Kirjanduse eksamipiletid
umbusaldus. Neil aastail tegutses ta peamiselt tõlkijana. Temalt ilmus Puskini poeemide tõlked ja
värssromaani ,,Jevgeni Onegin" eestindus, mida peetakse Eesti tõlkekultuuri üheks tippsaavutuseks.
Luuletajana elustus Alver taas kuuekümnendatel aastatel. Valmistades trükiks ette oma valikkogu
,,Tähetund", kirjutas ta selle tarbeks uusigi luuletusi. ,,Tähetunnis" ületas autor traagilise
elutunnetuse, valdavaks sai kirjastunud eluvaade.
Alveri järgmisedki luulekogud (,,Elu helbed", ,,Lendav linn") on koostatud valikkogu põhimõttel:
vanu ja uusi luuletusi ühendades rõhutab autor, et luuletaja looming on üks tervik. Kirjaniku viimase
eluperioodi luuletusi sisaldab kogu ,,Korallid Emajões". Alveri luule on sisutihe, tundlik ja
vorminõudlik, see sisaldab endas rohkesti rahvakeele rikkusi.
1930.a pigem lüroeepika
Värsslugu 1937 ,,Pirnipuu"-sümbolistlik
1938 ,, Pähklikoor"