Kolm halva pealkirjaga uudist: 1. Reuters : hävimisohus kathiwari hobused rändavad läbi India. www.posimees.ee Raul Sulbi 04.10.2008 1.1 Juhtlõik on keskpärane. Vastab küsimusele: Mis? 700. Km pikkune rännak Juhtlõiguks on üks lause, milles on 1 koma ja 17 sõna. Indias...hobustel, et...väljasuremisohust. Aktiivne tegusõna puudub. 1.2. Struktuur on samuti keskpärane. Juhtlõik on ebatäpne. Teema arendus laiendab juhtlõigus kirjapandut ja igas lõigus on uus alateema. Taustamaterjalis puuduvad kommentaarid, kuid selgitatakse, mis juhtuma hakkab. 2. Nutitelefonide tung on kiiresti jahtumas www.delfi.ee Sten Sonts 29.09.2008 2.1. Juhtlõik on venitatud liiga pikaks. Vastab küsimustele: Mis? Avaldatud kvartalitulemused Millal? Neljapäeval Kes? Research in Montion (RIMM) Juhtlõik koosneb kolmest lausest, milles on kokku 2 koma ja 40 sõna. 2.2
osaks enesehindamise. Keelelugu hõlmab nelja osa: 1. Keele õppimise eesmärgid – põhjused, miks mingit keelt õpitakse. 2. Keele õppimise ajalugu – keele õppimise kogemused ajalises järjestuses. 3. Olulisimad keele- ja kultuurialased kogemused. 4. Keeleõppe praegused ja tulevased raskuspunktid – mida praeguste teadmistega osatakse ja mida tulevikus osata tahetakse (planeerimine). Kaustas sisalduvad kõik materjalid, mis kinnitavad keelepassis ja keeleloos kirjapandut ja mida inimene oma keeleoskuse kohta soovib teistele näidata.
Herakleitos Herakleitos Efesosest (u 544-483 e.m.a) oli filosoof, kes juba antiikajal sai hüüdnimeks "Tume", sest tema poolt kirjapandut oli raske mõista. Samuti kutsuti teda "Nutvaks", sest alati, kui Herakleitos väljus kodust ja nägi ümberringi nii palju rumalalt elavaid ja surevaid inimesi, olevat ta haletsusest nutnud. Juba lapsepõlves pani ta teisi imestama: algul väites, et ta midagi ei tea, hiljem aga väites, et on kõiketeadja. Teised inimesed aga ei teadvat midagi. Ja kui teavadki, siis pole nende teadmised midagi väärt, sest "paljuteadmine ei tee targaks".
Herakl eitos Kuusalu Keskkool 11. klass Liisbeth Kallakmaa Herakleitos elas umbes 535 eKr – 475 eKr. Oli vanakreeka filosoof (eelsokraatik) Tegutses Väike-Aasias Ephesose linnas. Tema isa nimi oli Bloson. Ta oli tuntud perest Ta üksik eluviis muutis ta ennasttäis olevaks ja väidetavalt tekkis tal stress ühiskonnaprobleemide tõttu. Ta hüüdnimeks oli "Tume", sest tema poolt kirjapandut oli raske mõista. Samuti kutsuti teda "Nutvaks", sest alati, kui Herakleitos väljus kodust ja nägi ümberringi nii palju rumalalt elavaid ja surevaid inimesi, olevat ta haletsusest nutnud. Juba lapsepõlves pani ta teisi imestama: algul väites, et ta midagi ei tea, hiljem aga – väites, et on kõiketeadja. Teised inimesed aga ei teadvat midagi. Ja kui teavadki, siis pole nende teadmised midagi väärt, sest "paljuteadmine ei tee targaks". Herakleitose filosoofia
Kas see oli tõesti meie põlisrahvale nii hea kui sellest räägitakse? Kui Rootsi sai Eestimaa täielikult enda valduseks, siis tehti üks talupoegadele tähtis muudatus: kõik pärisorjusega seonduv pandi kirja. Nüüd olid kõik talupojad koos oma peredega täielikult mõisniku omandid. Seadusega tulid kasutusele ka vakuraamatud, kus olid kirjas talupoegade kohustused mõisa vastu, aga mõisnikud ei pidanud alati nendest reeglitest kinni. Nemad lugesid kirjapandut nii nagu neil endal kasulik oli. Selle vastu oli talupojal õigus kaevata mõisnik kohtusse, aga enamasti võitis siiski peremees, kellel oli kordades rohkem raha. Rootsi aeg algas ja lõppes karmide sõdadega, kus said kannatada enamasti eestlased. Juba kaua aega on olnud nii, et kui on sõda tuleb, siis tulevad ka muud probleemid. Näiteks haiguspuhangud või näljahäda. Just nende hädade tõttu sai Eestimaa lihtrahvas kõvasti kannatada. Rootsi aja juures on ka mõni positiivne külg
Neist kolm esimest: grammatika ehk kirjutamine, retoorika ehk kõnekust ja dialektika ehk arutluskunst moodustasid alamastme. Neli järgmist: aritmeetika ehk arvutamisõpetus, geomeetria ehk ruumilisi kujundeid käsitlev matemaatika haru, astronoomia ehk täheteadus ja muusika,mis hõlmas ka kirjandust moodustasid ülemastme. Peamised õppetöö vormid olid loeng ja dispuut. Loengus seletas õppejõud üliõpilastele raamarutes kirjapandut, vahel lihtsalt luges raamatut ette. Oma kõrge hinna ja käsitsi kirjutatud koopiate vähesuse tõttu ei tarvitsetud raamatuid olla üliõpilastele kättesaadavad. Dispuutidel õpiti loengutes omandatut loogiliste arutluste ja vaidluste käigus rakendama. Aja jooksul kujundati vabade kunstide õpetamiseks kunstide teaduskond, mis moodustas eelastme õpingute jätkamiseks kõrgemal tasemel, see tähendab kas usuteaduskonnas, mis oli õpetus jumalast;
