» Eesti kirjasõna rajajateks olid peamiselt sakslased, mistõttu on arusaadav, et nad eesti keeles kirjutades kasutasid ainult neid tähti, mida nad tundsid saksa keelest. Nad märkasid eestlaste kõnes häälikut, mis saksa keeles puudub ning ei osanud seda kirja panna. See selgub sakslaste poolt kirjutatud eesti keele grammatikatest. Otto Wilhelm Masing, kes juba lapsepõlvest peale eesti keelt tundis, ei olnud rahul selleaegse kirjaviisiga, sest see ei võimaldanud õigesti märkida kõiki eesti keeles olevaid häälikuid. Oma töö 18 saj. lõpul ütleb Masing, et selleaegses eesti tähestikus puuduvad kaks vajalikku märkki, puudub peenendusmärk ja praegune õ-täht. Et senine ö-le toetuv kahest punktist ja nende vahel püstkriipsust koosnevat märki küllalt raske oli kirjutada, kaalus Masing selle lihtsustamist. Keegi soovitas asendada punktid ja püstkriips lihtsama kreeka tsirkumfleksi taolise märgiga
kõneleb kohalik rahvas ● igaüks peab saama pühakirja lugeda oma emakeeles Vanim eesti keelt sisaldanud raamat ● pole säilinud ● 1525. aastal arestis Lübecki raad vaadi raamatutega ● Vaadis olid saksakeelsed luterlikud raamatud ja liivi-, läti- ning eestikeelsed missatekstid. ● Raamatud kästi põletada kui „luterlik jõledus”. Esimene aabits ● 17. sajandi lõpul levis ● Bengt Gottfried Forseliuse lihtsustatud kirjaviisiga aabits ● lähendas saksa ortograafial põhinevat kirjaviisi eesti keele tegelikule hääldusele ● tema rakendatud kirjaviis sai üldkasutatavaks. Esimene eesti keelne piibel ● Täieliku eestikeelse Piibli „Piibli Ramat / se on keik se Jummala Sanna...” ilmumine 1739. aastal. ● Maailmakirjanduse tähtteos. ● Pakkus nii õpetlikku lugemisvara kui ka meelelahutust, andis teadmisi teiste maade ja rahvaste ajaloo ja
Keskaegsete helilaadide asemele kerkisid mazoor ja minoor. 4.Millal oli Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastu hiigelaeg? 15.saj. 5.Millised olid 15.-16.saj. lemmikzanrid? 1) Esinduslikemaks zanriks sai missa 2) kujunes välja missa erivorm: reekviem(leinamissa) 3) motett muutus lihtsamaks ja arusaadavamaks, kadus mitmetekstilisus 4) tekkis ilmalik polüfooniline laul. 6.Mida tähendab koolkond, kes sinna kuulusid ja kes neist kõige väljapaistvam on? Koolkond tähendab ühtse mõtte- ja kirjaviisiga heliloojate ning nende õpilaste kooslust. Guilaume Dufay, Johannes Ockeghem, Joquin Despres, Orlandus Lassus(kirjutanud ligi 2000 heliteost) 7.Kuidas mõjutas protestantism 16.saj saksa ja kogu Lõuna-Euroopa kultuuri ja muusika arengut? Keda peetakse protestantismi algatajaks? Loodi protestantlik koraal e. luteri koraal. Algatajaks Martin Luther, ta naelutas lossikiriku uksele 45 teesi, vallandas protsessi, mis muutis kogu L-Eu'd.
