Võõrkeelsete sõnaühendite puhul kasutatakse kas lähtekeelset või tõlgitud lühendit (nt: USA United States of America (Ameerika Ühendriigid), HIV human immunodeficiency virus (inimese immuunpuudulikkuse viirus)). Mõningaid sõnana väljaloetavaid lühendeid võib kirjutada ka sõnana (nt: AIDS ~aids, UFO ~ ufo). 6. Omadussõna võrdlusastmed Algvõrre väljendab omadust; tunnus puudub (nt: tõsine) Keskvõrre kirjeldataval olendil, asjal või nähtusel on omadust suuremal määral kui kellelgi/millelgi teisel (nt: tõsisem). Tunnuseks on alati m, mis liitub algvõrde omastava käände tüvele (nt: nim-tõsine; om-tõsise; tõsise+m=tõsisem). Kui algvõrde omastav lõpeb a- või u-ga, muutub see keskvõrdes sageli e-ks. Nt: nim-vana, om-vana; keskvõrre: vanem Ülivõrre kirjeldataval olendil, asjal, nähtusel on omadust suuremal määral
lavakujundus, kostüümid, esitatava ooperi, opereti, balleti või muusikali sisu (väga lühidalt). * Isiklik arvamus kõigest nähtust ja kuuldust NB! Retsensiooni kirjutades ei tohi eelnenud punkte üks-üheselt võtta ja neile lihtsalt vastata. Need on vaid mõned pidepunktid, mis retsensiooni ülesehitust ja sisu raamidesse aitavad panna. Samuti ei pea ülaltoodud punkte (kõiki) käsitlema, vaid võib lähtuda hoopis oma vaatenurgast. Retsensioon peaks andma ülevaate neile, kes kirjeldataval kontserdil või teatrietendusel ei käinud. Seda võiks tinglikult nimetada ka ümberjutustuseks nähtust/kuuldust ning seda peaks olema huvitav lugeda. Nõutav retsensiooni pikkus on: 6.-7. klass 150 - 200 sõna 8.-9. klass 300 - 350 sõna 10.-12. klass 450 - 500 sõna Soovikorral võib lisada retsensioonile ka pilte kontserdil või teatrietendusel osalenud lauljatest, ansamblist, koorist, orkestrist, pillimeestest, dirigendist jne., mis on paigutatud lisalehtedele
• Inglise the ja a, saksa der, die, das ja ein, eine. • Areaalne nähtus! Adjektiivi (omadussõna) kategooria(id): Võrdlus • Algvõrre - ehk positiiv on omadussõna kategooria (võrdlusaste), mis väljendab omadust kui niisugust, ütlemata midagi selle omaduse määra kohta; eesti keeles puudub algvõrdel tunnus; • Keskvõrre - ehk komparatiiv on omadussõna kategooria, mis väljendab seda, et kirjeldataval olendil, asjal või nähtusel on omadust suuremal määral kui mingil teisel; eesti keeles on keskvõrde tunnuseks m, mis liitub tavaliselt algvõrde omastava käände tüvele; • Ülivõrre - ehk superlatiiv on grammatiline kategooria (võrdlusaste), mis väljendab seda, et kirjeldataval olendil, asjal või nähtusel on omadust suuremal määral kui ühelgi teisel samasse rühma kuuluval olendil, asjal või nähtusel; Ülivõrde
järgmise kaare algtipuks, nimetatakse ahelat teeks. Tippudega seostatakse sündmusi, kaartega protsesse. Tegevusi kujutatakse kaartega, tipud kaare alguses ja lõpus kirjeldavad tegevuse algust ja lõppu. Algtipust lähtuvatel tegevustel eelnevad tegevused puuduvad. Tipud nummerdatakse tegevuse suunas. Igale tegevusele vastab ainult üks kaar. Tippude paari võib ühendada maksimaalselt üks kaar. 9. Ajas diskreetselt muutuvat protsessi kirjeldatakse üleminekumaatriksiga. Olgu kirjeldataval süsteemil kaks võimalikku olekut. Mida näitab üleminekumaatriksi teise rea ja esimese veeru element? Millist nõuet peavad täitma üleminekumaatriksi rea elemendid? Kui funktsiooni väärtused on diskreetsed ja järgneva oleku tõenäosus ei sõltu eelmistest olekutest, nimetatakse protsessi Markovi ahelaks. Sellist protsessi saab kirjeldada üleminekumaatriksiga. Üleminekumaatriks on: § 0,7 0,3 · M ¨¨ ¸¸ © 0,4 0,6 ¹
Seega ongi vastavat uuringut tänaseni tehtud koostaja parema äranägemise järgi. Hinnangu mõttekuse huvides oleks loogiline kui KSH koostaks keskkonnakaitsealase kõrgema haridusega pädev spetsialist või keskkonnamõjude hindamise (edaspidi KMH) litsentsi omav isik. Kuna kuskil ei ole kirjeldatud KMH sisu ja mahtu, siis praktikas on KSH sisaldanud olemasoleva olukorra kirjeldust koos viidetega võimalike uuringute täiendavate vajadusele. Reeglina kirjeldatakse tegevusi, mis varem on kirjeldataval asukohal toimunud ja püütaks analüütiliselt jõuda järelduseni, et kas ja mis uuringuid on tarvis teha. (NT: ehitusgeoloogiliste uuringute koosseisus viia läbi ka pinnase saastatuse uuring naftaproduktide suhtes). Ühe KSH osana on käsitletav ka puittaimede dendroloogiline inventariseerimine . Samuti võib KMH koostaja põhjendatud juhul soovitada keskkonnamõjude hindamise algatamist. Samas lasevad omavalitused tihti KSH- gusse sisse kirjutada lause, mis ütleb, et