noortel, emadel, isadel, lastel, vanaemadel ja vanaisadel. Internetti kasutavad peaaegu kõik. Internetti kasutatakse otsingumootorina, uudiste lugemiseks, arvete maksmiseks, õppimiseks ja suhtlemiseks. Neil kahel viimasel eesmärgil kasutavad noored internetti kõige rohkem. Enamasti küll suhtlemise eesmärgil. Noored suhtlevad ja avaldavad oma mõtteid msn-is, rates, jututubades ja foorumites. Foorumites, jututubades ja mujal avaldatud kommentaarides saab kõige rohkem lugeda nende kirjapandut. Kuna internetti kasutavad ka väga noored, siis õpivad nad sealt ära kirjapandud sõnad ja hakkavad neid samuti kasutama. Niimoodi ehk ka järgmine põlvkond ja nii edasi, kuni jääb järgi aina vähem eestikeelseid sõnu, mida kasutatakse. Ma arvan, et see ohustabki meie emakeelt. Seetõttu on vältimatu tegeleda rahvuskeele säilitamise ja edendamisega. Eesti keelt säilitatakse eesti keele õpetamisega ja eestikeelsete raamatute, lehtede ja õpikute väljaandmisega
19)Uudise komponendid (3) ? Kirjelda neid Uudise komponendid on juhtlõik, teema arendus ja lisamaterjalid. Juhtlõik on loo tuuma sisaldav lause; teema arendus on keskse sündmuse avamine Juhtlõik peab köitma lugeja tähelepanu. Juhtlõigus esitatakse lugejale sündmuse tuum ning püütakse tõestada, miks just see sündmus andis alust uudise kirjutamiseks.Juhtlõik annab vastuse ainult põhilistele uudisküsimustele. Teema arendus- selles osas laiendatakse juhtõigus kirjapandut ning vastatakse tavaliselt ka ülejäänud uudisküsimustele. Avatakse täielikult uudise keskne sündmus. Lisamaterjal- pärast keskse teema laiendamist puudutatakse järgemööda teisi sündmusega seotud teemasid. 20)Milline peab olema uudise pealkiri? Uudise pealkiri peab tõmbama endale tähelepanu, olema täpne ja lööv ning andma teada uudise keskse teema
Ülikooli stuudium sai alguse seitsme vabakunsti õppimisega. Neist kolm esimest moodustasid alamastme: 1)grammatika kirjutamine 2)retoorika- kõnekunst 3)dialektika- arutluskunst. Nelijärgmist ülemastme ehk quadriviumi : 1)aritmeetika arvutamisõpetus 2)geomeetria- ruumili kujundeid käsitlev matemaatika haru 3)Astronoomia- tähetadus 4)muusika hõlmas ka kirjandus. Peamised õppetöö vormid olid loeng ja dispuut. Loengus seletas õppejõud üliõpilastele raamatutes kirjapandut, vahel ka luges lihtsalt raamatut ette. Raamatud ei olnud kättesaadavad, sest neid kirjutati käsitsi ümber, seega oli vähe koopiaid ja olid kallid. Dispuutidel õpiti loengutes omandatud loogiliste arutluste ja vaidluste käigus rakendama. Varsti kujundati kunstide teaduskond, kus sai jätkata kõrgemal tasemel, nt usuteaduskonnas, õigusteaduskonnas või arstiteaduskonnas. Sai alguse Pariisi ülikoolist. Tõeline ülikool oli see, kus oli neli teaduskonda esindatud. Tähtsaimad nimed
Eesti kohtunike eetikakoodeksi ning Eesti prokuröride eetikakoodeksi võrdlev analüüs [Document subtitle] Valisin eetikakoodeksite võrdlemiseks Eesti kohtunike eetikakoodeksi ning Eesti prokuröride eetikakoodeksi, kuna neid ühendavaks märksõnaks on õigus. Analüüsi uurin tekstipõhiselt, tuues välja vastavaid näiteid ning tsitaate, mis esinevad koodeksites. Analüüsi strukturiseerimiseks kasutan alapealkirju, mis aitavad loetut paremini liigitada ning kirjapandut seostada ülesandega. Kui lühidalt puudutada koodekseid üldisemalt, siis tuleb mainida, et prokuröride koodeks oli mahukam ning kohati põhjalikum, ehkki kohtunike koodeksis oli tekst kontsentreeritum ning paremini liigitatud. Võttes seda kõike arvesse, ei saa pelgalt pealt vaadates öelda, et kumbki neist oleks teisest praktilisem ning asjalikum kui teine. Ametitegevuse üldsätted Võrreldes kohtunike ja prokuröride reeglistikku nende ametitegevuse kohta, ei saa öelda, et
Endastmõistetavatele arusaamadele ja seisukohtadele on samas iseloomulik, et nendest rääkijal või kirjutajal tegelikult puudub isiklik suhe räägitavasse. Nende asjaolude tõttu on endastmõistetavused samas ka kõige ebakindlamad. Kindluse saavad nad siis, kui võib väita, et mingid seisukohad on rääkija seisukohad, kui on tekkinud isiklik suhe räägitavasse. Seetõttu on oluline, et essee kirjutaja ei korda teiste poolt kirjapandut, suhtub kasutatavatesse tekstidesse kriitiliselt. Essees võib kasutada kellegi teise mõtteid, kuid need mõtted peavad olema korrektselt viidatud ja neid ei tohiks esitleda oma mõtetena (kui Sa seda teed, siis on tegemist plagiaadiga ehk loomevargusega). Essee vormistamise nõuded on esitatud kooli kodulehel TÖÖ VORMISTAMINE Soovitused gümnaasiumiõpilastele Essee on lühem vaba kompositsiooniga isikupärases viimistletud stiilis kirjutis kirjanduslikul, filosoofilisel vm teemal
Arutlevas kirjandis püstitatakse probleem ja kirjutaja püüab leida sellele lahenduse. (näiteks: "Kas spikerdada või mitte?") Kirjeldav kirjand Kirjutaja annab edasi kirjelduste kaudu nähtuse, olendi või eseme olemust, loob meeleolu. (näiteks: looduskirjeldus, looma kirjeldus jms) 1.12.2013 Riina Rotsan Teema valik Vabateemalise kirjutise puhul valida selline teema , millest on: soov ja huvi kirjutada on palju mõtteid ja materjali vajadus teistega kirjapandut jagada. 1.12.2013 Riina Rotsan Kirjandi kompositsioon Jutustav Sissejuhatu Teema Lõpetus s arendus 1.12.2013 Riina Rotsan Kirjeldamise abil tuuakse esile oluliste esemete, olendite, tegevuste olemust. Kirjeldav Üldmulje Detailid Hinnang 1.12.2013 Riina Rotsan Kirjandi kompositsioon Arutlev
tabelid, joonised, skeemid, diagrammid, kaardid jne 2 Viitamine Kõik töös esitatavad seisukohad ja andmed, mis pärinevad kasutatud materjalidest, tuleb siduda viidetega vastavatele allikatele (näidatakse koht, kust andmed pärinevad) ehk teisisõnu – igal laenatud mõttel peab olema viide selle autorile. Viidata ei ole vaja üldtuntud seisukohtadele. Viitamine on vajalik ka selleks, et lugeja saaks vajaduse korral kirjapandut allikate järgi kontrollida. Viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne. Teksti sees märgitakse sulgudes töö autor ja ilmumisaasta ning leheküljenumber. Andrus Kivirähk alustab romaani “Rehepapp”esimest peatükki novembrikuu esimese päeva lörtsise ilma kirjeldusega (Kivirähk 2000: 3), teise peatüki esimene lõik kirjeldab 2. novembri haruldaselt koledat ilma (Kivirähk 2000: 8). Viidata võib ka numbriga joonealusele märkusele.
Levis mõttelaad, et olemasolevat vara tuleb kasvatada. Rikkust hinnati kõrgemalt kui päritolu. Kuna ei tahetud, et hing lähex põrgusse annetasid rikkad kaupmehed oma hinge päästmisex varanduse vaestele. HARIDUS: kloostrikoolid, toomkoolid, põhikoolid, ametikoolid, ülikoolid: Alamaste-grammatika, retoorika, dialektika Ülemaste-aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika Kõrgeim aste- kunstiteaduskond, arsti, õigus, usu. Loengus seletas õpetaja raamatutes kirjapandut. Dispuutidel õpiti loengutes omandatut loogiliste arutluste ja vaidluste käigus rakendama KATOLIKU KIRIK:a) kirikuorganisatsioon: Paavsti nimetas ametisse Rooma piiskopkonna tähtsamad vaimulikud-kardinalid, see tagas kogenud ja autoriteerse paavsti valimise. Paavst Gregorius 7. Taotles kiriku sõltumatust ilmalikust võimust. Innocentius 3. täiustas ristiusu seisukohti, juhtis võitlust ketselusega, tähistas keskaegse paavstivõimu kõrghetke. Paavsti õukond-
Kohustuslik on viidata kõigele, mis ei ole üldtuntud ja iseesesest mõistetav teave. Näiteks ei vaja tänapäeval viidet väide, et inimene on elusolend (iseesesest mõistetav info), et Maa tiirleb ümber Päikese (üldtuntud teave), sest seda teab valdav osa inimesi. Kui kasutatakse teise autori materjale, siis on viitamine kohustuslik. Muidu minnakse vastuollu autorikaitse seadusega. Viitamine on ka selleks vajalik, et lugeja saaks kirjapandut allikate järgi ise kontrollida või edasi uurida. Kasutusel on mitmeid viitamissüsteeme. Meie kasutame viitamist autori nime ja aastaarvuga. Oluline on, et kogu töös viidatakse ühte moodi! · Kui viitad referaadi sees, siis pannakse viide sulgudesse, nt (Kask 1998). Viites ei ole koma autori nime ja aastaarvu vahel. · Viites on autori perekonnanimi ilma eesnime ja esitäheta. Kui viidatakse sama perekonnanimega autoritele, on eesnimetäht vajalik, nt (Kask, M.
mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja kust algavad töö autori kommentaarid. Viitamine (e. allikate näitamine) ja bibliograafilised kirjed. Kõik töös esitatavad seisukohad ja andmed, mis pärinevad kasutatud materjalidest, tuleb siduda viidetega vastavatele allikatele(näidatakse koht, kust andmed pärinevad) e. teisisõnu- igal laenatud mõttel peab olema viide selle autorile. Viitamine on vajalik ka selleks, et lugeja saaks vajaduse korral kirjapandut allikate järgi kontrollida. Viitamise põhireegel: viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne. Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes. Niisamuti peavad kõik kasutatud kirjanduse loetelus olevad allikad olema viidetes märgitud. Bioloogia referaatides viidatakse teksti sees sulgudes: * märkida sulgudes autori nimi ja väljaande aasta - näit.: (Vahtre 1994).
müüdid, mõistatused, kõnekäänud, vanasõnad). Rahvaluule tõesus väljendub meie kommetes ja tavades. Tegemist on suure, hõlmamatu varandusega, mida tuleb koguda ja säilitada. 1. 19.saj keskel hakkasid eestalsed ise kirja panema 2. innukad eestvedajad Faehlmann ja Kreutzwald( hiljem Hurt) Rahvuskirjandus kirjandus avaramas tähenduses hõlmab rahvaluulet ja kõike kirjapandut, kitsamas tähenduses üksnes ilukirjandust ehk belletristikat, s.o kirjutatud sõnakunsti. Selle ajaloolise eksisteerimise põhiline vorm on rahvuskirjandus, mis aga ei välista avatust ning kontakte teiste rahvuskirjandustega. Eesti rahvuskirjanduse tekkimist valmistas ette sajanditepikkune aeg. Meie kultuuri alglätted ulatuvad kaugesse minevikku. Olulist osa eestlaste kultuuriloos on etendanud kokkupuuted germaani,balti,slaavi ja läänemeresoome hõimudega.
2) Eesti nimetati Rootsi riigi viljaaidaks, sest Eesti oli Euroopas kõige põhjapoolsem maa, kus oli võimalik kasvatada teravilja nii palju, et seda sai ka väla vedada. 3) Taluperedes kasvatati musta villaga lambaid, kitsi ja sigu, lehmad(väiksed karjad) härg ja hobune(veoloomad) 4) Talupoegade olukorras muutus. Majandusreglement-kodukariõigus,(füüsiline vägivald) piirati, talupojad võisid kaevata mõisnike peale, kui ei täidetud vakuraamatus kirjapandut. ➔ Eesti talurahva olukord: • Mõisate arv 17 saj kasvas(500-1000le • Põlluharimine kolmeväljasüsteemis. • Noori e lapimaade süsteem- väljasund • kivikoristus, kiviaiad(vähem lõhutud tööriistu, kvaliteetsem vili) • tööloomad- härjad ja hobused • tööriistad muutusid vähe ➔ Koormised: • Teotöö, mis jagunes 1)rakmetegu 2) jalategu 3) abitegu • mõisavooris käimine(kui nõuti siis tuli midagi transportida)
väheneb pidevalt, kuid iial ei saa see võrdseks nulliga ning iialgi ei jõua Achilleus järgi kilpkonnale. "Nool". Ükskõik kus nool ka ei asuks, alati ta asub mingis punktis (s.t tal on alati teatud koordinaat ütleksime tänapäeval). Kui nool asub teatud punktis, siis ta ei liigu, sest võimatu on üheaegselt asuda mingis punktis ja liikuda. Järelikult nool ei liigugi. Võib-olla tahtis Zenon lihtsalt näidata, kuivõrd keeruline on liikumist mõtelda. Herokleitos Efesisest- Tema kirjapandut oli raske mõista. Ta pani lapsepõlves tisi imestama, väites, et ta ei tea, ning hiljem, väites, et on kõiketeadja, teised ei teadvat midagi. Ja kui teavadki, siis pole nende teadmised midagi väärt, sest paljuteadmine ei tee targaks. Herakleitose filosoofia kõige iseloomulikumaks jooneks on tema arusaam maailmast kui pidevast muutumisest. "Ühte ja samasse jõkke astume ja ei astu" "Eksisteerime ja ei eksisteeri" "Ühte ja samasse jõkke ei saa astuda kaks korda" Maailm
väidetakse, et inimesel on hing. Maailma hing on Anaximenese järgi elustav ja säilitav. Anaximenes erineb eelnevalt esile toodud Mileetose koolkonna filosoofidest, sellepärast, et tema algaine on elav, hing, aga teistel filosoofidel on algaine surnud, lihtsalt aine. Herakleitos Herakleitos oli pärit Efesosest, ta sündis ligikaudu aastal 554 e.Kr. ja suri 483 e.Kr. Herakleitos sai endale kaks hüüdnime: Tume ja Nuttev. Hüüdnime Tume sai ta sellepärast, et tema kirjapandut oli raske mõista. Nutvaks kutsuti teda sellepärast, et kui ta oma kodust väljus olevat ta näinud palju rumalalt elavaid inimesi ja selle tagajärjel nuttis ta haletsusest. Herakleitos oli pärit aristokraatlikust perest. Herakleitos on samuti loonud filosoofilise teose , ,,Loodusest" nagu Anaximandrose teos ,,Loodusest". Herakleitose teos, ,,Loodusest" on säilinud fragmentidena, Sokrates olevat pärast Herakleitose teose
