· § 39 « . ». · () 11.11.1992 12.12.1992 , . · - 29 (11.02.2005) - Rahvaraamatukogusest teose laenutamise eest autorile makstava tasu jaotamise määrad, tasu arvutamise ja väljamaksmise alused ja kord - 310 (21.06.2007) - Autoriõiguse asjatundjate komisjoni moodustamine - 159 (13.07.2006) - Teose reprograafilise reprodutseerimise tasu ilukirjanduse ning teadus- ja õppekirjanduse autorite ja kirjastajate vahel jaotamise määrad ning tasu maksmise kord - 14 (17.01.2006) - Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise kord, salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ning muusika- ja filmikultuuri arendamiseks ning koolitus- ja teadusprogrammide finantseerimiseks või kasutamiseks muudel analoogsetel eesmärkidel tasu taotlemise kord. · (1886), 1927 26 1994 . : -
saatis kammerlaule. Kuid peale paari meloodia kirjutas ta väga vähe klaverimuusikat. Ühes intervjuus BBCle ütles ta, et peab klaverit taustapilliks. Esimese briti heliloojana, kes pööras selja traditsioonilisele "inglisepärasusele" ja võttis täielikult omaks mandriEuroopa kultuuri, kohtas Britten suurt vaenulikkust nende poolt, kelle meelest tema muusika oli liiga kaval. Samuti kadestati tema kiiret menu kirjastajate ja plaadistajate juures. . Tema teoseid on niivõrd palju, et toon välja vaid olulisemad. Night male (1936) Variations on a Theme of Frank Bridge (1937) Ceremony of Carols (1942) Serenade (1943) Peter Grimes (1945) Billy Budd (1951) Suveöö Unenägu (1960) William Shakespeare järgi.
aastal tahtis Kurt ennast ära tappa unerohu ja alkoholi seguga. Kui ta II Maailmasõjast koju jõudis siis oli Salinger kõige kadestatum kirjanik Ameerikas. Isegi kui ta pole Salingeri ise kunagi näinud on Kurt temaga kirjavahetuses olnud. Neil oli olnud Nõukogude Liidus tõlkija, Rita Rait - kes mõistis peale ''Kuristik rukkis'' ilmumist, et tegu on meistriteosega. Ta tõlkis selle raamatu ära, kuigi alguses seda välja ei antud. Hiljem kui toimus Ameerika ja Nõukogude Liidu kirjastajate kohtumine anti see raamat ikkagi välja. Vonneguti raamatuid avaldati ka Nõukogude Liidus. Ta kirjutas ainukese populaarse ameerika sõjaromaani, selles raamatus Kurt mainis nii venelasi kui ka Nõukogude Liitu. Kurt Vonnegut ise ütleb, et ta on humorist, mis tähendab inimest, kes üritab käituda võimalikult häst, ilma et ta teispoolsuses loodaks selle eest tänu või kardaks karistatud saada. Kurt Vonnegutile ei meeldi Ameerika president Georg Bush.
Ja mis elu elab kriitika, selle dialoogi esmane kindlustaja, kui kriitikas leiab vastukaja vaid viiendik ilmuvast toodangust? Sama üksildast elu kui kirjanduski. Tiit Hennoste on tähele pannud, et kriitika ajendi määrab nüüd kirjanduslik «uudiskünnis». See esitab kriitikale suhtekorraldusliku ülesande. Tänapäeval ongi kirjanduskriitika suhtekorralduse teenistuses, kasvanud on promoveeriva (esitleva) kriitika osa. Promoveerimisvajadus (et ikka uudiskünnist ületada!) on tõstnud kirjastajate rolli kriitikavälja kujundamisel. Ükski kirjastus ei hakka oma toodangule tellima vastureklaami või kriitilist kriitikat, milles teose analüüsiga kaasnevad oponeeringud ja hinnangud. Eestkõnelev kriitika iseloomustab kirjanikukriitikat ja nn camp-kriitikat, mille üle diskuteeritakse agaralt kirjanike liidu listis. Ajalehtedes ja kirjandusajakirjades ilmuv kriitika on toimetuste/toimetajate nägu. See on paratamatugi, sest toimetajaid seob põlvkondlik võrgustik ja erinev haridustaust.
