Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kirjasaatja" - 14 õppematerjali

Netikett - interneti etikett
4
docx

Netikett - interneti etikett

esitleb 14) Ära saada edasi võrgus levivaid ahelkirju – need on kasutud ja ummistavad postkaste 15) Ära vasta spämmi-,reklaami.-ja eriti unsubscribe kirjadele 16) Ära kasuta ametlikes kirjades erinevaid font ja värve. 17) Ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sullee tehtaks. 18) Ole ettevaatlik autorikaitseseadusega kaitstud materjalide kasutamise ja tsiteerimisega 19) Reeglina tsiteeritakse vastuses kirjasaatja päringut või eelmist vastust, tavaliselt algavad tsiteeritud read spetsiaalse märgiga (nt. “>“) 20) Kui sa ei vasta kirjale 7 päeva jooksul on see ilmne suhtlusest loobumine 21) On soovitatav omada mitut meiliaadressi, millest vähemalt üks peaks olema püsiv Suhtlemis – ja käitumisvead Mis? Ema piirab rangelt 16-aastase gümnaasiumiõpilase elu ja ei luba tal tihti põhjendamatult sõpradel külas käia. Mis on valesti

Muu → Arvutiõpetus
3 allalaadimist
Ernest Hemingway ja Erich Maria Remarque
2
docx

Ernest Hemingway ja Erich Maria Remarque

Ernest Hemingway (1899-1961) Ameerika kirjanik, kes juba noorena armastas jahti ja kalapüüki. Tööta ka ajalehereporterina ja 1918 läks vabatahtlikult I maailmasõtta Itaalia Punase Risti autojuhiks ja sai seal raskelt haavata jalgadest. Ta oli 4 korda abielus oma elu jooksul. Elas Euroopas ja Kuubal. Oli sõja kirjasaatja Hispaania Kodusõjas (1936-1939) ja ka sellele järgnenud II maailmasõjas. Suri läbi suitsiidi. 1954 sai Nobeli preemia. Tema looming on autobiograafiline(põhineb tema elul). Tema loomingu omapärast on nii öelda jäämäe-printsiip. See tähendab, et põhiline jääb tegelikult ütlemata. Hemingway kirjeldab küll täpselt sündmusi ja tegelaste kõnet, aga nende tundeid annab ta edasi äärmiselt napisõnaliselt. Temal ei ole pikki kireldusi

Eesti keel → Eesti keel
45 allalaadimist
Eesti ajakirjanduse ajalugu
5
docx

Eesti ajakirjanduse ajalugu

uudispilt 1866. Toimetuse materjali ja kuulutuste eristumine 1878-19./20.sajand laienemine, prof.-seerumine, politiseerumine Sakala, Olevik, Postimees, Valgus ­ KONKURENTS, leht muutub kaubaks. AJAKIRJAD: Meelejahutaja 1878, Linda 1887. Tekivad toimetused ­ ajakirjandusest saab kollektiivne töö. Stiil objektiivsem. Olulisim: informeerimine. Leht kui organisaator (Hurt). Keskus: Tartu. Tiraazid kasvavad. Sakala: aadlivõimu ja kirikuvastane. Poliitika, kirjandus, põllutöö, üle 900 kirjasaatja. KRIITILINE. Olevik: Ado Grenzstein, Sakalale vastukaaluks. Haridus, populaarteadus, keeleprobleemid, saksavastane, venestuse toetaja. Kõige profimalt toimetatud, kõige innovaatilisem (karikatuurid, malenurk, lasterubriik, fotod) Pidevalt kakles teistega. Postimees: Hermanni toimetamisel (86-93), 91 sai päevaleheks. Saksavastane, isamaaline, keele eest, kaastöölised haritlased. Tõnissoni Postimees (96-35). Rahvuslik, aated, kristlus, kõlblus, haridus!, eestlaste õiguste eest võitlus

Ajalugu → Eesti kultuuriajalugu
12 allalaadimist
Winston Churchill
11
doc

Winston Churchill

1893. a astus Winston Sandhursti kadetikooli, et liituda ratsaväega. 4 Noorusaastad Aastad 1895 kuni 1900 olid Winstoni jaoks seiklusrikkad noorusaastad. Temast oli saanud lugupeetud kirjanik, pealegi menukas kirjanik, kes oli teeninud juba väikese varanduse. Ta oli astunud Aldershoti 4. husaarirügementi ning oli kirjasaatja Kuubal kuubalaste ülestõusu ajal Hispaania ülemvõimu vastu. Sama aasta 1.detsembril sai Churchill oma esimesed tuleristsed. Järgmistel aastatel võttis ta osa India piirilahingutest, sõjakäigust Sudaani ja lahingust Imdurmani juures. 1898. a astus Churchill esmakordselt kirjanikuna avalikkuse ette raamatuga ,,The Malakand Field Force". See äratas tähelepanu, saavutas menu ning tegi autori kuulsaks.

