RASEDUSAEGSE DEPRESSIOONI MÕJU LAPSE VARAJASELE ARENGULE
kui ka 32. rasedusnädalal sõltuvalt nende EPDS tulemustest (0-9, 10-12, 13-14 ja 15-30), (vt
tabel 1 lisas), luues skaala 0-6. See meetod kombineerib nii depressiooni tugevuse (EPDS) kui
ka püsivuse (depressioon ühel või mõlemal ajahetkel) ning iseloomustab paremini püsiva
depressiooni ja arengupeetuse vahelist suhet.
l2.1.2. Andmete analüüs
Uuritava populatsiooni iseloomustamiseks kasutati andmeid kirjeldavata analüüsi ja sagedust.
EPDS kolme gruppi (9/10, 12/13 ja 14/15) tulemusi kasutati analüüsi kolmes faasis. Selles, et
hinnata ema depressiooni, võimalike segavate faktorite ja arengupeetuse vahelist seost, viidi
igas faasis läbi kahe muutujaga test ning mitme muutujaga regressioonianalüüs. Võimalikeks
segavateks faktoriteks võivad olla vanemate demograafilised iseärasused, juba varem esinenud