punkti. Seega, väiksemad vääratused, nt asesõna valikus, on selle osaoskuse testimise puhul täiesti aktsepteeritavad. 2.3. Lugemine Lugemisosa keskmine sooritusprotsent oli 91,1 ja keskmine punktisumma 13,8 (vt graafik 4). 2010. aasta eksamil olid vastavad näitajad 79,3% ja 11,9, seega on tänavused näitajad suhteliselt kõrged. Õpilaste lugemisoskust kontrolliti kahe ülesandega, millest esimene oli sobitamisülesanne, mis baseerus autentsetel erinevate välisüliõpilaste Eestit kirjeldavatel lühitekstidel. Teises ülesandes tuli õpilastel sobitada kokku küsimused ja vastused, artiklis oli juttu mehest nimega Frank Knight, kelle tööks on erinevate lõhnade valmistamine. Tekstist väljavõetud küsimused olid õpilastele pangas ette antud ja üks küsimus pidi jääma üle. Esimese ülesande keskmine tulemus oli 94,9% ja teisel 88%, seega osutus esimene ülesanne õpilastele suhteliselt kergeks ja teine jäi lugemisülesannete tavapärasesse raskusastmesse.
Sellist lähenemist nimetatakse ceteris paribus.(31) Optimaalsusprintsiip- püüab erinevate käitumisvõimaluste seast valida sellise, mis rahuldab tema vajadusi parimal viisil. Selle rakendamiseks on kaks võimalust. 1) Püüda saavutada max tulemus fikseeritud ressursside juures. 2) püüda saavutada mingi fikseeritud tulemus minimaalsete ressurssidega. Majanduses mõistetakse tasakaalu all süsteemi rahulikku seisundit- süsteemi hõlmatud majandusnähtusi kirjeldavatel näitajatel ei ole muutumistendentsi. Tasakaalu peetakse stabiilseks kui see taastub. Kui mingi süsteemiväline tegur süsteemi tasakaalust välja viib, siis ttabiilse tasakaalu korral jõuab süsteem ise tasakaalu tagasi. Bilansiline tasakaal turusituatsioon kus nõudlus ja pakkumine on väärtuselt võrdsed. Pareto efektiivne tasakaaluseisund tasakaaluseisundina on mikroökonoomikas kirjeldatavad ka situtatsioonid, kus
Optimaalsusprintsiip: püüe erinevate käitumisvõimaluste seast valida selline, mis parimal viisil rahuldab indiviidi vajadusi: - püüda saavutada mingi fikseeritud tulemus minimaalsete kulude ehk ressurssidega - püüda saavutada maksimaalne tulemus fikseeritud ressursside juures Majandusteaduses mõistetakse tasakaalu all, nagu füüsikaski, süsteemi rahulikku seisundit -- süsteemi hõlmatud majandusnähtusi kirjeldavatel näitajatel ei ole muutumistendentsi. Tasakaalu peetakse majandusteoorias stabiilseks, kui see taastub. Kui mingi süsteemiväline tegur süsteemi tasakaalust välja viib, siis stabiilse tasakaalu korral jõuab süsteem ise uuesti tasakaalu tagasi. Ebastabiilse tasakaalu korral aga peab sekkuma mingi süsteemiväline jõud, näiteks peab turu tasakaalustama sel juhul valitsuse sekkumine.
teha Universumi olekut suvalisel ajahetkel minevikus või tulevikus. Teiste sõnadega, kui determinism peaks paika, siis oleks põhimõtteliselt võimalik tulevikku ennustada ja astroloogiat poleks tarvis. Tegelikkuses on olukord sootuks teistsugune. Isegi nii lihtne teooria kui Newtoni gravitatsiooniõpetus annab võrrandid, mida pole võimalik täpselt lahendada rohkema kui kahe osakese jaoks. Peale selle on paljudel võrranditega kirjeldavatel süsteemidel omadus, mida tuntakse kaose nime all. See tähendab, et asukoha või kiiruse pisimuutus mingil hetkel võib ajendada tohutuid muutusi mingil hilisemal ajahetkel. Näiteks liblikas, kes lehvitab tiibu Tokyos, võib esile kutsuda vihmasaju New Yorgi Keskpargis (joon. 4.1). Joon. 4. 1 Kuigi kvantelektrodünaamika seadused peaksid võimaldama keemias ja bioloogias kõike välja arvutada, pole
vaadeldav majandussubjekt optimaalsusprintsiipi püüab erinevate käitumisvõimaluste hulgast valida sellise, mis rahuldab tema vajadusi parimal viisil. Selle rakendamiseks on kaks viisi: püütakse saavutada max tulemus fixeeritud ressurssidega või fikseeritud tulemus minimaalsete ressurssidega. Mõlemat korraga võimalik rakendada pole võimalik. Tasakaal majandusteoorias süsteemi rahulik seisund, majandusnähtusi kirjeldavatel näitajatel ei ole muutumisdendetsi. On stabiilne kui pärast süsteemi tasakaalust väljaviimist mingi välise teguri poolt jõuab ise uuesti tasakaalu tagasi. Tasakaalu stabiilsus kui pärast süsteemi tasakaalust väljaviimist mingi välise teguri poolt, jõuab see ise uuesti tasakaalu tagasi. Ebastabiilse tasakaalu korral aga peab sekkuma mingi süsteemiväline jõud, näiteks peab turu tasakaalustama sel juhul valitsuse sekkumine.
teha Universumi olekut suvalisel ajahetkel minevikus või tulevikus. Teiste sõnadega, kui determinism peaks paika, siis oleks põhimõtteliselt võimalik tulevikku ennustada ja astroloogiat poleks tarvis. Tegelikkuses on olukord sootuks teistsugune. Isegi nii lihtne teooria kui Newtoni gravitatsiooniõpetus annab võrrandid, mida pole võimalik täpselt lahendada rohkema kui kahe osakese jaoks. Peale selle on paljudel võrranditega kirjeldavatel süsteemidel omadus, mida tuntakse kaose nime all. See tähendab, et asukoha või kiiruse pisimuutus mingil hetkel võib ajendada tohutuid muutusi mingil hilisemal ajahetkel. Näiteks liblikas, kes lehvitab tiibu Tokyos, võib esile kutsuda vihmasaju New Yorgi Keskpargis (joon. 4.1). Joon. 4. 1 Kuigi kvantelektrodünaamika seadused peaksid võimaldama keemias ja bioloogias kõike välja arvutada, pole
seosed on tihti üsna keerukad. Näit: Eesti-Läti sõjale võib tuua kümneid erinevaid põhjendusi ja seletusi. 3. Ettekirjutus Ettekirjutamine, mis peaks juhtuma poliitikas (mis peaks juhtuma, mis peaks olema). Tegeleb normatiivse poliitilise teadmisega (mis peaks olema, mitte mis on). Näit: Missugune peaks olema valitsuse roll meditsiini toetamises?. Normatiivne poliitiline teadmine põhineb väärtushinnangutel, mis põhinevad suuresti kirjeldavatel ja seletavatel teadmistel. Vastus näites toodud küsimusele sõltub: 1 2 1. sellest, kuidas sa mingist faktist aru said (kirjeldus Näit: kui kõrge tasemega on Eesti meditsiiniasutused), 2. sinu teadmistest selle kohta, miks mingi asi juhtub (seletus - Näit: Mis on meditsiiniasutuste kehva taseme põhjuseks? ) 3. sinu väärtushinnangutest
annaabi.ee 