Sõnad, mida saab vaadelda morfoloogilise võrdlussõnade klassina, kuuluvad sõnaliigilt omadussõnade hulka (vt M 46). Kuid kõik omadussõnad pole võrdlussõnad, sest vaegomadussõnadel, nagu inglise (huu- mor), isevärki (inimene), puuduvad võrdlusastmed (vt M 5). Algvõrre Algvõrre väljendab omadust kui niisugust, ütlemata midagi selle omaduse määra kohta, nt Jüri on tõsise loomuga. Algvõrdel puudub tunnus. Keskvõrre Keskvõrre väljendab seda, et kirjeldataval olendil, asjal või nähtusel on omadust suuremal määral kui mingil teisel, nt Jüri on tõsisema loomuga kui Jaan. Keskvõrde tunnuseks on alati m, mis liitub tavaliselt algvõrde omastava käände tüvele, nt `suur : suure + m → suure/m, kaunis : `kauni + m → `kauni/m, korra`lik : korraliku + m → korraliku/m, roosa : roosa + m → roosa/m. Ligi 70 omadussõna korral, mille algvõrde omastav kääne lõpeb a- või u-ga, toimub keskvõrde tunnuse ees vokaaliteisendus a, u → e
Luua tuleb vahendeid väga erineval kujul oleva info sünkroonseks haldamiseks (lähtetekst, testandmed, programmifailid jt). Sisuliselt on tegemist raamatupidamisega, mis korrastab ja sunnib raamidesse tegevuse, mis muidu lootusetult segaseks areneks. GIS andmebaasi spetsifikatsioon tuleb luua enne andmebaasi loomist, käsitleb andmete kogumise, haldamise, analüüsi ning levitamise küsimusi. · Spetsifikatsiooni kirjutamine nõuab suurt kogemust kirjeldataval alal · Kaarte ei saa kiiresti teha enne spetsfikatsiooni ja spetsifikatsioone ei saa teha ilma kaartide koostamise kogemuseta. · Püsivus alati võib temale tugineda otsuste tegemisel. Kuid peab ajaga kaasas käima muudatused tuleb nii kiiresti kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. Struktuuri osad (andmemudelid): · Reaalsusmudel ühilduvuse tagamine erinevate andmekogude vahel loogilisel
Teine põhjalikum uurimistöö käsitletava ala kohta valmis H. Miku (1957) diplomitööna "Halliste jõe luhtade taimkate (Tipu ja Riisa küla vahelisel alal)", milles anti ülevaade Halliste jõe luhal esinenud taimekoosluste levikust, floristilisest koosseisust ja majanduslikust kasutamisest. Põhilise osa tööst moodustas materjal, mis koguti Halliste jõe paremkaldal esinevatelt luhaniitudelt. Kokku registreeriti 187 kõrgemat soontaimeliiki ja 18 samblaliiki. Kogu kirjeldataval alal eraldati 20 taimekoosluse tüüpi. Kõige suurema levikuga märgiti Deschampsia caespitosa (luht-kastevarre)-Carex panicea (hirsstarna), Carex panicea 13 (hirsstarna)-Carex goodenowii (C. nigra ssp. nigra, hariliku tarna alamliigi), Carex disticha (lünktarna), Carex gracilis (saleda tarna) kooslusi. Ülevaatlikke andmeid Halliste luha kohta kajastab ka T. Pullissaare diplomitöö "Materjale
äranägemise järgi. Hinnangu mõttekuse huvides oleks loogiline kui KSH koostaks keskkonnakaitsealase kõrgema haridusega pädev spetsialist või keskkonnamõjude hindamise (edaspidi KMH) litsentsi omav isik. Kuna kuskil ei ole kirjeldatud KMH sisu ja mahtu, siis praktikas on KSH sisaldanud olemasoleva olukorra kirjeldust koos viidetega võimalike uuringute täiendavate vajadusele. Reeglina kirjeldatakse tegevusi, mis varem on kirjeldataval asukohal toimunud ja püütaks analüütiliselt jõuda järelduseni, et kas ja mis uuringuid on tarvis teha. (NT: ehitusgeoloogiliste uuringute koosseisus viia läbi ka pinnase saastatuse uuring naftaproduktide suhtes). Ühe KSH osana on käsitletav ka puittaimede dendroloogiline inventariseerimine. Samuti võib KMH koostaja põhjendatud juhul soovitada keskkonnamõjude hindamise algatamist. Samas lasevad omavalitused tihti
suurtel ajaloojär-kudel. Mainigem siin ainult üldjoontes seadust, mis ligemaks selgitamiseks nõuaks õige mitut köidet. Kauges Idas, selles inimkonna ürgaja hällis, järgnes hindu arhitektuurile foiniikia arhitektuur, see araabia arhitektuuri lopsakas ema; antiikajal järgnes egiptuse arhitektuurile, millest etruski stiil ja küklooplikud monumendid ainult ühe eriharu moodustasid, kreeka arhitektuur, mille jätkuks on rooma stiil, kuigi oma kartaago kuppelvõlviga, kirjeldataval ajal järgneb romaani arhitektuurile gooti arhitektuur. Ja kui me nüüd need kolm liiki kahte rühma eraldame, siis leiame kolmest vanemast õest, hindu, egiptuse ja romaani arhitektuurist, ühe ja sama sümboli: teokraatia, kastivaimu, ainuvalitsuse, dogma, müüdi, jumaluse; kolmest nooremast õest aga, foiniikia, kreeka ja gooti arhitektuurist, hoolimata nende vormide 173 mitmekesisusest, leiame samuti ühe ja sama mõtte: vabaduse, rahva, inimese.
annaabi.ee 