Hackerite abielu purunes lõplikult Esimese Maailmasõja ajal. Peale seda tutvus Under Arthur Adamsoniga, kellega ta ka hiljem abiellus. Underi esimese luulekogu "Sonetid" avaldas "Siuru" kirjastus aastal 1917. Tõeline tulek kirjandusse toimus rühmituse Siuru ajal, mil Under andis välja kolm esimest luulekogu. Underi loomingus paistab silma uudne ja isikupärane armastuslüürika. Marie Underi luuletuses ,,Lapsed" esimest osa iseloomustab elurõõm. Luuletaja väljendab kirjapandut kohati erootiliselt. Ta võrdleb pruune alasti lapsi pronksist nümfidega. Marie Underile on omapärane helge ja isikupärane suhtumine maailma. Ta kirjeldab mängivaid lapsi helgelt, tundeliselt, avameelselt kuid samas on ta ümbritsevale ilule vastuvõtlik. 3) 1918 - SININE PURI Marie Underi kolmandas luulekogus ,,Sinine Puri" jätkab ta noorusluule kirjutamist ning selles väljendub tundelõõm. Luuletuses ,,Öö" on seda näha kohe esimeses salmis. Luuletused on minakesised
............................................................................................................12 Allikad.......................................................................................................................................13 2 1 SISSEJUHATUS Enda kasvatusteadliku mõtteloo miniuurimustöö peategelaseks valisin Enn Koemetsa. Põhjus selleks on lihtne, tema mõtted meeldivad mulle ja tema kirjapandut on huvitav ja põnev lugeda . Töö esitan teoreetilise miniuurimusena ja annan endast parima, et kõik vajalik ja oluline Ennu elust ja loomingust saaks kirja pandud. Samuti võrdlen Ennu loodut tänapäeva mudelitega ja enda arusaamaga. Enn Koemets oli eesti kasvatusteadlane. Ta on andnud suure panuse eesti kasvatusteaduse arengusse. Palju raamatuid ja erinevaid artikleid on ilmunud tema sulest ja paljud õpilased erinevates koolides on saanud koolitarkusi just temalt.
Tema järgijad rajasid veel mitmeid erineva rõhuasetusega koolkondi. Arvatakse ka, et Konfutsius on kirjutanud (või vähemalt toimetanud) teoseid, mida tänapäeval tuntakse konfutsianistliku klassikana, sealhulgas „Laulude raamat“, „Ajalooraamat“ ja „Kommete ülestähendused“. Terve hulga Konfutsiuse teoste hulgast on siiski vaid „Lunyu“ (eesti keeles „Vesteid ja vestlusi“) see, mis omistab suurema osa õpetusest „õpetajale“. „Lunyu“ ei koonda siiski Konfutsiuse kirjapandut, vaid on hilisem kogumik temale ja mõnele tema jüngrile omistav ütlustest. Nagu teistegi ida kultuuride puhul, ei ole filosoofia rangelt eraldatud religioonist. Konfutsiuse filosoofia, nii nagu ka taoistlik filosoofia, sai religiooni rahvaslikuks vormiks ja hilisematel aegadel võistles budismiga, tiste peamise usundiga Hiinas ja Ida-Aasias. Ühelgi neist ei ole tõelise kiriku vaimu ja tihti arvatakse, et nad ei konkureerigi omavahel.
b klass Juhendaja: Mari Vall Tallinn 2014 3. VIITAMINE EHK ALLIKATE NÄITAMINE Kõik töös esitatavad seisukohad ja andmed, mis pärinevad kasutatud materjalidest, tuleb siduda viidetega vastavatele allikatele (näidatakse koht, kust andmed pärinevad) ehk igal laenatud mõttel peab olema viide selle autorile. Viidata ei ole vaja üldtuntud seisukohtadele. Viitamine on vajalik ka selleks, et lugeja saaks vajaduse korral kirjapandut allikate järgi kontrollida. Kuna erinevad teadusalad kasutavad erinevaid viitamissüsteeme, siis tuleb töö koostajal lähtuda eelkõige oma kooli uurimistööde vormistamise või vastava konkursi juhendist. Kohustuslik on viidata kõigele, mis ei ole üldtuntud ja iseesesest mõistetav teave. Näiteks ei vaja tänapäeval viidet väide, et inimene on elusolend (iseesesest mõistetav info), et Maa tiirleb ümber Päikese (üldtuntud teave), sest seda teab valdav osa inimesi.
b klass Juhendaja: Mari Vall Tallinn 2014 3. VIITAMINE EHK ALLIKATE NÄITAMINE Kõik töös esitatavad seisukohad ja andmed, mis pärinevad kasutatud materjalidest, tuleb siduda viidetega vastavatele allikatele (näidatakse koht, kust andmed pärinevad) ehk igal laenatud mõttel peab olema viide selle autorile. Viidata ei ole vaja üldtuntud seisukohtadele. Viitamine on vajalik ka selleks, et lugeja saaks vajaduse korral kirjapandut allikate järgi kontrollida. Kuna erinevad teadusalad kasutavad erinevaid viitamissüsteeme, siis tuleb töö koostajal lähtuda eelkõige oma kooli uurimistööde vormistamise või vastava konkursi juhendist. Kohustuslik on viidata kõigele, mis ei ole üldtuntud ja iseesesest mõistetav teave. Näiteks ei vaja tänapäeval viidet väide, et inimene on elusolend (iseesesest mõistetav info), et Maa tiirleb ümber Päikese (üldtuntud teave), sest seda teab valdav osa inimesi.