INIMESED: Heinrich Stahl: · Baltisaksa vaimulik; · põhjaeestikeelse kirikukirjanduse rajaja; · Stahli peateos, 4-osaline eesti- ning saksakeelne ,,Käsi ja koduraamat" kirikuõpetajatele (Lutheri väikese katekismuse kirikulaulud, katkendid evangeeliumidest, epistlitest jms); · 1637. a. andis välja I eesti keele õpiku koos sõnastikuga ,,Juhatus eesti keele juurde". Bengt Gottfried Forselius: · KOOSTAS lihtsustatud kirjaviisiga AABITSA; · lähendas saksa ortograafial põhinevat kirjaviisi eesti keele tegelikule hääldusele, peagi sai tema rakendatud kirjaviis üldkasutatavaks; · lõi Õpetajate Seminari. Reiner Brocmann: · sakslane, antiikkultuuri professor ja kirikuõpetaja; · kirjutas ladinakeelse pealkirjaga pulmalaulu, mis ilmus trükis I eestikeelse luuletusena 1637. a. Friedrich Willmann: · Saaremaa pastor; · Tema poolt kirj
mitte uut kirjaviisi, vaid aabitsa. Nad nõudsid selle keelustamist. Eestimaa provintsiaalkonsistoorium tegigi mõningaid järeleandmisi ning 12. märtsil 1688 teatatakse, et kuninglik komisjon on vahelmise (keskmise) kirjaviisi heaks kiitnud. See tähendas, et kirjaviisis ei tohi korraga suuremaid muudatusi teha, sest raamatud peavad olema loetavad ka neile, kes eesti keelt ei oska. Lõuna-Eestis aga jäi käibima uuendatud kirjaviisiga raamatud. Kuid Põhja-Eestis niiakaua, kuni vahelmises kirjaviisis raamatud ilmusid. Kuna küsimus polnud veel lõplikult otsustatud, siis paluti Forseliusel kõrgemal pool asjad nii kaugele ajada, et uued raamatud ikkagi kasutusele saaks võetud. Forselius aga otsis abi Stockholmist. Pole teada, millised olid sõidu tulemused. Ainus säilinud dokument näitab, et Forselius sai õiguse rahvakoole inspekteerida ja vajaduse korral ka uusi koole asutada. Koduteel Bengt Gottfried
sõnastikuga 1632 J.Rossihnius ,,Evangeeliumid ja kirikukäsiraamat epistlid kõigiks pühapäevadeks" 17. saj B.G.Forselius ,,Aabits" Lihtsustatud kirjaviisiga 1739 A.T.Helle ,,Piibli Ramat/se on Tõi eestlasti keik se Jumala mõttemaailma uusi Sanna..." mõisteid/ alus ühise eesti kirjakeele kujunemisel 1637 R
Selle otsustas vastavusse viia B. G. Forselius. Bengt Gottfried Forselius- sündis (u.) 1660.a Harju-Madisel. Isa oli Rootsi päritolu haritud mees. Forselius õppis eesti keele ära juba lapsena. Lõpetas Wittenbergi ülikooli, tema elutööks sai eesti talurahvahariduse edendamine. Hakkas ka väljatöötama sobivamat kirjaviisi. Ta tegi ettepaneku u.k. mitte kasutada c;f;q;x;y;z. Ning jätta ära pikendusmärk h. Alguses tekitas see vastuolu, kuid ta koostas oma kirjaviisiga aabitsa ning asus selle järgi õpetama. 18. saj alguseks oli tema kirjaviis üldkasutatav. Forselius lõi esimese järjekindla kirjaviisi, mis tuntud vana kirjaviisi nime all. Peale kirjaviisi lõi veel kooliõpetajate seminari. Suri Stockholmi naastes 28- aastaselt (uppus). Vana kirjaviis- nii pikk kui ka lühikene täishäälik märgitakse ühe tähega. Lühikese täishääliku järel märgiti kaashäälik kahe tähega. Puudus õ-täht, selle asemel kirjutati ö;o või e.
