G1KT 2012 Autorist Sündinud 4. juunil 1971 Tallinnas Õppinud Tallinna 2. keskkoolis, Tartu Ülikoolis ,,OP!" saatejuht Vanemad Riivo Sinijärv ja LiliAnn Sinijärv Abikaasa Urvega üks tütar ja poeg Loomingust Omapärane luulestiil Futurislik luule võttestik Keeletaju ja kujundileidlikus, ei puutu ka tundelüürika 1990. aastate teisel poolel tuleb luulesse eelkõige kurbust, alla andmist ja stiili pingete lõtvumist ,,Vari ja viisnurk" on väga omapärases kirjastiilis ehk ü tähtede asemel on kirjutatud hoopiski y. Tema teoseid ,,Kolmring", luulekogu (1989) ,,Vari ja viisnurk", luulekogu (1991) ,,Sürway", luulekogu (1992) ,,Neli sada keelt", luulekogu (1997) ,,Poissmehe kokaraamat", (2000) ,,Towntown & 28", luulekogu (2000) ,,Artutart ja 39", luulekogu (2002) ,,Krümitor 0671", luulekogu (2011) Läheb mööda õhtupoolik, tuleb tavaline öö. Meie laps Su kõhtu noolib seestpoolt. See on tema töö. Üksinda või mitmekesi ilma tuleb, veel ei tea.
Käsitletakse ka lühikest ja pikka akadeemilist teksti, refereerimist, tsiteerimist, viitamist, retsenseerimist, plagieerimist. Ametlikku kirjastiili, piiratud, formaliseeritud, kasutatakse valitsemises ja õiguses. Stiili sõnavara peab edastama fakte, vältides kõneleja seisukohti, emotsioone. Mitteametliku kirjastiili nimetatakse n.-ö. argikeeleks, kus kasutatakse slänge, vulgarisme, fraseologisme jms. Teaduslikus kirjastiilis on vajadus anda edasi infot üheselt mõistetavana, täpsena. Stiili eesmärgiks on teadmiste edastamine. Lühikesteks akadeemilisteks tekstideks peetakse näiteks abstrakti, resümeed, kokkuvõtet, esseed. Abstrakt annab lugejale kiire ülevaate teksti sisust, mille abil otsustada, kas töö on lugemist väärt. Resümee annab ülevaate töö eesmärgist, probleemidest, lahendustest ja tulemusest lugejale, kes ei valda keelt, milles on töö kirjutatud. Kokkuvõte lisatakse teksti
kasutas futuristliku luule võttestikku, rakendas keelelist võõrutust ja mängu eneseparoodia piirimail. Kogus on keeletundlikkust ja kujundileidlikkust, ei puudu ka tundelüürika. Kuid 1990. aastate teisel poolest paistab Sinijärve luule "täiskasvanulikum", on tunda kurbust, allaandmist ning tajutav on stiilipingete lõõgastumine "Vari ja viisnurk" Karl Martin Sinijärve luulekogu "Vari ja viisnurk" (1991) väga omapärases kirjastiilis, näiteks ü tähtede asemel on kirjutatud hoopiski y. Esimestes ridades hõngub luuletustest, aga kurbust ja meeleheidet, näiteks: ...jah, tapke tapke, tapke kõiki teisi siis lõpuks iseennast mõrvake..: .Mida rohkem lehekülgi edasi, seda enam läheb tema luule keerukamaks ning seda on raske mõista. Tema luulesse peab väga süvenema ning püüdma mõista, mida autor mõtleb. Mõnikord on luuletused kaheti mõistetavad. ,,Varjatud ilus haigus"
kui midagi leian kuid täpselt ei tea SUVELAUL imelik mõnu saabuvast suvest lõbusus laabuvast kevadest häälitseb hinges põhjust ei ole suvesid palju veel ees ja päike paistab ja õhk on jahe pilved kaugele kulgevad Luulekogumik "Vari ja viisnurk" Karl Martin Sinijärve luulekogu "Vari ja viisnurk" (1991) on nagu eelnevalt mainitud väga omapärases kirjastiilis, näiteks ü tähtede asemel on kirjutatud hoopiski y. Kuid sellele omapärale vaatamata on see luulekogu väga köitev ning loominguline. Esimestes värssides hõngub luuletustest, aga kurbust ja meeleheidet, näiteks: …jah, tapke tapke, tapke kõiki teisi siis lõpuks iseennast mõrvake… Siiski on raamatu esimene pool küllaltki etteaimatav ja lihtne, mida rohkem lõpu poole, seda enam läheb tema luule keerukamaks ning seda on raske mõista