Ülikooli stuudium sai alguse seitsme vaba kunsti õppimisega. Neist kolm esimest moodustasid alamastme ehk trivium'i: grammatika-kirjutamine, retoorika-kõnekunst, dialektika-arutluskunst. Neli järgmist aga ülemastme egk quadrivium'i: aritmeetika-arvutamisõpetus, geomeetria- ruumilisi kujundeid käsitlev matemaatika haru, astronoomia-täheteadus ja muusika-hõlmas ka kirjandust. Peamised õppetöö vormid olid loeng ja dispuut. Loengus seletas õppejõud üliõpilastele raamatus kirjapandut, vahel luges lihtsalt raamatut ette. Raamatut ei pruukinud olla kättesaadavad õpilastele oma kõrge hinna ja koopiate vähesuse tõttu. Dispuutidel õpiti loengus omandatut loogiliste arutluste ja vaidluste käigus rakendama. Aja jooksul kujundati vabade kunstide õpetamiseks kunstide teaduskond, mis moodustas eelastme õpingute jätkamiseks kõrgemal taseleme, st kas usuteaduskonnas, õigusteaduskonnas või arstiteaduskonnas. Selline korraldus sai alguse Pariisi ülikoolist
Õiguse allikaks on näiteks kirjapandud seadused. Tõsi, ajalooliselt võib õiguse allikaks olla ka suuline pärimus (indiaani traditsioonid jne), mis määravad ühiskonnas kehtivad käitumis- ja õigusreeglid. Islamimaailmas kehtib selles mõttes lausa mitu normi- ühelt poolt justkui riigi kehtestatud seadused, teiselt poolt aga ususeadused ja traditsioonid, mille alusel õigusemõistmine sageli toimib. Tänapäeval mõistame õiguse allikana pigem kirjapandut- seadused, määrused. 4. Millistel tingimustel on üldaktidel tagasiulatuv jõud? Põhiseaduses on kirjas, et karistusi karmistaval või tegusid kriminaliseerival kriminaalseadusel ei saa olla tagasiulatuvat jõudu (PS § 23 lg-d 1, 2) aga karistusi kergendaval või dekriminaliseerival kriminaalseadusel on alati tagasiulatuv jõud (PS § 23 lg 2). Siin kehtib ammune põhimõte – nullum crimen nulla poena sine lege scripta stricta (ei ole kuritegu ega karistust ilma
Kirjandus avaramas tähenduses hõlmab rahvaluulet ja kõike kirjapandut, kitsamas tähenduses üksnes ilukirjandust ehk belletristikat. Põhiline vorm oli rahvuskirjandus(ühe rahva kirjandus). Maailmakirjandus koosneb kõikidest rahvuskirjanduste parimast osast, kuid on ka kõigi rahvuskirjanduste kogusumma. Ka eesti kirjandus on osa maailmakirjandusest, kandes eneses nii rahvuslikult eripäraseid kui ka üldinimlikke tunnuseid. Eesti kirjanduslugu arvatakse, et juba 13. Sajandist, kuid siis olid kirjas vaid üksikud eesti
Kaosega võrreldes ei tähenda kosmos mitte ainult korrapärasust, vaid ka harmoonilisust, kaunidust. Niisiis, maailm tervikuna on korrapärane ja kaunis. Pythagoras tegi siit järelduse, et Maa ei saa olla lame, vaid peab olema kerakujuline. Ta lähtus tõenäoliselt puhtmatemaatilisest arusaamast. Nimelt pidas ta kera kõige täiuslikumaks ja ilusamaks kehade seas. 3.2 HERAKLEITOS EFESOSEST (u 544-483) oli Vana-Kreeka filosoof, kes juba antiikajal sai hüüdnimeks tume, sest tema kirjapandut oli raske mõista. Teda kutsuti ka Nutvaks, sest alati, kui Herakleitos olevat väljunud kodust ning näinud ümberringi nii palju rumalalt elavavaid inimesi, nutnud ta haletsusest. Herakleitos oli pärit aristokraatsest perest. Ta elas Kreeka-Pärsia sõdade ajal ning oli paljude pärslastevastaste ülestõusude tunnistaja. Juba lapsepõlves pani ta teisi imestama: algul väites, et ta midagi ei tea, hiljem väites, et ta on kõigeteadja
süstemaatilist uurimist. Aristoteles ise pani kirja traktaadid, mis käistlesid botaanika, eetika, ajaloo, kirjandusloome, loogika, metafüüsika, meteroloogia, retoorika, füüsika, poliitika, religiooni ja zooloogia valdkondi. Erinevalt varasematest kreeka filosoofidest, kaasa arvatud Platon, usaldas ta rohkem uurimistööd ja induktiivset loogikat, kui disskussiooni ja intellektuaalse inspiratsiooni valgustavaid hetkesähvatusi. Iga uurimus algas olemasolevat materjali, nii ainelist kui ka kirjapandut, ammendava kompilatsiooniga. Siis korrastas ta selle 4 materjali loogika põhimõtetel vastavaks ning alles seejärel esitas oma teooriad ja järeldused. Üht ja sedasama meetodit rakendas Aristoteles igasuguse uurimisainese puhul, olgu need siis looduslikud objektid ( näiteks kivi ja loomad), inimloomingu tulemused ( näiteks näitemängud ja valitsusvormid) või abstraktsioonid ( näiteks voorus ja õiglus).