Ajalugu → Ajalugu
65 allalaadimist
Kokku-lahku kirjutamine
16
docx

Kokku-lahku kirjutamine

karjakasvatus, kalapüük, tuletõrjuja, buldooserijuht, metsavaht, raamatupidamine, pesupesemine.  Konkreetse üksikjuhtumi korral kirjutatakse selline omastav järgnevast nimisõnast lahku, nt vaiba puhastamine, kinga parandamine, põranda värvimine, kirja saatja, parketi lihvija, vrd liigimõistelised tegevusalad või ametid vaibapuhastus, kingaparandus, põrandavärvimine, kirjasaatja, parketilihvija;  hulka ja kogu väljendavad ühendid, nt liivahunnik, suhkrutükk, saiapäts, vihmapiisk, veetilk, räimekilo, piimaliiter, rahvahulk, klaasikild, singiviil. Kui täiendosa on liitsõna, siis kirjutatakse ta lahku: mereliiva hunnik, peegliklaasi kild, prantssaia viil;  mitmusliku sisuga ainsuse omastav, nt tikutoos, raamatukapp, teatriliit, tellisetehas, palgikoorem, kartulipanek, marjakorjamine, männimets, hambaarst;

Eesti keel → Eesti keel
18 allalaadimist
Winston Chruchill
15
doc

Winston Chruchill

kadetikooli, et liituda ratsaväega, selle kooli lõpetas ta 20 aastaselt. Ja need koolid andsidki temale hariduse sõjaväest ja ohvitserikarjäärist irdus Churchill jõnkshaaval, algul ajakirjandusliku, hiljem poliitilise tegevuse kaudu. Aastad 1895 kuni 1900 olid Winstoni jaoks seiklusrikkad noorusaastad. Temast oli saanud lugupeetud kirjanik, pealegi menukas kirjanik, kes oli teeninud juba väikese varanduse. Ta oli astunud Aldershoti 4. husaarirügementi ning oli kirjasaatja Kuubal kuubalaste ülestõusu ajal Hispaania ülemvõimu vastu. Sama aasta 1.detsembril sai Churchill oma esimesed tuleristsed. Järgmistel aastatel võttis ta osa India piirilahingutest, sõjakäigust Sudaani ja lahingust Imdurmani juures. 1898. a astus Churchill esmakordselt kirjanikuna avalikkuse ette raamatuga ,,The Malakand Field Force". See äratas tähelepanu, saavutas menu ning tegi autori kuulsaks. Järgmisel aastal ilmus tema ajalooline ülevaade Sudaani

Ajalugu → Ajalugu
28 allalaadimist
Hitler
15
doc

Hitler

1929.aastaks oli Saksamaa täielikus majanduskriisis. Saksamaa eksport oli langenud peaaegu 75%, orienteeruvalt 6 miljonit töötut jõlkus tänavatel, 135 000-st kõrgharidusega isikust olid üle 60% töötud. ,,Ülejäänud haritlased- koolilõpetajad ­ on sõltuvad oma vanematest või magavad ja elavad vaestemajades. Päeval aga jalutavad nad Berliini tänavatel kandes silti[OTSIN TÖÖD]", niimoodi kirjeldas olukorda kaasaegne välismaa kirjasaatja Marcel Laloire oma raamatus ,,New Germany" . Kõige hullem oli seis ehituses- 90% ehitajatest olid töötud.(Leon Degrelle) 90% 65 miljonist sakslasest elas äärmises vaesuses. Hitleri võimuletuleku päeval oli Saksa Keskpangas 83 miljonit marka välisvaluutat, millest 64 oli juba reserveeritud maksmiseks järgmisel päeval. Igapäevase toidupalu puudumisel langes ka metsikult sünniindeks. Maksud olid ajavahemikul 1925

