritakse looduslähedast elamisviisi, leidlikkust ja elujõudu. Küsimused Miks on olulised: Voltaire - Voltaire oli oma aja viljakamaid autoreid, kelle mahukasse
Uurimuse olemus Uurimuse objektiks on inimlik kogemus, seega sobib seda kasutada kõigil teadusaladel, kus tuntakse huvi subjektiivse kogemuse vastu. Üheks fenomenoloogia lähtekohaks on põhimõte, et inimene on teadvusega olend, kelle tegevust iseloomustab alati suunatus, intentsioon. (Laherand 2008: 87) Fenomenoloogilises uurimuses kaks tähtsat mõistet on kirjeldus (deskriptsioon) ja reduktsioon. Kirjeldusel on fenomenoloogilises uurimisprotsessis kaks tähendust: 1. kogemuste kirjeldamine uuritava poolt (puudutab andmekogumisetappi); 2. uuritava kogemuse kirjeldamist uurija poolt (tuleb esile analüüsietapis). (Laherand 2008: 87-88) Seega on siin tegemist ühelt poolt uuritava kogemuste tuvastamisega ja kirjeldamisega ning teisalt uurija poolse kirjeldusega uuritava poolt kirjeldatu kohta. Oluline on, et uurija suudaks
mõistuspärastele (ratsionaalsetele) omadustele. (Aarnio, Aulis. Reason and Authority. Dartmouth Publishing Company, Ashgate Publishing Company, Aldershot/Brookfield/Singapore/Sydney, 1997, lk 17 ja 37. Nagu on viidatud Rosentau 2004, lk 13: Arnio 1997 lk 17 ja 37. ) Olukorra võtab kokku ja edasise käsitluse aluseks saab tõdemus, et ühest, täpset, kõikehõlmavat, üldtunnustatud õiguse definitsiooni õigusteadus ei tunne. See on ka arusaadav, sest mingil kirjeldusel on pea võimatu asendada niivõrd keerulist nähtust, mida loovad suured inimhulgad ja millest iga inimene on ehk suuteline hoomama vaid mingeid fragmente. Õigust on püütud kirjeldada erinevate meetoditega. Näiteks substantsiaalse reduktsiooni teel, mis seisneb uuritava nähtuse taandamises mingitele olemuslikele, relevantsetele ja selgelt eristatavatele alustele; ning kontseptuaalse reduktsiooni teel, mille “olemuseks on
päikese vastu hüpates, lillelisel kaldal vulisedes? (“Lained, kuhu te tõttate?“) Kokkuvõte Eesti kirjanduse ajaloo ühe tähtsaima isiku – Juhan Liivi – elulugu on siin referaadis põhietappi- dele toetudes kirja pandud. Meelega ei ole tahetud muutuda detailseks ja üksikasjalikuks eluloo- kirjeldusel, sest autor ei tahtnud, et Juhan Liivi luule tema muserdava elu varju jääks. Teisalt ei saa täiesti mööda vaadata mõnedet seikadest kirjaniku elus, kui tahetakse mõista Liivi luulet. See-tõttu ongi püüdnud autor panna kirja olulisima, lisades üldisele tekstile detailseid mälestuslugusid ning mõningaid pisifakte. Loodusluule valikul on autor lähtunud eelkõige isiklikest eelistustest ja arusaamadest. Juhan
2) 3) järeldusseos eelduste ja järeldusotsustuse vahel. Argumendi otstarve on veenda kuulajat mingi kaheldava, mittekindla, uudse, uskumusi kummutava teesi tõesuses või õiguses või esitada hüpotees. Teadmislünga täitmine Argumenteerija enda positsiooni parandamine Vastuargumendi ülesanne on argumendi kritiseerimine või täiesti ümberlükkamine Allargumendi põjendav funktsioon suuremas argumentatsioonis Nii kirjeldusel kui Al on hulk väiteid. Kuid kirjeldusel on kirjeldamise ülesanne, mitte veenmiseül. A-l on veenmisfunktsioon. Ja kirjeldusel puudub struktuur. Kõigepealt – milles see seletus sarnaneb argumendiga? Esiteks, seletustel on teadaandmise ja teadmiste korrastamise otstarve ning selles mõttes on seletamine veenmine. Teiseks, seletuse loogikas leidub (meile juba tuttav) järeldustehe. Kolmandaks, seletuse „tõlkes“ kasutatud sõnaühend ’sellepärast, et’ on sarnane järelduse