talle näppu Leroux' romaan, mille põhjal ta komponeeris 1972.a muusika ballettile ,,Kiusatuste ballett". Edasi tuli koostöö legendaarse ameerika produtseni, praegu 102aastase John Kenley ning näitekirjaniku, produtsendi ja üheksakordse Emmy võitja Robert Thomas Nolliga sündis liberto muusikalile The Phantom of the Opera. 1975 kirjutas Jacobs muusika ja sõnad muusikalile ,,Asjad lähevad paremaks ehk Kolmas maailmasõda on tulekul", mis sai Ameerika heliloojate, autorite ja kirjastajate ühingu ASCAPi auhinna. Jacobs on loonud ka süva-, rock- ja reklaamimuusikat. Praegu on tal käsil luuleraamatning muusikali ,,Atlantis" lõpetamine. Tallinna etendusi hindab Jacobs kui võimalust jagada eestlastega oma muusikat, huumorit ja sõna ning ainulaadset ja kohati õõvastavat armastuslugu Ooperifantoomi ja kauni Christine Daae vahel. On tähelepanuväärne, et nii kuulus ja suurejooneline teos Eestis etendus. Sellise
väljaandmise, kuna trükiarv ei ole oluline ja pole probleemi, et raamatu tiraaz on välja müüdud. Audio ja video lisamine muudab põhimõtteliselt lugemiselamust ja kogemust. 13. Eraamat ja standardid: millistes valdkondades ning miks on need vajalikud? Loendatakse viis valdkonda, kus on standardid vajalikud: 1. sisuformaadi standard I PDF tugineb nn järelkirja (postscript) standardile, on seadmest sõltumatu ning leiab kasutust kirjastajate poolt ja on tuttav veebikeskkonnast. II OeBPS rajaneb XMLil. Formaat veel kogub populaarsust.; 2. failiformaadi standard tegelevad erinevad seadmete tootjad, 3. nn digitaalsete õiguste juhtimise (DRM) standard I neist oli EBX, kaasab ja mugandab mitmeid kehtivaid eraamatu sisuformaate, sh. OeBPS ja Adobe PDF
,,Theatrum Orbis Terrarum" (kirjastajaks Gilles Coppens de Diest Antverpenist; graveerijaks Fr. Hogenburg) selle sõna tänapäevases tähenduses, s.o. kaardid (53 lehte), mis olid atlaseks ühendatud olid ühesuguse formaadi ja stiiliga, süsteemselt valitud ning atlas sisaldas ka kaartide autorite loetelu. 1573. a. täiendas Ortelius atlast 17 kaardiga (sh. Portantiuse Liivimaa kaardiga). Orteliuse atlas oli kaasajal väga populaarne ning teda anti ajavahemikul 1570-1624. a. erinevate kirjastajate poolt välja vähemalt 42 korda erinevais Euroopa keeltes. Käesolev kaart kuulub ühte atlase prantsusekeelsesse väljaandesse, mis ilmusid aastatel 1574, 1578, 1581, 1585, 1587 ja 1598. a. 1577-1724. a. anti välja ka Orteliuse atlasel baseeruvaid taskuväljaandeid, mille pealkirjad algasid selliste sõnadega nagu Spieghel, Le Miroir, Epitome, Enchiridion, jne. [http://www.nlib.ee/html/digi/maps/mliiv16.html](08.10.2009)
«Kindlasti on see avaldanud oma negatiivset mõju, kuid usume, et tõeliste raamatusõprade huvi ostmise vastu see oluliselt ei mõjuta. Aasta esimeste kuude müügid jäid meie ootustele alla,» tunnistas ta. «Allahindluskampaaniaid on läbi aegade alati olnud. Võrreldes üldises jaekaubanduses toimuvate allahindlusmääradega jäävad raamatuäri võimalused suurteks allahindlusteks tingituna madalast juurdehindlusest suhteliselt tagasihoidlikuks. Kampaaniaid on nii kirjastajate kui ka kaupluste initsiatiivil ning kampaaniaid on varasemaga võrreldes enam,» nentis Mägi. Tema sõnul on tunda kirjastajate paindlikkust hindade suhtes tingituna üleüldisest müügi langusest. Raamatukoi internetiraamatupoe ning kaupluste juhataja Marko Matsina tunnistas, et raamatumüügi käibe püsiv langus algas neil möödunud aasta augustis. Sellest ajast on käive võrreldav umbes aastaga 2006.