Ajalugu → Ajalugu
89 allalaadimist
Maailmasõda
22
doc

Maailmasõda

reparatsioonimaksud. 1929.aastaks oli Saksamaa täielikus majanduskriisis. Saksamaa eksport oli langenud peaaegu 75%, orienteeruvalt 6 miljonit töötut jõlkus tänavatel, 135 000-st kõrgharidusega isikust olid üle 60% töötud. ,,Ülejäänud haritlased- koolilõpetajad ­ on sõltuvad oma vanematest või magavad ja elavad vaestemajades. Päeval aga jalutavad nad Berliini tänavatel kandes silti[OTSIN TÖÖD]", niimoodi kirjeldas olukorda kaasaegne välismaa kirjasaatja Marcel Laloire oma raamatus ,,New Germany" . Kõige hullem oli seis ehituses- 90% ehitajatest olid töötud.(Leon Degrelle) 90% 65 miljonist sakslasest elas äärmises vaesuses. Hitleri võimuletuleku päeval oli Saksa Keskpangas 83 miljonit marka välisvaluutat, millest 64 oli juba reserveeritud maksmiseks järgmisel päeval. Igapäevase toidupalu puudumisel langes ka metsikult sünniindeks. Maksud olid ajavahemikul

Ajalugu → Ajalugu
28 allalaadimist
Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse
31
doc

Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse

kehtivale seadusandlusele. KOKKUVÕTE Kursusetöö eesmärgiks oli uurida autoriõigust, autoriõiguskaitset, piraatlust ja piraatlusega kaasnevat vastutust. Autoriõiguse seadus on Eestis kehtinud juba üle kümne aasta ning selle aja jooksul on ühiskonna teadvusesse jõudnud teadmine, et autoril on õigused, mille olemasoluga peavad arvestama kõik ühiskonna liikmed. Autoriõigus on iga interneti kasutaja, iga ajalehe kirjasaatja või teadustööd kirjutava üliõpilase probleem. 31 Käesolevas kursusetöös olen andnud ülevaate autoriõigusekaitse ja piraatluse olukorrast Eesti Vabariigis. Sellest, milline on olemasolev õiguslik baas ning millised on võimalused saada riigi poolt tagatud õiguskaitset juhul, kui teised ühiskonna liikmed ei austa autorile seadusega garanteeritud õigusi.

Õigus → Õigus
131 allalaadimist
Rahvuslik Ärkamisaeg
25
doc

Rahvuslik Ärkamisaeg

Selts aitas sinna koondunud rahvusliku liikumise aktiivil tihedamalt läbi käia. Ühistel läbirääkimistel arenes edasi rahvuslik ideoloogia ja võitlustaktika. Eesti Kirjameeste Seltsi kuulus rahvast kogu eestist, kuid põhiline toetuspunkt asus seltsil Tartu- ja Võrumaal. Väga olulist osa rahvusteadvuse äratamisel etendasid ajakirjandus. Ajalehtede arv kasvas, suunad mitmekesistusid, suurenes lugejate arv. Omaette kategooria ühiskonnas kuundasid lehtede kirjasaatja kohtadelt. Tavaliselt kuulusid nad rahvusliku liikumise kohaliku arhiivi hulka. Suhteliselt kõige enam oli nende seas koolmeistreid ja 14 vallaametnikke, kes esimeste haritlastena maal olid rahvaga lähedalt seotud ning suutsid tema taotlusi sõnastada. Kasvas talupoegade, aga samuti käsitööliste osa. Ühiskonna diferentseerudes suurenes linnakodanike panus. 1880

Ajalugu → Ajalugu
195 allalaadimist
Etnoloogia üldkursus
132
pdf

Etnoloogia üldkursus

4.1.4 Eestlastest rahvakultuuri kogujad ja uurijad. 19-20 saj. • Mihkel Veske (1843–90) uuris karisid ja mordvalasi • Jacob Hurt (1839–1907) käsitles setusid etnograafilisest vaatenurgast, algatas üle-eestilise rahvaluule kogumise ja publitseerimise; enam kui 1400 kaastöölist, suured materjalid. • Mathias Johan Eisen (1857–1934) oli rahvaluuleteadlane ja usundiloolane. Ala- tes 1880ndatest tegeles ligi 1500 kirjasaatja abil rahvaluule kogumisega. • Oskar Kallas (1868–1946) käis välitöödel Lutsi ja Kraasna eestlaste juures. Kraas- na — 16. saj setumaalt Pihkvamaale ümberasunud, 1901 olid enamikus venestu- nud. • Soome etnograaf Heikel • Eesti Kirjameeste Selts • Eesti Põllumeeste Selts • Eesti Üliõpilaste Selts • Eesti Rahva Muuseum (1909, juhtiv roll Oskar Kallasel ja Kristjan Raual) 4.2 Etnoloogia kui teadus Eestis 4.2.1 Eesti Vabariik