väärtuse andmisel ja selle alusel nende järjestamisel Subjektiivne - lähtub hindaja väärtushinnangutest. Võimaldab hästi eristada üksteisest erinevaid töid, kuid sarnaste tööde eristamine on keeruline. Näited: hindamiskomisjon, hindamine paarides 51. Milles seisneb tööde klassifitseerimine tööde hindamise meetodina? Mitteanalüütiline meetod - lähtub tööst kui tervikust, mitte selle erinevatest komponentidest. Põhineb tööde tasemete kirjeldusel. Iga taseme jaoks on olemas standard, millega võrreldakse ettevõtte ametikohtadel tehtavat tööd. Subjektiivne, lähtub hindaja väärtushinnangutest. Raske hinnata tasemete vahel paiknevaid ja väga mitmekülgseid ametikohti. 52. Milles seisneb ametikohtade hindamine kriteeriumide astmestikus? Analüütiline meetod - käsitleb tööd selle väärtuse hindamisel üksikute komponentide kaupa. Töid hinnatakse faktorite abil,
Porfiri Petrovits oli uurija, kes pidi tõestama Rodioni süüd. Sonja Marmeladova - kunagi elanud hästi, kuid pereisa on kaotanud sissetulekuallika ja langenud joomarlusse. Sonja pandud elatist teenima prostituudina. Isa jäi purjuspäi hobuse alla. Matusteks pole raha ja Rodion andis oma viimased kopikad, kuigi ise pole 2 nädalat lõunat söönud. Sonjast sai see, kes pani Rodioni üles tunnistama oma tapatöö. Tegelaskuju Rodionil on D. Kirjeldusel vaesunud üliõpilane ja küllalt härrandlik. Ta jagas inimesed kaheks: passiivsed kurjusele alistuvad inimesed ja geeniused, kes maailma ümber kujundavad. Ta tahtis teha ühe kuriteo, mille abil saaks saata korda sada heategu. Sonja on esimene tegelane, kes on Dostojevski absoluutse headuse kandja. D. kasutas teoses teisiktegelasi - sarnased peategelasele Raskolnikovile seesmiselt. Tegelased vastandavad inimhinge kuritegelikku printsiipi. Sonja teisikud - maailma päästab ainult andestamine
Kõik teated on pärit võõrastelt, enamasti vastastelt. Nende viimastegi teadetest on palju kaduma läinud; sellest, mis säilinud, esineb praegu mõni osa jällegi ümbertöötatud redaktsioonis. Vastased ja võõrad rääkisid eestlastest harilikult ainult niipalju, kuivõrt eestlased olid teguriks, mida tuli avalikult arvestada. Läti Hindreku kroonikas kuuluvad eestlased peategelaste hulka, järgnevad ajaraamatud nimetavad neid juba harvemini, kuigi veel kaunis sagedasti. 14. aastasaja kirjeldusel ei pääse ükski ajaraamat mööda 1343. a. vabadusevõitluse kirjeldusest, vähemalt nimetusest. Viimaks aga kaob võõraste ja vastaste kirjutatud ajaloo veergudel eestlastel individuaalne, teguvõimas ilme talupoegade hallis, passiivses, ühetaolises massis. Kuigi me eestlaste ajaloo käigu saadusi üldistes joontes tunneme ristiusu ajast peale, ei ole siiski kõik üksikasjad küllalt selged. Pealegi ei taha me ainult arenemiskäigu saadusi teada, vaid
vajadusel ka meditsiinilise hindamise kohta. Vastavalt täpsema hindamise tulemustele valitakse sobivad sekkumise viisid ja rakendatakse neid selles samas üldrühmas. Lapse iseloomustusele esitatavad üldnõuded: (a) üldandmed – lapse nimi, sünniaeg ning vanus aastates ja kuudes, lasteaia või rühma tüüp, kus laps käib ning lühiülevaade senisest arengust lasteaias; (b) oskuste ja teadmiste tase erinevates arengu valdkondades. Põhirõhk võiks olla üldoskuste kirjeldusel, samuti tuleks kirjeldada põhjalikumalt lapse kõne arengutaset, mille osas on pädevaim 24 lasteaia logopeed. Probleemsete valdkondade osas tuleks kindlasti lisada konkreetseid näiteid lapse kõnest, tegevusest ja/või sotsiaalsest käitumisest. (c) kokkuvõte – lapse arengu tugevad ja nõrgemad valdkonnad, abi vajadus ja olemus, seni rakendatud tugiteenused ja nende mõju Potentsiaalsetele arenguhälvetele viitavad tunnused lapseeas.