10. Miks ei saanud Kreutzwaldist sõjaväearsti? Kuna teda ei võetud talupoegliku päritolu tõttu Peterburi sõjaväemeditsiini akadeemiasse. 11. Kus veetis Kreutzwald oma koolivaheajad ning millega ta need sisustas? Ta kogus Ohulepa ümbruses rahvaluulet. 1 12. Kus ja kellena töötas Kreutzwald 44 aastat? Lõuna-Eesti väikelinnas Võrus, arstina. 13. Kuidas on Kreutzwald seotud uue kirjaviisiga? Ta asus uut kitjaviisi pooldavale seisukohale ja toetas seda järjekindlalt, kuni uus kirjaviis saavutas üldise poolehoiu. 14. Kuhu on püstitatud Kreutzwaldile mälestussambaid ja kus asub Kreutzwaldi muuseum? Mälestusambad on Tallinnas, Tartus, Võrus ja Rakveres. Majas, kus ta Võrus elas ja oma tähtsamad teosed kirjutas, on tema memoriaalmuuseum. 15. Millised esteetilised vaatekohad (3) olid omased Kreutzwaldile? Eesti folkloor, Euroopa valgustuskirjandus ja saksa romantism. 16
pole raha söögi jaoks ning kindlat ööbimiskohta, aga peatükkide lõpus saab ta mingil viisil raha, et ta mured on murtud natukeseks ajaks. Tekst ise on esitatud samaaegselt, kuna lugeja on justkui peategelase peas ja kuuleb kõike, mida ta mõtleb, ja näeb kõike, mida ta teeb ja näeb. See on antud teoses väga oluline, sest sellisel viisil on hea jälgida tegelase arengut ning tema mõttemaailma. Võrreldes mõne muu kirjaviisiga nagu paljude modernsete autorite kõrvalhüpetest klassikalisest narratiivist, siis muutuks antud teos liiga segaseks ja oleks peategelast liiga raske jälgida. Ajaline distants sündmuste ja jutustamise vahel on tehniliselt olematu, sellepärast et kõik kirjeldatakse peategelase kaudu ning ei pöörata rõhku kokkuvõtetele või pausidele, et jutustada mingit lisateksti. See kõik on hea antud teoses, sest just nii on hea käsitleda sellist psühholoogilist teost.
On säilinud ka paar käsikirjalist vandeteksti ja talurahvaõiguse katkend. Tähtsamaid tartukeelseid allikaid: Johannes Ambrosius Velteruse ja Laurentius Boieruse jesuiitlikud tekstid; ametitunnistus silmaarst Sigismund Awerbachile. Tekstinäide Wanradti ja Koelli katekismusest: Nynda muysta se kolmandes palwe. Armas Issa erakeelda synu arman tachtman kaes/ medy lehasen kuryan tachtman/ ’Armas Isa, keela oma armuliku tahtmisega ära meie lihalik kuri tahtmine ..’ II Ebaühtlase kirjaviisiga kirikukirjanduse aeg 17. sajandil. Esimesed mahukamad ja laia levikuga kiriklikud trükised. Kirjaviis varieerub autoriti, on ülemsaksapärane. Sakslaste viljeldud eestikeelne juhuluule (Reiner Brocmann, Heinrich Göseken, Georg Salemann). Tähtsamaid tallinnakeelseid allikaid: 1600–1606 Tallinna Pühavaimu kiriku abiõpetaja Georg Mülleri 39 käsikirjalist jutlust. 1632–1638 Heinrich Stahli mõjuka kirikukäsiraamatu „Hand- vnd Haußbuch” neli osa.
19. H. Stahli ja B.G. Forseliuse kirjaviisid. H.Stahli kirjaviis – eeskujuks saksa keel, see tähendab eesti keele grammatika pidi lähtuma saksa keele grammatikast (mets – metz, lesk – lesck) Forseliuse kirjaviis – eeskujuks talurahva kõnekeel, mistõttu tuleb tähestikust välja jätta tähed, mida eestlane ei häälda 20. Nn piiblikonverentside kokku tulemise põhjus ja tulemus. Piiblikonverentsidele (1686-1687) tuldi kokku selleks, et otsustada, millise kirjaviisiga piibel Eestimaal välja anda. Lisaks sellele oli vaja piibli keelele leida vasteid eesti keelest ja luua lausa uusi sõnu. Tulemus oli see, et ei jõutud kokkuleppele ning piibel jäi tõlkimata. 21. Näited eestikeelse kirjasõna arengust 17. sajandil. 22. Millega läksid kultuuri ajalukku J. Hornung, A. ja A. Virginius, J. Skytte, Gustav II Adolf, J. Fischer. 23. Tartu Ülikool: millal ja millise nime all avati, teaduskonnad, õppetöö vormid, tegevuse lõpp.