kaitstud. © Euroopa Liit, [aasta] Enne Lissaboni lepingu jõustumist, kuni 30.11.2009: © Euroopa ühendused, [aasta] Ajalugu Autoriõigus kui juriidiline valdkond sai Euroopas alguse 17. sajandil, kui Inglise parlament kehtestas 1662. aastal trükikodade litsentsimise seadusega (Licensing of the Press Act 1662) litsentsitud raamatute registri. Briti ja Ameerika autoriõigus ("copyright") keskendub peamiselt teoste kirjastajate õiguste kaitsele, Mandri-Euroopa (kuhu kuulub ka Eesti) autoriõigus käsitleb õigusi ennekõike teose autori seisukohast. Autoriõigused annavad loojale algupärased ainuõigused intellektuaalse omandi kasutamiseks ja levitamiseks, reeglina piiratud ajaks. Autoriõigus Eestis: Eestis kehtis 1940. aastani Venemaa 1911. aasta autoriõiguse seadus Aastatel 1927-1940 kuulus Eesti Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni liikmete hulka
Microsoft Office Publisher 2007 on kirjastamiseks mõeldud rakendus, mille abil saab ettevõttesiseselt luua, kujundada ja kirjastada professionaalse ilmega turundus- ja suhtekorraldusmaterjale (nt voldikud, andmelehed, brošüürid). Saate prinditavaid, meilitsi saadetavaid ja veebis avaldatavaid materjale luua kasutajasõbralikus ning toimingupõhises keskkonnas, mis juhendab teid algideest kuni materjalide levitamiseni, ning te ei pea kasutama professionaalsete kujundajate ja kirjastajate abi. 1.11 Microsoft Visio Visio on vahend, mis on ette nähtud tööks vektorgraafikaga ja võimaldab koostada erinevaid tehnilisi jooniseid, diagramme, äridiagramme, ehitiste ja masinate jooniseid ning skeeme. Siin on olemas terve hulk kujundeid ja malle (nt ristkülik, jooned, seinad, seadmed
kirjandust. Keelustati n-ö laimu-, ässitus- ja suurkodanlike kurnajate ideoloogiat propageeriv kirjandus. Käibelt kõrvaldati ka ekspluateerimist sisaldavad kirjutised ja usuline kirjandus. Otsus puudutas ka perioodilist kirjandust. Keelatud kirjanduse välja selgitamiseks ja kõrvaldamiseks anti aega 1. septemrini. Kuna otsuse juures puudusid nimestikud, siis valikud kõrvaldamise osas olid täiesti meelevaldsed. Kuna Kirjastajate ja Raamatukauplejate ühing saatis kirja Hariduse Rahvakomissarjaadile, soovides nimestikke antud otsuse juurde, moodustatigi 10 liikmeline komisjon : A. Alle, A. Jakobson, M. Jürna, H.Piilmann, P. Rummo, R. Sirge, A. Sibul, E. Tehve, K. Taevi, N. Puusepp. Koostati viis nimestikku. Neli neist olid avalikkusele kättesaadavad, viienda avaldamise keelas ära Eesti NSV Kirjandus- ja Kirastusasjade Peavalisus. Kokku sisaldasid nimestikud 1548 nimetust: 900 eesti-,
· - CORE · - TULIP · - eLib (http://www.ukoln.ac.uk/services/elib/ ) · - Project Gutenberg (http://www.gutenberg.org/ ) · - ... Digitaalraamatukogude tüübid : Digitaalraamatukogude projektid rahvusraamatukogudes · - THOMAS ( http://thomas.loc.gov ) · - American Memory http://www.loc.gov > American memory · - British Library ( http://www.bl.uk ) · - DIGAR ( http://digar.nlib.ee ) · - ... Digitaalraamatukogude tüübid : Institutsionaalsete kirjastajate (valdkondlike institutsioonide, erialaühingute) digitaalraamatukogud · IEEE Electronic Library http://www.ieee.org/products/onlinepubs/iel/iel.html · ACM Portal ( http://www.portal.acm.org ) · ... Digitaalraamatukogude tüübid : Digitaalraamatukogude projektid ülikoolide (uurimiskeskuste) juures · California Digital Library (CDL) http://www.cdlib.org · Berkeley Digital Library · ... · jpt. Digitaalraamatukogude tüübid :