trükitud tellimisplankett printed order form pakkimisjuhis packing intructions välja panema näitusele to display at on exhibition vastus järelpärimisele replies to inquiries rahuldama nende nõudmisi to meet their requirements informatsioon müügi tingimuste kohta information on a products sales term pakkimise ja kindlustuse tingimused terms of packing and insurance eriline hinnaalandus a special reduction tellimus põhineb saadud kirjeldusel the order is based on a received quatation kirjavahetus sel teemal on vajalik correspondence on the subject might be necessary kinnitage meie tellimus järgmiselt confirm our order as follows 47 kuidas toimida tolliga how to go about the customs kaks kasti sisaldavad sada plekkpurki - two crates contain a hundred tins korraldama trantsporti to arrange the transport raamatupidamisosakond account department maksma laoshoidmise maksu to pay the storage costs
Seos kõrge vererõhuga. o Peavalu ei põhjusta 140-179mmHg süstoolne, 90-109mmHg diastoolne o Kõrged vererõhud vähendavad valutundlikkust (sh peavalu ja muud valud). Diagnoos anamneesi järgi: asukoht -> lokaalne, sagedus, algus, hoogude kestus, iseloom, raskus, kulg, prodroom -> aura, kaasuvad sümptomid (oksendamine, pisaratevool), provotseerivad faktorid, kuidas toimib. Diagnoos põhineb patsiendi subjektiivsel kirjeldusel. 5 Migreeni atakile eelnevad sümptomid. Migreen on ette ennustatav. Esineb 87% migreeni haigetel väsimus, fonofoobia, haigutamine jms. Üldiselt suudetakse 24h ette ennustada. Närvirakud jäävad kuskil ajupiirkonnas magama. Tekib valguskartus jms, seetõttu inimene poebki pimedusse ja vaikusesse Migreeni ravi sõltub inimesest. Ravitakse migreeni voogu, vähendatakse sagedusi. Aura, mis
Kuigi välivaatlust peetakse suurimaks infoallikaks toimub antropoloogiline mõistmine siiski ülikoolides ja uurimisinstituutides. Antropoloogide vaheline suhtlus toimub rahvusvahelistel konverentsidel ning kirjanduse ja meedia kaudu. Vastava kirjanduse hulk on aastatega järjest kasvanud. 5 LOCAL ORGANISATION Kõige klassikalisemad antropoloogilised analüüsid põhinevad selgepiirilise süsteemi kultuursete ja sotsiaalsete organisatsioonide detailsel kirjeldusel, mis võib olla küla või linnastunud keskond. Kohalikku keskonda on kerge metodoloogiliselt uurida. Kohalikke kogukondi võib uurida kui need oleksid ennast hoidvad (kuigi tegelikkuses see pea kungi nii ei ole). Väikeste, suurte ja kõikuvate süsteemide uurimiseks kasutatakse samu meetodeid ja loogikat. NORMID JA SOTSIAALNE KONTROLL Iga sotsiaalne süsteem vajab reegleid, mis lubatud, mis mitte. Kirjutamata reegleid nimetatakse normideks.
