ja omafinantseeringud. Kulud näidata gruppide kaupa. Vajadusel lisada lisad, samuti näidata kasutamata jääk. 4. Tutvustage oma sõnadega Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali prioriteete. Toetab Eesti näite- ja teatrikunstiga seonduvaid tegevusi. Sihtkapitali eesmärk on Eesti professionaalse teatrimaastiku arendamine, jäädvustamine ja säilitamine. Toetab Eesti näitekirjanduse arendamist, näidendivõistluste finantseerimist, Eesti teatri tutvustamisega seotud kirjastustegevust. Toetab Eesti teatrimaastikul ennast tõestanud loovisikuid, välisõpinguid marimatele teatri- ja tantsuerialade tudengite magistriõpet, etenduskunsti edendavaid projekte (eri kunstiliike põimivad lavastused, meistriklassid, konverentsid jms), teatrikunsti jäädvustamist ja säilitamist. 5. Tutvustage oma sõnadega Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali prioriteete. Toetab professionaalset muusikakultuuri, projektipõhiseid muusikaüritusi, noorte muusikute
Samas algas ka iseseisvate raamatukaupluste riigistamine. Kogu kirjastuste riigistamisprotsessi juhtis natsionaliseerimise komisjon mille eesotsas oli P. Rummo.Ühtekokku riigistati esimese nõukogude aasta jooksul 98 kirjastust ja 47 raamatukauplust ning antikvariaati. Kirjastuskeskuse direktoriks sai J. Rahanik.06. märtsil 1941. aastal avaldatud Riikliku Kirjastuskeskuse põhimääruse kohaselt planeeris ja kavandas keskus trükiasjandust ning kirjastustegevust, organiseeris trükitoodete leviamist nii oma raamatukaupluste võrgu kui ka muude ettevõtete ja asutuste kaudu, korraldas ettevõtete tehnilist ning materiaalset varustamist. Riikliku Kirjastuskeskuse ülessannete hulka kuulus ka kaadri ehk töötajate ettevalmistamine ning paigutamine, teiste ametkondade kirjastustegevuse koordineerimine ning kirjastusküsimustesse puutuva uurimistöö ja õppetegevuse organiseerimine. Seni oli Eesti majandust
sõlmimiseks; 3) esitada ettepanekuid õigusakti eelnõu kohta, mis puudutab selle ametiühingu (liidu) liikmete töö-, teenistus- ja kutsealaseid ning majanduslikke ja sotsiaalseid õigusi ja huve; 4) saada ametiühingu valitud esindaja kaudu teavet riigi tööturuasutustelt tööturu olukorrast, vabadest töökohtadest ja tööturukoolituse võimalustest; 5) avaldada oma seisukohti massimeedia kaudu, omada trükibaasi ja massiteabevahendeid, arendada kirjastustegevust, sealhulgas välja anda ja levitada ajalehti ning muid trükiseid; 6) oma eesmärkide saavutamiseks korraldada seadustes ettenähtud korras koosolekuid, miitinguid, tänavarongkäike, pikette ja streike; 7) vabalt arendada põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks mis tahes välissuhteid, sealhulgas ühineda töötajate rahvusvaheliste organisatsioonidega; 8) koolitada ja nõustada oma liikmeid töö-, sotsiaal- ja muudes töötajate huve puudutavates küsimustes.
Vaatamata kirjastuste arvu stabiliseerumisele juba 2000ndate aastate alguseks, toimub siiski aasta-aastalt nende koosseisu moningane muutumine. Ekspertide hinnangul on see kirjastamisele iseloomulik mitte ainult Eestis, vaid ka riikides, kus on pikaajaline turumajanduse kogemus. Toimub pankrotistumine, liitumine teiste firmadega jms ning asemele tulevad uued uritajad. Kuigi maailma kirjastustegevust iseloomustab uha tugevnev kontsentratsioon, pole Eestis seda toimunud ning kirjastuste arv on vaikest tarbijate hulka arvestades liiga suur. 6. Raamatukaubanduse erijooned ja erinevad vormid. Raamatuturu reguleerimine Eesti Kirjastajate ja Raamatukaupmeeste Ühing (1920) · häälekandja "Raamatu Teataja" (1921) · kokkulepped müügi korraldamiseks ja mahahindluseks Eesti Kirjastajate Liit (1937) Eesti Raamatukauplejate Ühing (1938)
annaabi.ee 