tööde lühiülevaadete kirjastamisel. 5. Viitamine (e. allikate näitamine) ja bibliograafilised kirjed. Kõik töös esitatavad seisukohad ja andmed, mis pärinevad kasutatud materjalidest, tuleb siduda viidetega vastavatele allikatele(näidatakse koht, kust andmed pärinevad) e. teisisõnu- igal laenatud mõttel peab olema viide selle autorile. Viidata ei ole vaja üldtuntud seisukohtadele. Viitamine on vajalik ka selleks, et lugeja saaks vajaduse korral kirjapandut allikate järgi kontrollida. Kuna erinevad teadusalad kasutavad erinevaid viitamissüsteeme, siis tuleb töö koostajal lähtuda eelkõige oma kooli uurimistööde vormistamise v. vastava konkursi juhendist v. lähtuda vastava valdkonna teadusartiklites kasutatavast süsteemist. Viitamise põhireegel: viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne. Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes. Niisamuti peavad kõik kasutatud
8a) · Rektor ülikooli juht. · Dekaan õppejõudude juht. c. Õppetöö korraldus lähtus Pariisi ülikoolist: · Kõik alustasid õpinguid kunstide teaduskonnas, kus õpiti 7 vaba kunsti grammatika, retoorika (kõnekunst), dialektika (arutluskunst), aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika. · Seejärel võis valida usu-, õigus- ja arstiteaduskonna vahel. · Loengus seletas õppejõud raamatutes kirjapandut. · Dispuudid arutlused ja vaidlused loengul kuuldu põhjal. 3. Skolastika keskaegne filosoofia. a. Eesmärgiks Jumala parem tundma õppimine. b. Uuriti Piiblit ja antiikõpetlaste töid: · Püüti nende seisukohti loogika abil tõlgendada ja erinevaid vaateid ühitada. · Nii püüti kahte poolust kokku sobitada, et Piibli tõed saaks kinnitust. c. Kuulsaim skolastik oli Pariisi ülikooli professor Aquino Thomas (1225-1274):
kujutlustele sellest, mis on õppimine. Kohandamine tervik jaotatakse osadeks ning hästituntut kirjeldatakse tema koostisosade kaudu. Õpik korraldab õppimist institutsionaalse definitsiooni kohaselt, tükeldades terviku osadeks vastavalt erilisele kommunikatiivsele traditsioonile. Teadmistest saab selgelt formuleeritud paberil väljendatud fakt. Õpilase ülesanne on omandada kirjapandut info enam-vähem algsel kujul. Probleemid arusaamisega tekivad paradoksaalsel kombel suurel määral just kommunikatsioonivormis, mis domineerib koolis. Lõhe kooli institutsionaliseeritud kommunikatsiooni sisu ja õpilaste argikogemuste vahel on massiharidusega ilmseks muutunud. Mõnikord on raske eristada institutsionaalselt oodatavat kommunikatsiooniviisi ning õpilaste poolt kasutatavat ja loomulikuks peetavat kõnelemis-
kuid ei lõpetanud poliitilisi vastuolusid. Thales Sokratese-eelne vanakreeka mõtleja ja üks seitsmest targast. Teda peetakse esimeseks filosoofiks üldse ja ka esimeseks teadlaseks; püüdis esimesena seletada füüsilist maailma ja selle nähtusi ratsionaalselt, mitte mütoloogiliselt, võtmata appi jumalaid. Herakleitos vanakreeka filosoof; hüüdnimeks "Tume", sest tema poolt kirjapandut oli raske mõista. Samuti kutsuti teda "Nutvaks", sest alati, kui Herakleitos väljus kodust ja nägi ümberringi nii palju rumalalt elavaid ja surevaid inimesi, olevat ta haletsusest nutnud. Juba lapsepõlves pani ta teisi imestama: algul väites, et ta midagi ei tea, hiljem aga väites, et on kõiketeadja; Herakleitose filosoofia kõige iseloomulikumaks jooneks on tema arusaam maailmast kui pidevast
valdkondades ja millise mõjujõuga dokumente ta tohib vastu võtta. Õigusaktidest kõige tähtsamad on seadused, mida võtab vastu parlament. Seadusega korraldatakse kas mõnda avaliku elu valdkonda või reguleeritakse sotsiaalseid suhteid. Seadus seletab kasutatavad mõisted ja sätestab üldised põhimõtted. Seadustest lähtuvad nii valitsuse kui ka kohalike võimuorganite õigusaktid määrused, korraldused, otsused, juhendid ja eeskirjad. Selleks et seaduses kirjapandut saaks tõepoolest ellu viia, tuleb piiritleda ja kinnitada asjaomaste asutuste täpsed kohustused. Seda ülesannet täidavad valitsuse määrused. Kui need puuduvad või ilmnevad hilinemisega, on häiritud ka seaduse ellurakendamine. Määrusi võib välja anda ka linna/valla volikogu. Enamjaolt käsitlevad need kommunaalteenuste, ühistranspordi, haridusasutuste, heakorra ja kaubandusega seonduvat selle omavalitsuse territooriumil. Määrus on õigusakt, mille valitsus või volikogu