kriteeriume Laine Simson, Ph.D 39 Personalijuhtimine 2013 Tööde klassifitseerimine (job classification) Tase F - ametikoht eeldab kindla valdkonna · Mitteanalüütiline meetod - lähtub tööst kui eriharidust (soovitav keskeriharidus või tervikust, mitte selle erinevatest komponentidest kõrgharidus) ja töökogemust antud · Põhineb tööde tasemete kirjeldusel valdkonnas. Töö on seotud nn. mitterutiinsete · Iga taseme jaoks on olemas standard, millega otsuste vastuvõtmisega ja 5-12 inimese võrreldakse ametikohtadel tehtavat tööd juhtimisega. Näiteks tehnikaosakonna · Subjektiivne, lähtub hindaja väärtushinnangutest juhataja asetäitja, kantselei juhataja Raske hinnata tasemete vahel paiknevaid ja väga mitmekülgseid ametikohti. Ametikohtade klassifitseerimine
seotud (sellele väljale vastav võti asub teises tabelis). Yes (No Dublicates) sellel väljal olev väärtus määrab üheselt käesoleva tabeli kirje (võti). Tabeli välja kirjeldus Description pikkus võib-olla kuni 64 märki ja väljastatakse ekraanile olekuribal (status bar), kui kursor viiakse tabeliandmevaate või vormivaate vastavale väljale. Kirjeldusel on oluline koht ka suuremate andmebaaside ehitamise juures, kui tööga tegeleb korraga mitu inimest. Samuti aitab kirjeldus meenutada väljade sisu ja otstarvet, kui andmebaasi loomisest on möödunud pikem aeg. Andmebaasisüsteemi Access tabelid peavad sisaldama vähemalt ühe välja, mille sisu on iga kirje jaoks erinev. Seda välja nimetatakse võtmeks (primary key). Enamasti on võtmeväljaks mõni üksik väli. Selle välja omaduseks on Indexed=Yes (No Dublicates)
kombineerimine tekstis, vaatepunktid erinevatel tekstitasanditel. Uspenskit on kritiseeritud, kuna ta piirdub kompositsioonist kõneldes vaatepunkti problemaatikaga. Todorovi töödes kerkivad esile teemad, mis saavad keskseks uues uurimissuunas – narratoloogias.] 2. Barthes "Sissejuhatus jutustavate tekstide struktuursesse analüüsi" Nimetatud teos ilmus 1966 a. Barthes üldistab varasemaid süsteeme. B. alustab sellest, et jutustuse kirjeldusel tuleb kasutada strukturaallingvistika kogemusi (aga lingvistika ei tegele lausest suuremate objektidega, lingvistika jaoks on väljaspool lauset teised laused). Kuid lause ja diskursus on homoloogilises suhtes – mõlemal juhul on tegu semiootilise süsteemiga ning viimaste suhtes kehtivad sarnased reeglid. Mingis mõttes saab diskursust vaadelda kui lauset. Diskursus ei ole lihtsalt lausete kogum, tal on oma grammatika. Barthes eristab kolm tasandit:
Arheoloogia Arheoloogia muutus 19. Sajandil. Teati, kuidas kuningad elasid, kuid huvitas ka kuidas rahvas elas hakati kaevama. 19. sajandil oli kirjeldusel suur roll, sest ei osatud leitud asju dateerida. 20. sajandi keskpaigani oli arheoloogia abiteadus. Tänapäeval on aga ajalooteaduse haru, mis uurib kaevatud asju (muistiseid) ja rekonstrueerib nende abil ajalugu. Arheoloogia jagunemine perioodide järgi: · Esiaja arheoloogia · Keskaja arheoloogia · Uusaja arheoloogia · Klassikaline arheoloogia Arheoloogid ei kaeva dinosauruseid, kaevatakse neid asju, mis on inimeste ajast. 2,6 miljonit aastat