keele õpiku koos sõnastikuga ,,Juhatus eesti keele juurde" (1637). Lõunaeestikeelse kirikukirjanduse rajaja on Joachim Rossihnius oma katekismuseväljaande ning kirikukäsiraamatuga ,,Evangeeliumid ja epistlid kõigiks pühapäevadeks terve aasta kohta" (mõlemad 1632). 2 17. sajandi lõpul levis esimese eesti koolmeistrite seminari asutaja ja õpetaja Bengt Gottfried Forseliuse lihtsustatud kirjaviisiga aabits, mida anti välja mitmes kordustrükis. Forselius lähendas saksa ortograafial põhinevat kirjaviisi eesti keele tegelikule hääldusele ja peagi sai tema rakendatud kirjaviis üldkasutatavaks. Esimene eestikeelne piibel Eesti kirjanduse ajaloo esimesi suursaavutusi on täieliku eestikeelse Piibli ,,Piibli Ramat / se on keik se Jummala Sanna..." ilmumine 1739. aastal. Eesti lugejateni oli jõudnud maailmakirjanduse tähtteos
Nemad on mulle väga sügavalt muljet avaldanud. Kahjuks on neid üsna vähe eesti keelde tõlgitud. Viimasel ajal loengi põhiliselt inglise keeles. Aga kui näiteks Eesti autoritest rääkida, siis on mul väga soe tunne mu endavanuste autoritega. Mulle tundub, et me näeme maailma kuidagi sarnase nurga alt. See, millest kirjutavad Sass Henno, Eia Uus või Jim Ashilevi, puudutab mind väga Kokkuvõte Diana Leesalu on omapärase ning ausa kirjaviisiga naine, kes kirjutab noorte probleemidest alkoholi, narkootikumide ja suhetega. Kuigi sellised teemad on juba kuluma hakanud, suudab Diana neid siiski esile tuua paeluvalt ning tähelepanu äratavalt. Mari Klein'i mulje raamatust ,,Mängult on päriselt" ,,Kui olin selle raamatu lugemise lõpetanud, ei olnud valdavaks reaktsiooniks mitte õlgukehitav "nojah", nagu arvasin, vaid justkui puhastustulest läbikäinu tunne. Ainult et... mingi klimp ei taha siiani kurgust kaduda
Esimesed eestikeelsed raamatud olid vaimulikud väljaanded, mõeldud jumalateenistuse abivahendiks kirikuõpetajale. Heinrich Stahl- põhjaeestikeelse kirikukirjanduse rajaja, tema peateos ,,Käsi- ja koduraamat" sisaldab Lutheri väikese katekismuse, kirikulaule, katkendeid evangeeliumidest jms. Lõunaeestikeelse kirikukirjanduse rajaja on Joachim Rossihnius. 17. sajandi lõpul levis esimese eesti koolmeistrite seminari asutaja ja õpetaja Forseliuse lihtsustatud kirjaviisiga aabits. 1739- täielik eestikeelne Piibel. 17. sajand tõi eesti kirjandusse ka esimesed eestikeelsed ilmalikud luuletused. 1637 ilmus esimene teadaolev eestikeelen juhuluuletus. (Reiner Brockmann). Esimene eestlaste loodud luuletus on Puhja köstri ja kooliõpetaja Käsu Hansu 1708. aastast pärinev kaebelaul. Uus ja vana kirjaviis Vana kirjaviis on Bengt Gottfried Forseliuse ja Johann Hornungi poolt XVII saj lõpul lihtsustatud ja täpsustatud
