Eriliselt püüti vältida noore põlvkonna kokkupuudet raamatutega, mis oleksid kõnelenud endistest aegadest nin teistsugusest elust. 4. Kirjastustegevuse reorganiseerimine. Pärast 1940. aasta võimuvahetust likvideeriti seni eksisteerinud kirjastuse süsteem täielikult ning raamatute väljaandmisel seati sisse riiklik monopol. Moodustati 02. septembril Eesti NSV Riiklik Kirjastuskeskus, mille ülessandeks sai kirjastustegevuse juhtimine, suunamine ja kirjastusliku programmi teostamine, kirjastuste tegevuse raamatuturu ja raamatukaupluste tegevuse kontrollimine, samuti kõikide ilmuvate teoste käsikirjade kontrollimine ja avaldamislubade andmine. Avaldamislubade andmise võttis üle Eesti NSV Kirjandus- ja Kirastusasjade Pevalitsus. 04. septembril 1940. aastal natsionaliseeriti kirjastused ja nende juures tegutsenud raamatukauplused ning anti üle Riikliku Kirjastuskeskuse haldusesse. Samas algas ka iseseisvate raamatukaupluste riigistamine
Vaatamata erinevatele arusaamadele teevad Hurt ja Jakobson esialgu palju koostööd. Kuna Soome seltskonnaelu oli üsna hästi organiseeritud. Üks, mis Hurdale Soome elus meeldis, oli see, et koos käisid vaimuinimesed. Temale meeldis 1831. aastal loodud Soome Kirjanduse Selts. Seda seab ta paljuski eeskujuks, hakkab mõtlema, kuidas eesti literaate omavahel ühendada, jõuab välja Eesti Kirjameeste Seltsi ideeni. Võiks hakata uurima eesti keelt ja rahvaluulet. Seab seltsile eesmärgiks ka kirjastusliku tegevuse. 1865. aastal otsustas Hurt n-ö vanade tegijate juures oma ideed tutvustada, jõuab Köleri juurde. Midagi ei saanud toimuda ilma loata ja selle saamiseks ta viimase poole ka pöördus. 1867 esitatakse võimudele uue seltsi põhjuskiri. Võimud seda esimese hooga ei kinnitanud. Mõned aastad hiljem, 1870, esitati uuesti kinnitamiseks, siis läks ka läbi. Hurt ja Jakobson leiavad, et eestlastele on vaja oma ajalugu, otsida oma juuri ja minevikku konstrueerida. Kirjameeste seltsi
annaabi.ee 
