Nad andsid Niccolóle ja Maffeole üle kõik volitused ja kirjad ja lahkusid templirüütlite suurmeistri seltsis. Kui Polod saabusid linna nimega Kemenfu, kus suurkhaan sel ajal asus, läksid nad valitseja paleesse, kus leidsid eest suurkhaani ja hulga paruneid. Nad andsid üle volitused, kirjad ja püha õli, mis tegi valitsejale head meelt. Hubilai tervitas ka väga sõbralikult noorukest Marcot. Marco jõudis kiiresti omandada teadmisi tatarlaste kommetest, keelest ja kirjatarkusest. Vähese ajaga suutis ta ära õppida neli keelt, nii sõnas kui kirjas. Sellega pälvis ta suurkhaani poolehoiu, ta saatis Marco saadikuna maale nimega Karadžang. Selle ülesandega sai ta hakkama suurepäraselt, ta oskas näha ja tähele panna rohkem kui eelmised saadikud, kes täitsid ainult selle kohustuse, millega nad saadetud olid. Suurkhaan aga soovis kuulda ka jutustusi teistest maadest ja nende kommetest. Marco jäi suurkhaani juurde seitsmeteistkümneks aastaks
Nad andsid messer Niccolóle ja messer Maffeole üle kõik volitused ja kirjad ja lahkusid templirüütlite suurmeistri seltsis. Kui Polod saabusid linna nimega Kemenfu, kus suurkhaan sel ajal asus, läksid nad valitseja paleesse, kus leidsid eest suurkhaani ja hulga paruneid. Nad andsid üle volitused, kirjad ja püha õli, mis tegi valitsejale head meelt. Hubilai tervitas ka väga sõbralikult noorukest Marcot. Marco jõudis kiiresti omandada teadmisi tatarlaste kommetest, keelest ja kirjatarkusest. Vähese ajaga suutis ta ära õppida neli keelt, nii sõnas kui kirjas. Sellega pälvis ta suurkhaani poolehoiu, ta saatis Marco saadikuna maale nimega Karadzang. Selle ülesandega sai ta hakkama suurepäraselt, ta oskas näha ja tähele panna rohkem kui eelmised saadikud, kes täitsid ainult selle kohustuse, millega nad saadetud olid. Suurkhaan aga soovis kuulda ka jutustusi teistest maadest ja nende kommetest. Marco jäi suurkhaani juurde seitsmeteistkümneks aastaks
· "Villette", 1853 · "Professor", kirjutatud enne "Jane Eyre'i", kuid kirjastuste keeldumise tõttu avaldati postuumselt 1857 Tsitaadid: Charlotte Brontë on öelnud: "Luuleanne jumalikeim and inimesele oli kingitus selleks, et kirjutades vaigistada oma tundeid, kui tunnete jõud muutub ähvardavaks. Mulle tundub, et keegi ei kirjuta luuletusi selleks, et väljendada oma intelligentsust ja oskuslikkust. Kes küll hooliks seesugusest luulest? Kes hoolib kirjatarkusest, luulesse pandud kauneist sõnadest? Ja kes ei hooliks tunnetest tõelistest tunnetest, olgu need väljendatud nii lihtsalt või koguni tahumatult kui tahes?
Nad andsid messer Niccolóle ja messer Maffeole üle kõik volitused ja kirjad ja lahkusid templirüütlite suurmeistri seltsis. Kui Polod saabusid linna nimega Kemenfu, kus suurkhaan sel ajal asus, läksid nad valitseja paleesse, kus leidsid eest suurkhaani ja hulga paruneid. Nad andsid üle volitused, kirjad ja püha õli, mis tegi valitsejale head meelt. Hubilai tervitas ka väga sõbralikult noorukest Marcot. Marco jõudis kiiresti omandada teadmisi tatarlaste kommetest, keelest ja kirjatarkusest. Vähese ajaga suutis ta ära õppida neli keelt, nii sõnas kui kirjas. Sellega pälvis ta suurkhaani poolehoiu, ta saatis Marco saadikuna maale nimega Karadzang. Selle ülesandega sai ta hakkama suurepäraselt, ta oskas näha ja tähele panna rohkem kui eelmised saadikud, kes täitsid ainult selle kohustuse, millega nad saadetud olid. Suurkhaan aga soovis kuulda ka jutustusi teistest maadest ja nende kommetest. Marco jäi suurkhaani juurde seitsmeteistkümneks aastaks
annaabi.ee 