Noore inimese pealehakkamist ja isetegutsemist sümboliseerib teoses ka lõpustseen vaatamata surmavale vere köhimisele, otsustas Peterson siiski lahkuda Masingu kodukohast omal jalul. Krossi teostele omaselt on ka ,,Taevakivi" raske keelekasutusega. Väga palju on kasutatud saksa- ja itaaliakeelseid väljendeid, millele küll õnneks on raamatu taga antud seletus. Teos oli minu jaoks üsna raskesti jälgitav. Võib-olla oli põhjus Masingu pikkades monoloogides, ilmselt ka raskepärases kirjastiilis, kus palju võõrkeelseid väljendeid ja vana eesti keelt oli kasutatatud. Raamatu atmosfäär oli minu meelest tõsine. Tõenäoliselt selle raskepärase stiili ja tõsise atmosfääri tõttu ei tundunud teos mulle huvitav. Ja kuigi ,,Taevakivi" on lühike raamat, võttis selle lugemine päris palju aega, kuna nende pikkade lausete mõistmiseks tuli neid mitu korda lugeda ja mõtet pingsalt jälgida. Siiski on see teos lugemist väärt, nagu ka kõik teised Krossi teosed. Lugemine vajab aga
Kooli nimi klass Oma Nimi TÖÖ NIMI Töö tüüp Tiitellehel on kogu tekst suurusega 14 ja kirjastiilis Times New Roman või Arial Ainult töö pealkiri on suurte tähtedega, suurusega 20 ja Bold ehk Paksendatud kiri Töö juhendaja: Tekstid on keskele veerindatud vastava käsu abil ülevalt nupuribalt Lehe lõppu, uuele lehele minekuks vajuta korraga klahve
24 pt (kaks tähekõrgust). Pikema töö korral kasutada pealkirjade vormindamisel Heading/Pealkiri-stiili (peatükk Heading1-Pealkiri 1; alapeatükk Heading2-Pealkiri 2 jne need valikud stiili Style nupu loendist nupp, millel on tekst Normal, stiili muutmine Home-Style-Front/Avaleht-Fondi suurus ja vastav valik). 1.6. Peatükkide pealkirjad kirjutatakse trükitähtedega ja alapealkirjad ning nende alajaotused kirjatähtedega rasvases kirjastiilis(Bold/Paks). Pealkirjades sõnu ei poolitata, lühendeid ei kasutata. Pealkirjad joondatakse lehe vasakusse serva ja pealkirja lõppu ei panda punkti. Pealkirjad vormistatakse: PEATÜKI PEALKIRI (Heading 1/Pealkiri 1 ) Times New Roman ,16 pt, rasvane, kõik suurtähed. Kui arvuti pakub midagi muud (nt Heading 1/Pealkiri 1 suuruseks 12pt ja teist kirjastiili), siis antakse tähtede suuruse või esiletõstu muutmiseks korraldused: Format-Styles/Fondi
Miks on vaja käskkirjadest moodustada sarju? kuna on erinevad säilitustähtajad. Käskkiri on asutuse sisene korraldav dokument, mille annab välja tippjuht ainujuhtimise põhimõttel ja vastavalt oma pädevusele, et lahendada asutuse tegevuse reglementeerimis nõudvaid küsimusi. Avaldus on dokument, millega isik pöördub tavaliselt isiklikes küsimustes asutuse juhi poole. Ametikiri trükitakse kahes eksemplaris (originaal+ärakiri); 12 punktises kirjas; Times New Roman kirjastiilis. Adressaat trükitakse 5,5 plangi ülaservast. Ametikirja pealkiri trükitakse alati. Ametikirja elementide vahekauguseks on neli tühja rida, kaks tühja rida. Ametikiri allkirjastatakse kahes eksemplaris. Ametikirja lisadele viidatakse allkirjast allpool. Kirja koostaja andmed trükitakse siis, kui koostaja ja allkirjastaja on erinevad isikud. Koostaja kohta trükitakse ees-ja perekonnanimi nig telefoninr. Viide algatuskirja kuupäevale ja numbrile vastuskirjas asub alati viite väljal.
SISSEJUHATUS Käesolevas töös antakse ülevaade lõputöö vormistamise põhimõtetest. 3 Helen Vaku shokolaadi tooted 1. TEHNILISED NÕUDED Töö vormistatakse A4 formaadis (210x297 mm), ühepoolses väljatrükis, kirja suurus 12 punkti, Times New Roman, Normal kirjastiilis, kaasaarvatud tiitelleht, pealkirjad, alapealkirjad jmt, reavahe 1,5 tiitellehest kuni lõpuni. Lehe servad jäetakse vabaks 2,5 cm, vasakult 3 cm. Tekst joondatakse nii vasak- kui ka parempoolse serva järgi (Justify). Kõik lehed nummerdatakse, alates tiitellehest, kuid tiitellehele lehekülje numbrit ei kuvata. Lehe number paigutatakse jalusesse, joondumusega paremale. Päisesse kirjutatakse autori nimi töö teema ja kursiivis suurusega 10 punkti.