· Tüpoloogia alusel · Keelte järgi? · Algupärandid ja tõlked Trükistatistikat teevad: · Informatsioon ja dokumentatsioon: Raamatute, ajalehtede, perioodikaväljaannete ja elektrooniliste väljaannete tootmise ja levitamise statistika (EVS ISO 9707:201) · Tallinn: Eesti Standardikeskus, 2010 · Mitmes riigis kogub trükitoodangu statistikat rahvusraamatukogu. · Erafirmade poolt: USAs Bowker ja Books in Print. Suurbritannias Nielsen BookData. · Kirjastajate ja raamatukauplejate ühingute poolt · UNESCO. 3. Raamatupoliitika olemus ja roll erinevates poliitilistes reziimides. Raamatupoliitika hõlmab enda alla kõik raamatutega seotud elemendid ja tegevused, nagu näiteks raamatute kirjastamine, trükkimine, levik, raamatuturg, raamatute müük, laenutamine jms. See võib eksisteerida järgmistel tasanditel: rahvusvaheliselt, riigisiseselt, organisatsiooni tasandil ja organisatsioonisisesel tasandil. Poola teadlase K
klaverimuusikat ja ühes 1963. aasta intervjuus BBC-le on ta öelnud, et on pidanud klaverit taustapilliks. Kui ilmusid Britteni esimesed teosed, oli Inglismaa muusikakriitika väga tagurlik. Esimese briti heliloojana, kes pööras selja traditsioonilisele "inglisepärasusele" ja võttis täielikult omaks mandri-Euroopa kultuuri, kohtas Britten suurt vaenulikkust nende poolt, kelle meelest tema muusika oli liiga kaval. Samuti kadestati tema kiiret menu kirjastajate ja plaadistajate juures. Teosed · Muusika kuulsale Londoni peapostkontori dokumentaalfilmile Night Mail (Öine post (1936) Wystan Hugh Audeni sõnadele · Variations on a Theme of Frank Bridge (Variatsioonid ühele Frank Bridge'i teemale1937) · Ceremony of Carols (Koraalitseremoonia; USA, 1942) · Serenade (Serenaad; USA, 1943) 18
Tolleaegses ajakirjanduses võrreldi kirjastuste ametiruumidest kostvat klaveriklimberdamist plekkpannide kolinaga. See nimetus oli algselt poolpilkav nimetus, mis üldistas süsteemi, kui niisugust, mitte ei osutanud mingile konkreetsele tänavale või kohale. TPA (Tin Pan Alley) iseloomulikud jooned: Laulude masstoodang. (Meelelahutuskohtades vajati odavat ja köitvat muusikat. Tähelepanu aitas võita köitev tekst ja refrään.) Muusikatoodangu turustamine. Kirjastajate ja autorite organiseerimine. (Näiteks ASCAP- American Society of Comporses, Authors and Publishers. Loodi 1914. Aastal 1917 saavutas selle, et restoranipidajad hakkasid maksma autoritele tasu nende muusika kasutamise eest.) Kuidas levis muusika ja kuidas kontrollis seda TPA: Trükitud noodid - kirjastajad said noodimüügi pealt tohutut kasumit. Nad kontrollisid nii tootmist kui ka laulude õigusi.