''Thoughts about poetry'' (Kunagi ammu ole Jaapani keel lihtne ja puhas...Hiina ja India ''babbeling words''...rikkusid kõik ära. Be aware of womens poetry) Motoori Norinaga - õpetlane kokugakus Edo perioodil. Mabuchi õpilane. Poeesia elegants Kokinsh`s. Mehisus luules pärit Hiinast. Sihiks mono no aware (paatos), mis avaldub eriti Genji monogatari`s. Kojiki-den (kommentaarid kojikis) (1798a) eesmärgiks eemaldada kõik võõrapärane Kojikist, eelkõige aga kanji, kuna märgilise kirjaviisiga kaob yamatogokoro. Kojiki kui shint põhitekst, mille abil on võimalik rajada usk kami`desse. ''My personal view on poetry'' Südame kergendamine, eneseväljendus...kuulaja olemasolu... to know hearts of others) Sant Kyden -tegemist poeediga, kirjanikuga Edo ajastul. Kirjutas nii kibyshi`sid (pildid+jutt koos), gkan`e, sharebon`e (lühikesed naljajutud), yomihon`e (tegemist Jaapani stiilis oleva raamatuga Edo ajastul) ja kyka`sid, ent oli ka ukiyo-e kunstnik.
Seminar tegutses 4 aastat, kuni 1688. Eeskätt tuli sinna õppima poisse Tartu lähedastest piirkondadest. Õppetöö kestis 2 aastat. Õpiti lugema, usuõpetust, kirikulaulu, rehkendamist, mõnevõrra ka saksa keelt, samuti raamatuköitmist. Kirjutamist kõigile ei õpetatud, ainult kõige andekamatele. Kirjaoskus 19.saj keskpaigani tähendaski suuresti lugemisoskust. Paremini lugema õppimiseks koostas Forselius 1686.a oma aabitsa. Tema oli see, kes tuli välja nn foneetilise kirjaviisiga lugeda tuleks nii, nagu on kirja pandud (mitte saksapärasused). Kohalikele mõisnikele ei meeldinud, et mehed sinna seminari läksid, aga kirikuõpetajatele meeldis. 1680?.a käis Forselius oma kahe õpilasega ka Rootsis Karl XI juures, need olid Pakri Hansu Jüri ja Ignatsi Jaak. Olid demonstreerinud oma lugemisoskust (poh et eesti keeles), kuningas oli mõlemale kinkinud kuldmündi. Seminar tegutses 4 aastat, sest Forselius hukkus laeval ja
kirjakultuur. · Henriku Liivimaa kroonika (I eesti k sõnad) · Pilt- ja ruunikiri ununesid tähtkirja kasutuselevõtuga · Eestikeelset kirjasõna viljelesid võõramaalased · Reformatsiooniliikumisega I eestikeelsed raamatud (16-17 saj) · 1525 teadaolevalt I eesti keelt sisaldanud raamat · 1535 Wanradti ja Koelli katekismus · Kujunes põhjaeesti (Heinrich Stahl) ja lõunaeesti (Yoachim Rossihnius) keel · 17. saj lõpul B.G. Forseliuse lihtsustatud kirjaviisiga aabits · 1739 Piibli ilmumine eesti keeles · 17. saj sündis eesti ilmalik kirjandus · Juhuluule pühendusluuletused oluliste sündmuste puhul (14. saj) · 1637 I eestikeelne, sakslase R. Brockmanni poolt kirj juhuluuletus · 1708 I eestlase loodud luuletus ,,Oh! Ma waene Tardo Liin" Käsu Hansu poolt
