See tõi endaga kaasa inimeste loodusest seaduspärasuste leidmise. Üha enam veenduti, et looduses pole midagi juhuslikku, vaid kõik nähtused on seotud kindlate reeglitega. Keskaja inimesed ei mõelnud asjade üle nii teaduslikult ja filosoofiliselt. 8. Teaduste akadeemia asutamine Peterburis (positiivne) - inimesed said vajaliku hariduse. Sõjalaevastiku rajamine (negatiivne) - Tehti rüüsteretki Eestisse ja mujale. Kalendri- ja kirjauuendus (positiivne) - aitas kaasa Vene kultuuri arenemisele. Armee ümberkorraldamine (negatiivne) - rünnati ka Eesti armeed, 12. Rootsi ajal olid talupojad sunnismaised, et vältida kaotsi minekut. Kuna talupojad põgenesid ja koormust polnud võimalik lõpmata tõsta, kergendas Rootsi kuningas Rootsi aja lõpul talupoegade olukorda. Vene võimu all, anti Rootsi ajal riigistatud mõisad vanadele mõisnikele, mis kindlustas uuele võimule siinse aadli toetuse. 14
Aastal 1721 andis Venemaa Senat Peetrile keisritiitli. Peagi tunnistasid seda ka Poola, Preisimaa ja Rootsi valitsejad. Sisepoliitikas jätkas Peeter I keskvõimu tugevdamist. Ta korraldas ümber haldusjaotuse, asendas vanad riigi- ja haldusorganid ning asutas kiriku võimu kitsendamiseks Püha Sinodi, mille liikmed ta määras ise. Reformid: armee ümberkorraldamine sõjalaevastiku rajamine patriarhiameti likvideerimine ning Vene Õigeusu Kiriku riigistamine kalendri- ja kirjauuendus Peterburi Teaduste Akadeemia asutamine lääneeuroopa rõivastuse kasutuselevõtt Peeter laskis tõlkida raamatuid prantsuse, inglise, hollandi ja saksa keelest Kokkuvõtteks: 31. jaanuar 1725 kuulutati Peeter I riiklike teenete eest Isamaa Isaks ja Ülevenemaaliseks Keisriks ( ). 8. veebruar suri Peterburis.
Selleks tuli jagu saada majanduse ja kultuuri mahajäämusest. Oma tegevuses ei kasutanud ta kindlat kava vaid kasutas arenevaid võimalusi, mistõttu pidi ta ära kannatama mitu tõsist tagasilööki. Peeter algatas arvukaid reforme: · armee ümberkorraldamine · sõjalaevastiku rajamine · patriarhiameti likvideerimine ning Vene Õigeusu Kiriku riigistamine luterlikul eeskujul. Tähtsaimad Peetri kultuurireformid olid: · kalendri- ja kirjauuendus · Peterburi Teaduste Akadeemia asutamine · lääneeuroopa rõivastuse kasutuselevõtt Peeter laskis tõlkida raamatuid prantsuse, inglise, hollandi ja saksa keelest. Noore tsaari esimene iseseisev samm oli 1695 ette võetud katse vallutada Azovi, mis asus Doni suudme lähedal. See kindlus oli tähtis, sest Peeter tahtis saavutada väljapääsu Mustale merele. Samuti oli tarvis kaitsta riigi lõunaosa krimmitatarlaste röövretkede eest.
Sinodi, mille liikmed ta määras ise. Aadliriigi tugevdamine suurendas rahva koormisi. Selle tagajärjel puhkenud ülestõusud suruti karmilt maha. Reformid Peeter algatas arvukaid reforme: · armee ümberkorraldamine · sõjalaevastiku rajamine · patriarhiameti likvideerimine ning Vene Õigeusu Kiriku riigistamine luterlikul eeskujul. Tähtsaimad Peetri kultuurireformid olid: · kalendri- ja kirjauuendus · Peterburi Teaduste Akadeemia asutamine · lääneeuroopa rõivastuse kasutuselevõtt Peeter laskis tõlkida raamatuid prantsuse, inglise, hollandi ja saksa keelest. 8 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_I#Nimi 9
Senat koosnes 9 isikust, ning oli kõrgeim riigivalitsemisorgan, mis allus otse keisrile. 12 Prikaazi asemel moodustati 12 kolleegiumit. Asutati kuberneride institutsioon, Venemaa jaotati 8 kubermanguks, mis omakorda jaotati provintsideks. Kuberner oli keskvõimu esindaja kubermangus. · sõjalaevastiku rajamine · partiarhiameti likvideerimine ning Vene Õigeusu Kiriku riigistamine luterlikul eeskujul. Tähtsaimad Peetri kultuurireformid olid: · kalendri- ja kirjauuendus · Peterburi Teaduste Akadeemia asutamine · lääneeuroopa rõivastuse kasutuselevõtt Isiklikku Aastal 1724 kroonis ta keisrinnaks oma teise abikaasa Katariina. Keiser oli temaga elanud alates 1703. aastast, mil ta kohtas teda oma parima sõbra Aleksandr Mensikovi juures. Legend: "Kahekümneaastane endine leedu talutüdruk ja teenija, kelle nimi oli siis Marta Skawronska, oli Mensikovi armuke. Varsti sai temast Peetri armastatu." Abiellusid nad 1712 ning siis võttis naine ka