* Ajakirjandus läbib professionaliseerumise käigus järgmised põhilised staadiumid: -postiametnike kui uudiste hankijate ja käsikirjaliste uudistelehtede koostajate ning levitajate ajajärk: Eestis loodi postisüsteem Rootsi ajal 1636. -trükkalite-universaalide periood: trükkal tegeleb kõigega, mis on seotud trükkimisega, ta on üheaegselt kirjastaja, trükiste levitaja, vahel ka toimetaja, kuid üha rohkem palgatakse appi osalise tööajaga toimetajaid. -kirjastajate-trükkalite periood: kirjastaja amet ei ole veel trükkali omast eraldunud, kuid trükikojaomanike hulgas tõusevad juhtpositsioonile ajalehtede väljaandjad. Toimetajaid palgatakse üha sagedamini pidevale täishõivelisele tööle. Toimetaja on see, kes kogub uudiseid ja paneb kokku ajalehe. Eestis oli kõnesolev periood 19. sajandi esimesel poolel. -täishõiveliste toimetajate periood: toimetajatele on ajalehetöö saanud peamiseks tegevusalaks ja elatise andjaks
uurimused, stuudiumitööd, artiklid ja õpperaamatud. Sekundaarsete infoallikate all mõeldakse neid publikatsioone ja andmestikke, milles leidub informatsiooni primaarallikate kohta. Sekundaarpublikatsioonide hulka kuuluvad resümeed, indeksid ja entsüklopeediad, mille abil pääseb primaarpublikatsioonide juurde. Tertsiaarsete infoallikate abil saab infot primaar- ja sekundaarallikate kohta. Tertsiaarallikad on kirjastajate loetelud, raamatukogude ühsiloetelud ja bibliograafiate bibliograafiad ning info ja kirjanduse otsimise juhid. Interneti allikate suhtes tuleb olla kriitiline, kuna need ei pruugi alati tõesed olla, peab olema tähelepanelik. Võimalik on kasutada ta virtuaalraamatukogusid, mis sisaldavad kõrgtasemelist materjali uurimistöös kasutamiseks. (2004: 8384) KIRJANDUSEGA TUTVUMINE Kirjandusega tutvumine uurimisprotsessi jooksul on tähtsal kohal. Enne uurima asumist tuleb
Esmalt darvinism ja usukriitika. Noorsoomlaste häälekandjad ,,Päivälehti" ja ,,Nuori Suomi", mille kaastöölised kuulusid mitteametlikku perekonnaringi ,,Järnfeltide kooli", selles ringis kasvas soome realismi tuumik. Tasapisi sündis Soome Kirjanike Liit 1897 Kirjandus ilmus pidevalt kahes keeles soomekeelne ja rootsikeelne, üha rohkem hakkas ilmuma soome keeles, kuid üksiku raamatu lugejani jõudmise tee oli pikk ja raske. 19. saj lõpul olukord paranes tõhusamalt tegutsevate kirjastajate ja raamatukaupmeeste ilmumisega, kasvas ka raamatukogude arv. TURU ROMANTISMI PERIOOD Turu romantikud Suurele riiklikule muutusele võib kirjanduse ja kirjanike ringkonnas kolme sorti reageeringuid: 1) mõned kirjanikud lahkusid Soomest ja siirdusid Rootsi (Franzen, Arwidsson) 2) üks osa kasutas aga uusi avanenud võimalusi ja siirdus itta, Peterburgi, nt
aastal välja ei antud. Heino Kiigel läks 1967. aastal oma "Tondiöömajaga" natuke paremini. Oled väga produktiivne eesti kirjanik, sinult on ilmunud ligi viiskümmend raamatut, praegu tulevad juba kogutud teosed. Nii et elav, Tammsaare või Krossi mõõdus klassik. Ilmus neljakümne üheksas raamat. Praegu elus olevaist eesti kirjanikest ilmuvad ainult Jaan Krossi ja minu kogutud teosed, aga tahaks, et tuleksid ka näiteks Mats Traadi ja Enn Vetemaa omad. Kuid see on kirjastajate otsustada. Naljaga pooleks on öeldud, et kõige paremini kirjutab Valton lennukis kahe naise vahel istudes. Oled ise väitnud, et kord Marimaal presiidiumis oma kõnejärge oodates kirjutasid valmis terve muinasjutu. Kõik see on õige, aga seda, et lennukis kahe naise vahel, ei julge kinnitada, sest siis peab olema vähemalt kolm kohta kõrvuti, aga seni on ikka väiksematega lennatud. Kuid olen ka lennukis kirjutanud ja eriti just välismaal viibides. Sa oled seal täiesti vaba, pole