Rootsi laenud on suuresti merendussõnavara aga ka muu loodus+ riided ja peresuhted. nt. lant (e õng), hiivama, (tuule)iil, pank(rannik), viik (e. lahesopp), pöök, türn (puu), viiger(hüljes), tasku, kelk ja käru, moor (rootsi mor on ema), vaar (as in vaarema, vaarisa, far on rootsi isa) ruunikiri – Kiri mis on kirja pandud ruuni sümbolitega. Materjalideks olid kivi või puu. Tegu ei olnud väga produktiivse kirjaviisiga, ei saanud kirja panna väga pikki tekste. ruunitähestik - sümbolid, millega algselt pandi kirja germaani keeli. Tänapäeval on islandi keeles säilinud ruuni sümbol þ mis on selleks et tähistada th häälikut sõna alguses. 24 sümbolit. sonorant – häälik mida hääldades ei ole hääldusorganites õhutakistust saame neid nii-öelda pikalt laulda. Vokaalid aga ka nasaalid mn, poolvokaalid wj ja r, l. supletiivsus – nähtus kui ühe sõna paradigmas esinevad erinevad sõnajuured
Oli soolokontserdi vormi kujundaja ja kuulsaim looja. Tema tuntuimad teosed on "Aastaajad" neli viiulikontserti kogumikust "Harmoonia ja leidlikkuse võistlus", mis kujutavad helimaali võtetega nelja aastaaega. Sama kogumik sisaldab rohkesti programmilisi kontserte, tutimad neist viiulikontsert "Torm merel" ja flöödikontsert "Öö". Bach'i loomingus Bach jäljendas üsna täpselt Vivaldi soolokontserdi vormi ent ühendas selle omapäraselt polüfoonilise kirjaviisiga, ta ei järginud omaaegseid itaalia ja prantsuse mudeleid, kus domineerisid meloodia ühes või kahes ülemises hääles ning bassihääl, ülejäänud pillid pidid andma kõlalise täite. Ta kirjutas pigem suurele polüfoonilisele kammeransamblile, kus igal pillil oli täita oluline, lausa solistlik roll. Tema parimad soolokontsertid on esitatud kuues erinevatele koosseisudele loodud kontserdis, mida tuntakse "Brandenburgi kontserdite" nime all
Sageli tõlgitud värvustega seotud kohanimesid, suurustega seotud. Kohanimede puhul on tõlkimine harv, isikunimede puhul harvem. Tõlkida saab ilukirjanduses. Esimesed tõlkenimed Piiblist, ka maailma kohanimede atlasest, geograafiaõpikust. Rohkem tõlgitud saarte, saarestike, järvede nimesid; o mugandnimed: Pandžab (Punjab), Doonau (Donau), Sambia (Zambia), Tüüringi (Thüringen). Nimed, mis on eesti kirjaviisiga sobitatud, kuid mitte tõlgitud, häälikuliselt äratuntavad. - Transkriptsiooniline mugandus: muudetakse häälikuväldet (Atika vs Attika), pikk vokaal märgitakse 2- kordselt (Kopenhaagen), jäetakse ära diakriitilised märgid, pearõhumuutus (Kazan vs Kaasan). - Foneetiline mugandus: nt Moskva, Budapest – nende piiritlemine on keeruline. - Struktuuriline mugandamine: kui algkeeles on mitmus, siis ka eesti k mitmus (Alpid). Struktuurilise
Heinrich Stahl ,, Käsi ja koduramat.." (1632-1638) (sisaldab Lutheri katekismust, kirikulaule, katkendeid piiblist); ,,Juhatus eestikeele juurde." (eestikeele õpik koos sõnastikuga) põhjaeestikeel Joachim Rossihnius ,, Evangeeliumid ja epistlis kõigiks pühapäevadeks.." (1632) lõunaeestikeel 17 saj hakatakse asutama eestikeelseid rahvakoole rahvas peab õppima lugema piiblit. 17 saj lõpp B. G Forseliuse lihtsustatud kirjaviisiga aabits Esimene eestikeelne piibel 1739 põhjaeestikeeles. 17 saj. Esimesed ilmalikud luuletused Käsu Hans 1708 ,,Oh! mu waene Tarto Liin"(eestlastele osaks saanud kannatustest mis venelased põhjustasid, luuletus räägib, et see oli Jumala poolt karistus linna rahvale) Esimesed rahvaraamatuid kirjutas F. R. Kreutzwald ,, Viina katk" (1840) Esimesed juturaamatud: "Ramma Josepi Hädda- ja Abbi-Ramat" F.G Arvelius; ,,Juttud aj teggud.." F