Ajalugu → Ajalugu
22 allalaadimist
Kordamine eesti keele eksamiks
59
doc

Kordamine eesti keele eksamiks

buldooserijuht, metsavaht, raamatupidamine, pesupesemine. Konkreetse üksikjuhtumi korral kirjutatakse selline omastav järgnevast nimisõnast lahku, nt vaiba puhastamine, kinga parandamine, põranda värvimine, kirja saatja, parketi lihvija, vrd 26 liigimõistelised tegevusalad või ametid vaibapuhastus, kingaparandus, põrandavärvimine, kirjasaatja, parketilihvija; 2. hulka ja kogu väljendavad ühendid, nt liivahunnik, suhkrutükk, saiapäts, vihmapiisk, veetilk, räimekilo, piimaliiter, rahvahulk, klaasikild, singiviil. Kui täiendosa on liitsõna, siis kirjutatakse ta lahku: mereliiva hunnik, peegliklaasi kild, prantssaia viil; 3. mitmusliku sisuga ainsuse omastav, nt tikutoos, raamatukapp, teatriliit, tellisetehas, palgikoorem, kartulipanek, marjakorjamine, männimets, hambaarst; 4

Eesti keel → Eesti keel
358 allalaadimist
Kirjanduse lõpueksam 2011
37
docx

Kirjanduse lõpueksam 2011

(novell ,,ÖÖ" ja pikem jutustus ,,Kui päike läheb looja"). 1911 asub Tartust elama Riiga, kuhu on kolinud ka tema vanemad vennad. Töötab ajakirjanikuna. I ms ajal töötab Galit sõjakirjasaatjana, kuid kui rinne jõuab Riiani, lahkub mees Tallinnasse, hakates tööle Tallinna Teataja toimetuses. Tutvub ka Henrik Visnapuuga, kellega lüüakse aktiivselt kaasa Siuru tegevuses. 1917 aastal töötab Gailit Tartu Postimehes, kus tema kirjutisi iseloomustab teravus. Ka Vabadussõjas on Gailit kirjasaatja. Pärast sõda töötab paar aastat Riias Eesti saatkonnas ning seejärel siirdub Lääne-Euroopasse. Naastes asub tööle vabakutselise kirjanikuna Tartus. 1932-1934 töötab Vanemuise direktorina, misjärel kolib koos perega Tallinna, pühendudes taas kirjanikutööle. II ms ajal 1944. aastal põgeneb Rootsi, kus aastal 1960 ka sureb. Looming 1909-1924 ­ iseloomulikeks joonteks on romantiline laad, erandlikud karatkerid ja hingeseisundid. Sellesse ajajärku jääb seotus Siuruga

Kirjandus → Kirjandus
33 allalaadimist
Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

likvideeriti), ta kujundati ümber nõukogulikuks organisatsiooniks, mille tegevus soikus tänu järgnenud sõjasündmustele. Alles 1957 liit taastati. ENSV Ajakirjanike Liidus oli 1966 a nt 606 liiget, kellest 46 % olid kõrgema haridusega. Nõukogude ajakirjanik Ajakirjanik nõukogude ühiskonnas Nõukogude ajakirjanik pidi ideaalis olema eelkõige partei käepikendus. Toimetuse liikmeks ei saadud, ilma et partei oleks oma heakskiitu andnud. Väline kaastööline ja kirjasaatja heal juhul sai olla ka ilma parteilase allkirjata või parteisse kuulumiseta. Nõukogude ajakirjanduse põhimõtted: Deklareeriti, et nõukogude ajakirjandus on 1) läbinisti demokraatlik, seistes kogu rahva teenistuses 2) avalikult parteiline ja 3) tõeliselt vaba. Oma traditsioone loodi käremeelsema töölisajakirjanduse jälgedes. Ülesannetena nimetati kaasaaitamist kommunismi materiaal-tehnilise baasi loomisel, uue inimese kasvatamisel ja uute ühiskondlike suhete kujundamisel.

Sotsioloogia → Sotsiaalteadused
69 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun