). Enne süüdistusakti vormistamist tuli tutvuda ka toimikuga, kus olid kirjas kõik olulised andmed süüdistatava ja tema poolt toime pandud teo või tegude kohta. Esines ka olukordi, kui leidsin, et kriminaaltoimikus toodud asjaolud on ebaõiged. Näiteks tihti ei vastanud kirjeldatav tegu toimikul olevale kuriteo kvalifikatsioonile. Toimikust avastatud nö vead arutasin läbi oma praktikajuhendajaga prokuröriga, kellele tegin ka ettepanekuid, mis konkreetsel kirjeldatul juhul seisnes ettepanekus muuta kuriteo kvalifikatsiooni. Seejärel panin toimikust saadud andmetest kokku süüdistusakti. Viimase koostamisel pidin lähemalt tutvuma ka kriminaalmenetluse seadustikuga ja karistusseadustikuga, milledest lähtuvad ka prokurörid oma igapäevases töös. Iga süüdistusakti juurde pidin koostama ka riigi õigusabi andmise ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määruse. (lisa 3) Samuti koostasin määruseid siis, kui prokurör leidis, et
eesti murrete elektroonilise korpuse tegemisel jm uutes projektides. Paraku neist ei ole küll keegi läinud tööle Eesti Keele Instituuti, mis on praegugi jäänud suurimaks eesti murrete uurimise keskuseks. Viimasel kümnendil on paljud eesti murdeuurimise suurtööd, nagu eesti murrete sõnaraamat ja murdetekstide akadeemiline sari, ka elektrooniline 199 murdekorpus, põhinenud eelmistel aastakümnetel kogutul ja kirjeldatul. Paranenud publitseerimisolud on võimaldanud välja anda lisaks aastakümneid käsikirjas seisnud uurimusi. Samas on märgatav uurimissuundade mitmekesistumine. Ka uurimiskeskusi ja -rühmi on tulnud juurde. Juba sissejuhatavalt võib ütelda, et viimane kümnend on olnud valminud ja avaldatud tööde poolest eesti murdeuurimises rikkaim läbi aegade. Teiselt poolt on selle aja jooksul jäänud lahendamata ja võimendunud mitmed eesti dialektoloogia