Jaguneb perioodideks: 1) Atatürgi periood – 1923 – 1938 sisepoliitika osas viidi läbi mitmed Türgit sekulaarsemaks muutvad reformid. 1924 kaotati kalifaat ja šariaadi seadused. 1925 saadeti laiali medresed. Dervišide ordud, keelati islamiusu sümboli fessi kandmine. 1926 – 1930 kehtestati järk-järgult Šveitsi tsiviilkoodeksil, It kriminaalkoodeksil ja Saksa ärikoodeksil põhinevad seadused. 1928 asendati araabia kirjaviis ladina kirjaviisiga. 1934 kohustati võtma perekonnanimesid. 1935 viidi puhkepäev reedelt pühapäevale. Mõned reformid osutusid siiski liialt äärmuslikeks. Pooleldi ebaõnnestumsega lõppes 1932a alanud 1936 a vaibunud keelereform. Edutud olid ka 1924 ja 1930 ettevõetud mitmeparteisüsteemi juurutamise katsed. Türgi keelsete sõnade leidmiseks korraldati uudissõnade võistlusi ning uuriti vanu tekste. Samuti
kõrtsid, küünid), peatused (raudteejaamad) jne. Alev ja alevikud võiksid kuuluda ühte kategooriasse. Arutamisel, et jätta alles alevikud. Alevik on sõnavormituletis sõnast ,,alev". Alevi puuduseks see, et alev tähendab eeslinna. Alevid Eestis hilised 1917 esimesed alevid. KOHANIME EESTIKEELSUS. Kohanimeseadus nõuab, et nimed on eestikeelsed siis kui tuum on äratuntava eesti keele sõna vorm. Kooskõlas eesti keele omasõnade häälikusüsteemi ja kirjaviisiga ning füüsilise isiku nimi. KOHANIMEDE STRUKTUUR. Saab eristada liht- ja liitnimesid. Tavaks eristada osi järgmiselt: diakrooniline jaotus: determinant, atribuut. determinant kui põhisõna on see osa nimest, mis tähistab kohaliiki. Nominatiivis. Kui determinant kaotab algse tähenduse, siis muutub ta atribuudiks. See on kõik muu, mis determinant ei ole. Atribuut on eristav osa, determinant paneb nime klassidesse-rühmadesse. Valedeterminant on tavaliselt omastavas käändes
kindlakstegemise korrast" (valitsuse 04.09.1997 määrus, RT I 1997, 65, 1098). Selle järgi on kaks põhilist tunnust nime tuuma leksikaalne päritolu ja nime grammatiline vorm. Nime tuum peaks olema üks järgmistest: 1) äratuntavalt mõne eestikeelse sõna vorm (võõrsõnad nimetuumana tulevad arvesse aja- ja kultuurilooliselt põhjendatud juhtudel); 2) vorm, mis on kooskõlas eesti omasõnade häälikusüsteemi ja kirjaviisiga ega ole äratuntavalt muganemata võõrkeelne sõna; 3) isiku nimi, mõne teise koha, eseme või muu sellise nimi. Grammatilise vormi osas peab liigisõnaga käändes ühildumatu ja sellest lahku kirjutatav tuum lõppema vokaaliga nii, et tal on tegeliku või mõeldava eesti omasõna ainsuse omastava käände kuju. Teisisõnu, eesti kohanimed on üldjuhul omastavalised (nt Valga, Tsirguliina, Sikupilli), v.a need, milles nime
annaabi.ee 