Sinodi, mille liikmed ta määras ise. Aadliriigi tugevdamine suurendas rahva koormisi. Selle tagajärjel puhkenud ülestõusud suruti karmilt maha. Peeter laskis tõlkida raamatuid prantsuse, inglise, hollandi ja saksa keelest. Ta korraldas ümber aremee, rajas sõjaväelaevastiku, likvideeris patriarhiameti ning riigistas Vene Õigeusu Kiriku luterlikul eeskujul. Tähtsamad kultuurireformid olid: kalendri- ja kirjauuendus, Peterburi Teaduse Akadeemia asutamine ning lääneeuroopa rõivastuse kasutuselevõtt. 5. Valgustusajastu Prantsusmaal. Uus maailmavaade - teaduse, mõtlemise tähtsustamine. Prantsuse valgustuse tekkele avaldasid mõju Inglise filosoofid. Prantsusmaa tuntuimad valgustajad olid Voltaire, Charles Louis de Montesquieu ja Jean Jacques Rousseau. René Descartes- ratsionalismi rajaja, sündis väikeaadliku pojana. rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust
vastumeelsed olid, oli see, et nad takistasid Peetril troonile astuda ja isegi kippusid ta elu kallale. Seesama vastumeelsus streletside suhtes muutus ajapikku fanaatiliseks vihkamiseks. Nendes kokkupõrgetes võitjaks tulnud tugeva isiksuse ohjeldamatu despotism lõppes verise finaaliga, kus tapeti sadu streletse ja tegelikult hävitati streletsivägi.7 Veel mõned Peetri tähtsamad reformid olid kalendri-(võeti kasutusele lääne uusaastapäev ja juliuse kalendri lääne varjant) ja kirjauuendus, lääneeuroopa rõivastuse kasutuselevõtt, patriarhiameti likvideerimine ja Vene Õigeusu Kiriku riigistamine luterlikul eeskujul. 1702. aastal hakati õukonna daamidele ühiskondlike ülesandeid andma. 1703. aastal alustas Peeter I Peterburi rajamist. Tulevase Venemaa pealinna, Sankt Peterburi, rajamine ei olnud just lihtne, sest ümberringi oli soo, sageli esines üleujutusi ja nappis ka ehitusmaterjali. Kõigele lisaks polnud ka piisavalt tööjõudu
Ivo Schenkenberg Vene-Liivi sõjas juhtis Vene vägede vastu sõdinud eestlaste väesalka, (16. saj.) Peeter I e. Peeter Suur, Vene tsaar 16821721 ja Venemaa Keisririigi keiser jaanuarist 1721. aastast kuni surmani, ma peaeesmärgiks pidas ta Venemaa muutmist euroopalikuks suurriigiks. Viis läbi mitmeid reforme, nt: Kirikureform, millega allutati Vene õigeusu kirik riigile, armee ümberkorraldamine, sõjalaevastiku rajamine, kalendri- ja kirjauuendus, Peterburi Teaduste Akadeemia asutamine August II Tugev Saksimaa kuurvürst 16941733 ning Poola kuningas ja Leedu suurvürst 16971733, tahtis vallutada Liivimaa, et teha lõpp Rootsi ülemvõimule Baltimaades. Ta tahtis arendada Poola majandust, kuid Rootsi konkurents takistas seda. Karl XII Rootsi kuningas 16971718, sai võimule 15-aastaselt, ta lõi 1700. aastal Narva lahingus Peeter I sõjaväge ning sundis 1700 Taani ja 1706. aastal Poola sõjast välja astuma, 1704
Venemaa valitsejad: Ivan IV (Julm) (1530-1584) - Rjurikute dünastia. 1547. a sai Moskva Tsaaririigi esimeseks tsaariks. Peeter I (Suur) (1672-1725) - 1682. a tuli võimule ja valitses surmani. 1721. aastal sai tsaaririigist keisririik. Peaeesmärgiks oli Venemaa muutmine euroopalikuks suurriigiks. Reformid: armee ümberkorraldamine, sõjalaevastiku rajamine, Vene õigeusus kiriku riigistamine, Peterburi Teaduste Akadeemia asutamine, kalendri- ja kirjauuendus, lääneeuroopa rõivaste kasutuselevõtt. Katariina II (1729 1796) Valitses Venemaad 1762. 1796. aastani. Valitsemise ajal rajati Venemaal vaeslaste varjupaigad, asutati linnakoole, gümnaasiume ja Smolnõi (aadlineidude) Instituut. Pani aluse Ermitaazi kunstikogule. Laiendati aadlike privileege, talurahva olukord halvenes. Aleksander I (1777 1825) Tuli võimule 1801. a ja valitses kuni surmani. Viis läbi
annaabi.ee 