Kultuurilooliselt on oluline kriitika arendamine. Rahvusliku liikumise suurjuhtide (Mihkel Veske, Karl August Hermann, Hugo Treffner) ebamäärased taoltused, organiseerimisvõimetus ja oskamatus, vastastikused nääklemised, salakaebused ja kaasaloovimised venestusprotsessiga tõid endaga kaasa usaldamatuse laiema üldsuse poole. Tugevnesid protestid ja kriisid rahvusliku rõhumise vastu, 1888. aastal alanud Hurda suur rahvaluulekogumine. Uute trükikodade rajamisega suurenes eestlastest kirjastajate osatähtsus, rohkem hakkas ilmuma eestikeelseid raamatuid ja ajalehti. Muutused hakkasid toimuma algupärase ilukirjanduse temaatikas, probleemistikus ja loomingulise meetodi osas. Kandavamaks muutus EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 18 eepika, algas realistliku proosa esilekerkimine, kuigi 1880. teisel poolel oli ka rahvusromantilise ajaloolise proosa kõrgaeg
aastast Riia tsensuurikomiteele. Alates Nikolai I ajast koostati keelatud väliskirjanduse nimekirju. Ei tohtinud riivata usu aluseid, keisrit ega tema pereliikmeid, ei tohtinud ässitada üht seisust teise vastu. Kirjastamine: Suurem osa baltisaksa teadlaste ja kirjameeste töid trükiti Riias, Miitavis, Peterburis või Saksamaal, mõned Eesti trükikodades. Raamatukubandus ja raamatukogud: 1802. aastast hakkas trükikohade, kirjastajate, raamatukaupmeeste ning raamatukogude arv Eesti linnades kasvama (Eratrükikodade taaslubamine 1802). Asutati "Eestimaa Kubermangu Teataja" jaoks eraldi kubermanguvalitsuse trükikoda. Rikaste ja haritud mõisnike raamatukogudest võis leida Euroopa kirjanduse paremikku kuuluvaid teoseid. Raamatukaupmeeste tihedate sidemete tõttu Saksamaaga oli baltisakslastel võimalik osta või võtta laenuraamatukogust väga mitmekesist ja mitmes keeles kirjandust
5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine Kõige otsesema seose kirjandus- ja majandussüsteemi vahel loovad kirjastused, kes on raamatuturu olulisemad reguleerijad. Kirjastajad ei lähtu oma tegevuses mitte niivõrd rahvusaate elluviimisest või pedagoogilis-kultuurilistest eesmärkidest, kuivõrd kasumi teenimisest. (Tarrend 2005: 31). Kirjastajate soovimatuse tõttu avaldamisriske võtta hääbus omamaise lasteraamatu väljaandmine pea olematuks. Tekkinud tühikut omamaise kirjanduse väljaandmisel hakkas täitma tõlkekirjandus. Tõlge võib omanda kirjandussüsteemis juhtpositsiooni ja võib hakata vormima vastava maa kirjanduspilti. Tingimused, mis võimaldavad tõlgetel omandada kultuuris keskse positsiooni, sõltuvad ühiskonna ja tema kultuuri arengutasemest. Eesti puhul oli
vastutustundlikumaks. Raamatus räägitakse: ,,Lase lastel puu otsa ronimist harjutada, et nad õpiksid seda turvaliselt tegema. Kui Sa neil seda kunagi teha ei lase, teevad nad seda omapäi ikka, ja võimalik, et kõige ebaturvalisemal moel, mis Sa ette oskad kujutada!" (Richie 2011) Üle kuueteistkümne kirjastaja keeldusid raamatut avaldamast, kuna kartsid hagi inimeste poolt, kelle lapsed on saanud viga peale raamatus soovitatud tegevusi. Hoolimata kirjastajate keeldumisest avaldasid autorid raamatu ise. Teosest sai Ameerikas ootamatu sensatsioon ja esimesel kuul osteti üle 5000 eksemplari. Nõudlus raamatu järele aina kasvas ja peagi olid raamatu avaldamisest huvitatud paljud kirjastajad. (Richie 2011) Eelnev oli hea näide sellest, kui suure vea võib teha sihtgrupi käitumist eeldades, aga mitte tundes. Kuigi võiks arvata, et lastega perede olemust ja soove on kerge mõista, tuleb sihtgruppi siiski ka lähemalt uurida.