inetusega: pikkade inetute kätega (Kristi), suure suuga ja õhukeste kitsaste jäsemetega (Rimalda-Ramilda) lombakuse ja puusavigasusega (Kata, teenijatüdruk Tiina), töntsaka ümmarusega (Molli), suure kondiga ja vistrikulise näoga (parunipreili Erika). Puhtalt, ainult koomilise kujuga peab paratamatult mõjuma ,,koera söögimaja" lihav astmaline koer, muidugi ka koeramamma ise. Muidu aga ei armasta Tammsaare palju peatuda olendite kirjeldusel; ta otsib inimese sisejooni ja töötab kas monoloogi või dialoogiga. Teoses ,,Ma armastasin sakslast" ta ironiseerib meelega peategelaste välimuse kirjeldamise arvel (,,len keskmist kasvu ja siniste silmadega... Habemest ja vuntsidest ei maksa rääkida, sest et ajan ära... Juuksed on mustjad; kulmude karvast võib vaikida, sest see pole tänapäev enam kuigi kindel... Pealuu ovaalne, kalduvuse või tungiga kuklasse, kus asuvat aru, mida pole endal tänini tähele pannud
sotsiaalsete protsesside regulaator, inimese tegu (tegevus ja tegevusetus) aegruumis, teo tagajärg, kausaalne seos teo ja tagajärje vahel. Õiguse tõlgendamise teooria. Aarnio, lk 45 jj. Aarnio räägib aga õigusteadusest järgmist. Teadust iseloomustatakse sageli tema objekti järgi. Objekti järgi iseloomustades on õigusteadus teadus õigusest. Õigusteadus selgitab kehtivate õigusnormide sisu. Sellisel ülesande kirjeldusel on kaks poolt: 1. õiguse kehtimise tõdemine ja 2. õigusnormide sisu selgitamine. Praktilises uurimistöös ja normide kasutamisel esimesele punktile eriti tähelepanu ei pöörata, vaid keskendutakse teisele punktile. Õigusteadus on teadus õigusnormide sisust, mis aitab teisi ühiskonnateadusi nende teaduste eesmärkide saavutamisel. Kesksed nähtused, mida õigusteadus uurib on inimene, sotsiaalne
iseloomustada selliseid ajaloolisi isikuid nagu näiteks kurjategija, kangelane, kollaborant, kõrvalseisja, passiivne osaleja. Selle protsessi tulemus ilmneb siis, kui õpilane võrdleb oma tööd kaasõpilase omaga. Kuna õpilased võivad teineteist vastastikku oma arvamustega mõjutada, mõjutab nende arutelu lõpptulemusena ka teadmisi. Käsitletud ülesanne põhineb pedagoogikateadlase Jean Piaget’ kirjeldusel, kuidas õpilased õpivad ümbritseva maailma baasil. Et vaadelda probleemi eri nurga alt, peab õpilane suutma end samastada erinevate ajalooliste isikutega; iga uue rolliga tekib uus pilt olukorrast. Piaget’ järgi toimub omandamisprotsess just siis, kui õpilane erinevaid vaatenurki kombineerib ja käsitleb. Seega on oluline, et õpilane erinevaid vaatenurki analüüsiks ja neid üksteisest eristaks. Dialoogi käigus mõjutavad õpilased teineteise arvamusi ja tähelepanuvõimet
168 (Aarnio, Aulis. Reason and Authority. Dartmouth Publishing Company, Ashgate Publishing Company, Aldershot/Brookfield/Singapore/Sydney, 1997, lk 17 ja 37. Nagu on viidatud Rosentau 2004, lk 13: Arnio 1997 lk 17 ja 37. ) Olukorra võtab kokku ja edasise käsitluse aluseks saab tõdemus, et ühest, täpset, kõikehõlmavat, üldtunnustatud õiguse definitsiooni õigusteadus ei tunne. See on ka arusaadav, sest mingil kirjeldusel on pea võimatu asendada niivõrd keerulist nähtust, mida loovad suured inimhulgad ja millest iga inimene on ehk suuteline hoomama vaid mingeid fragmente. Õigust on püütud kirjeldada erinevate meetoditega. Näiteks substantsiaalse reduktsiooni teel, mis seisneb uuritava nähtuse taandamises mingitele olemuslikele, relevantsetele ja selgelt eristatavatele alustele; ning kontseptuaalse reduktsiooni teel, mille "olemuseks on
annaabi.ee 