Kollektiivne mark on kaubamärk, mis on registreeritud tööstus- või kaubandusgrupi nimele ja millega grupi liikmed saavad näidata, et nende tooted või teenused vastavad grupi kvaliteedinõuetele ja standarditele. Inglise keeles collective mark. (Hans G. Tonndorf, 2004:3) Kaubamärk võib olla: · Sõnamärk Kaubamärk võib olla sõna või sõnad, näiteks tehissõna, fraas, loosung jms. Sõnamärk koosneb ainult sõnast, mis pole erilises kirjastiilis ega värviline. Kõigist kasutatavatest kaubamärkidest ligikaudu 90% on sõnamärgid. (http://www.koppelpb.com/est/kmliigid.htm) · Kujutusmärk Samuti võib olla kaubamärgiks kujutised näiteks sümbolid, ornamendid, geomeetrilised kujundid, esemete, loomade, inimeste stiliseeritud kujundid jms. Kujutusmärk koosneb ainult sõnast, mis pole erilises kirjastiilis ega värviline. 4
tiitelleht sisukord sissejuhatus, u 1 lehekülg töö põhiosad (peatükid ja alajaotused), 15-20 lehekülge kokkuvõte (järeldused, soovitused), u 1 lehekülg kasutatud kirjandus lisad 5.1. Tiitelleht Tiitellehele (vt näidist) märgitakse järgmised andmed: õppeasutus (Tallinna Laagna Gümnaasium); autori nimi; töö pealkiri kirjutatakse läbivate trükitähtedega ja paksendatult (kirjastiilis Bold), font 12, kirjatüüp Times New Roman; töö liik (referaat, uurimistöö, ainetöö, essee vm); juhendaja nimi; töö valmimiskoht ja aastaarv (ühele reale, koma ei panda. Näit: Tallinn 2009). 5.2. Sisukord Sisukord koosneb töö jaotiste pealkirjadest ja leheküljenumbritest (vt näidist). Pealkirjade sõnastus sisukorras peab vastama nende sõnastusele uurimistöös. Sisukord paiknegu alati tiitellehe järel.
maxke mulle see kuus miljonit ning ma tapan ta oma loominguga Katkend võetud: ANARHIA ehk Mōni Hansen Ees Vōi Taga Luulekogumik "Vari ja viisnurk" Karl Martin Sinijärve luulekogu "Vari ja viisnurk" (1991) on nagu eelnevalt mainitud väga omapärases kirjastiilis, näiteks ü tähtede asemel on kirjutatud hoopiski y. Kuid sellele omapärale vaatamata on see luulekogu väga köitev ning loominguline. Esimestes värssides hõngub luuletustest, aga kurbust ja meeleheidet, näiteks: …jah, tapke tapke, tapke kõiki teisi siis lõpuks iseennast mõrvake… Siiski on raamatu esimene pool küllaltki
tegelevat enese otsimisega juba ette teades, kuhu kirjanik taaskord välja võib jõuda. Osalt on süzee pidevalt liikuv ning muutusi toov, teisalt jälle paigalseisev. Rännakud läbi erinevate seikade ajaloos ning mõtisklused inimeste ning elu üle erinevates aegades, loovad suurema pildi maailmast, selle suursugusest, looduse ja inimese suhtest. Mõneti tundub see isegi melanhoolne ning võiks lugejas tekitada tühjust, kuid midagi on autori mõttelaadis nii rahustavat ja kirjastiilis oskuslikku, et isegi nukrad ideed ei morjenda. Paratamatus muutub vastuvõetavaks. Teose konfliktist saab aimu kirjaniku sisekõnelusest. Alatasa on ta millegi uue otsinguil. Niipea kui uus muutub vanaks, tuleb uuesti otsima hakata. Alguses on ta kirjanik, siis saab temast aednik ja lõpuks hoopis metsavaht. Ta tundub end alati inimesena defineerivat oma tegevuse läbi. Mööda teose kulgu näeme kirjanikus tõuse ja langusi. Iga uuega ta õpib ning iga vanaga muutub leplikumaks
6) töö juhendaja ees- ja perekonnanimi tähesuurusega 12 punkti (vahe enne 36 p) 7) töö valmistamise koht ja aasta tähesuurusega 14 punkti (vahe enne 200 p) Tiitellehe kõik elemendid paiknevad omaette real. Kõik read tiitellehel algavad suurtähega. Tiitellehel ei panda lausete lõppu punkti ega koma töö valmimise koha ja aasta vahele. Tiitellehel sõnu ei poolitata. Tiitellehel (vt Lisa 1) on tekst kirjastiilis Arial Helvetica või Times New Roman ning paksus kirjas. Tiitellehe kõik elemendid paigutatakse rea keskele, v.a. juhendaja või õpetaja nimi, mis on joondatud paremale. Sõna Juhendaja või Õpetaja järel koolonit ei panda. Lõputööde tiitellehe pöördele kirjutatakse autori kinnitus, et töö on iseseisvalt koostatud ja töös kasutatud allikatele on korrektselt viidatud (vt Lisa 2) 1.3. Sisukord Sisukord annab ülevaate töö ülesehitusest ja aitab lugejal leida teda huvitavat osa