Loomingu saab jagada kolme ossa: sõja, emigratsiooniteemalised ja muud romaanid. 1) Sõjateema. "Läänerindel muutuseta" ('28) sai kiiresti väga popiks, 1,5 aastaga tõlgiti 25 keelde. Intelligents kiitis romaani, et väga tõepärane, hoiab noori järgmisest sõjast eemale. Fasistid aga arvasid, et see raamat rüvetab saksa sõduri au. Paljuski selle romaani tõttu keelati järgmised Ri teosed Saksamaal ära. Algul rändas see roman paljude kirjastajate vahel, ei tahetud, arvati, et ei lähe rahvale peale. Romaan mõjus selle poolest, et R kirjeldab ausalt ja otsekoheselt, kujutab sõja argipäeva. Julmad, võikad stseenid. Räägib rindele jõudnud noortest sõduritest, peategelane 19aastane Paul Bäumer. Elukogemusteta, vaid koolitarkusega, mis sõjaolukorras tundub eriti kasutuna. "Tagasitee" ('31) on "Läänerindel ..." järg. Pauli sõprade tagasitee tavaellu
näiteks Grenzius Tartus, Gressel Tallinnas). Eestis alustas esimene trükikoda Tartus 1631, pärast Põhjasõda ja katku töötas trükikoda Põltsamaal (1766 LÕ!) 19. sajandi esimesel poolel oli 6 trükikoda 4 linnas (Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva). 1846 saab Laakmann oma trükikotta kiirpressi. See trükkalite-universaalide ajajärk kestis Eestis 18. sajandi teisest poolest 19 sajandi esimese pooleni. - kirjastajate-trükkalite periood: kirjastaja amet ei ole veel trükkali omast eraldunud, kuid trükikojaomanike hulgas tõusevad juhtpositsioonile ajalehtede väljaandjad. Toimetajaid palgatakse üha sagedamini pidevale täishõivelisele tööle. Toimetaja on see, kes kogub uudiseid ja paneb kokku ajalehe. Eestis oli kõnesolev periood 19. sajandi esimesel poolel. - täishõiveliste toimetajate periood: toimetajatele on ajalehetöö saanud peamiseks tegevusalaks ja elatise andjaks
tõlkimine tähenduse konstrueerimine, mitte rekonstrueerimine (2004b: 20) ja tõlkimisoskus on suhtlemisoskuse alamhulk (2004a: 109). Isegi ilukirjandustõlkes, kus keelekeskne lähenemine on olnud traditsioonili- selt ainuvaldav, leidub vastupidist arvamust: võrreldes tõlkekirjanduse hulgas hästikirjutatud ilukirjandusteoseid (st selliseid, kus tõlkija on käitunud autorisarnaselt) originaalteoste imitatsioonidega, eelistab Anthea Bell esimesi, väljendades sümpaatiat kirjastajate sooviga mitte jääda raamatuga liiga suurde kahjumisse (2006: 65). Ka Bassnett väljendab arusaamatust, miks on tõlkimist ja kirjutamist hakatud erinevateks tegevusteks pidama (Bassnett 2006). Transkodeerimise eelistamist loomulikule suhtlusele on Gross nimetanud tõlkijate professionaalseks alaväärsuskompleksiks (2003: 83), piirdudes küll üksnes lühida üldsõnalise soovitusega sellest hoiduda ja pakkumata alternatiivset retsepti. Kiraly (2000) on tõlkijate ene-
Aleksei Pesovist (Maksim Gorkist), «kellel ka tuline kõe on» ja kes «otsib isamaale praegu teistmoodi peastmist». Imetledes Volgal sõtes Venemaa avarusi, teeb Bornhöe väa selgesti mõstetava vihje kehtiva rezimi kohta: «... siin võb kõgest veel head asja saada, kui aga mõed kunstlikud takistused langevad». Ei saa mäkimata jäta Bornhöe pü uet ka tõgete kaudu pakkuda eesti lugejatele sisukamat kirjandust, mida ta vastukaaluks seab kirjastajate poolt äilistel kaalutlustel levitatavale alavä artuslikule pahnale. Nii on Bornhöe tõkes (lüendatult) ilmunud «Robinson» (1891), «Reinuvader Rebane» (1892), «Don Quijote» (1900), ajaloolisi jutustusi saksa ja vene keelest jm. Neid eesmäke taotles ka tema almanahh «Lindanisa», kus ilmus muuhulgas Lermontovi luuletuse ««Ingel» tõge ja veneaineline ajalooline jutustus «Saara». Bornhöe enese muukeelsest ilukirjanduslikust ja publitsistlikust tegevusest