Ohvrilaev
Ja
kui ta prooviks teisiti mõelda, kaotaks temagi enesekindluse ning kohanemisvõime. Romaani
lõpus imiteerib Justus küll enese üle kohtumõistmist, kuid sellest kujuneb pigem närviline
õigustusmäng. Süümepiin, kokkupõrge oma tunnetega varjutavad Justuse elu vaid mõned
napid suvepäevad.muidugi vapustab Isabeli surm Justust, aga ta leinab enam oma muret kui
neiut ennast.
Sootuks mitmekihilisem on Isabeli loomus, juba ta minevik. Isabel on emigrant.
Kirjastustarvete kauplust pidav ema häbeneb oma juudi päritolu ja piinab sellega nii iseennast
kui ka tütart. Aga traagiliseks kujuneb hoopis nende isoleeritus võõras ühiskonnas. Nii tuleb
Isabeli kanda maapagulase katsumustele lisaks veel hingepagulase ränkrasket saatust.