tööde lühiülevaadete kirjastamisel. Algusesse 7. Viitamine (e. allikate näitamine) ja bibliograafilised kirjed. Kõik töös esitatavad seisukohad ja andmed, mis pärinevad kasutatud materjalidest, tuleb siduda viidetega vastavatele allikatele(näidatakse koht, kust andmed pärinevad) e. teisisõnu- igal laenatud mõttel peab olema viide selle autorile. Viidata ei ole vaja üldtuntud seisukohtadele. Viitamine on vajalik ka selleks, et lugeja saaks vajaduse korral kirjapandut allikate järgi kontrollida. Kuna erinevad teadusalad kasutavad erinevaid viitamissüsteeme, siis tuleb töö koostajal lähtuda eelkõige oma kooli uurimistööde vormistamise v. vastava konkursi juhendist v. lähtuda vastava valdkonna teadusartiklites kasutatavast süsteemist. Viitamise põhireegel: viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne. Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes. Niisamuti peavad kõik kasutatud
· Ülikooli juht oli rektor, kes korraldas praktilisi asju. · Õppejõudude juht oli dekaan Teaduskonnad: · kunstide teaduskond · usuteaduskond · õigusteaduskond · arstiteaduskond Õppetöö: Õpiti seitset vaba kunsti, mis jagunes kaheks. Esimene alamastme kunstid olid siis- grammatika, retoorika, dialektika. Ülemastme moodustasid- aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika. Õppetöö vormid olid loeng ja dispuut. Loengus seletas õppejõud raamatutesse kirjapandut. Dispuutidel õpiti loengus omandatut vaidlustes rakendama. Teadlased: · Leonardo da Vinci- helikopter, aurul töötav seade · Aristoteles- kreeka teadlane, kelle seisukohad olid tähtsad *Inglise kodanlik revolutsioon. Revolutsiooni põhjused: · võim ja raha olid erinevate ühiskonna kihtide käes · feodaalkorra igandid takistavad majanduse arengut · uued arusaamad inimsest, riigist, kirikust ja omandist · rahvahulkade vaesumine ja rahulolematus
tööde lühiülevaadete kirjastamisel. Algusesse 7. Viitamine (e. allikate näitamine) ja bibliograafilised kirjed. Kõik töös esitatavad seisukohad ja andmed, mis pärinevad kasutatud materjalidest, tuleb si- duda viidetega vastavatele allikatele(näidatakse koht, kust andmed pärinevad) e. teisisõnu- igal laenatud mõttel peab olema viide selle autorile. Viidata ei ole vaja üldtuntud seisukohtadele. Viitamine on vajalik ka selleks, et lugeja saaks vajaduse korral kirjapandut allikate järgi kontrollida. Kuna erinevad teadusalad kasutavad erinevaid viitamissüsteeme, siis tuleb töö koostajal läh- tuda eelkõige oma kooli uurimistööde vormistamise v. vastava konkursi juhendist v. lähtuda vastava valdkonna teadusartiklites kasutatavast süsteemist. Viitamise põhireegel: viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne. Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes. Niisamuti peavad kõik kasutatud kirjanduse
püha õhtusöömaaja rituaalse paroodia ajal. Pärast pidusööki kustutatakse tõrvikud või lükkab must koer või kass need ümber. Algab orgia. Kostab hüüdeid: ,,Segunege!", ning igaüks haarab enda kõrval olija iharasse sülelusse. Paarid ühtivad valimatult: mees mehega, naine naisega, ema pojaga, vend õega. Kui orgia on lõppenud, sooritavad nõiad meistriga rituaalse lahkumistalituse ning lähevad küllastunult koju tagasioma magavate kaasade kaissu. Eespool kirjapandut pole kunagi olnud, ent just seda usuti nõiasabatil toimuvat. Kui millessegi kangesti uskuda tahetakse, jääb inimene tõe suhte kurdiks, ning sõge veendumus, et see pilt on õige, sai ajendiks sadade ja tuhandete inimeste hukkamisele. Kust need uskumused pärinesid? Ülalpool toodud nägemus nõiasabatist kujunes lõplikult välja alles 15. sajandil. Päris alguses oli loitsimine Euroopas samasugune nagu mujal maailmas
täitma ja mõtestama nim LÜNKADEKS. ! *Avatud teos- lugeja mõttevabadus on suur ! *Suletud teos- lugeja mõttevabadus väike Nt. "Naistekate" lugeja on asetatud küllaltki passiivsesse rolli. Krimkade lugeal on teksti keskel küllaltki avar tõlgendusruum, aga lõpus esitatakse talle ainus õige lahendus. TEOS JA TEKST Kirjandusteosele võib läheneda kahte moodi: ! ! *Sõnakunstiteos- koosneb sõnadest paberil. Seda saab nautida kui midagi kirjapandut, jälgides autori väljendusoskust --> luule. ! ! *Proosateose puhul ununeb sõnaline külg. Sõnade kaudu sisenetakse teose maailma, et sealt edasi on oluline tegevus, mitte sõnad paberid (Ingl k sõna immersion--> vahendaja kadumine). KIRJANDUSTEOSE VAATEPUNKT ! Romaani tegevus avaneb lugejale alati mingist vaatepunktist. ! ! VAATEPUNKT on paik või teadvus, kust sündmustikku nähakse. Kirjandusteose JUTUSTAJA on hääl, mis edastab teose sündmustikku. Kui romaan on
aastal). Protsentide esitamisel on soovitav piirduda ühe kuni kahe komakohaga. 3.4. Viitamine Kui lõputöö kirjutamisel kasutatakse teiste autorite materjale, st esitatakse töö tekstis teiste autorite tsitaate või refereeringuid, tuleb viidata allikale, kust esitatu pärineb, ning lisada omapoolsed kommentaarid esitatule. Kellegi teise teksti või mõtete esitamine enda nime all on plagiaat. Viitamine on ka selleks vajalik, et lugeja saaks kirjapandut allikate järgi ise kontrollida või edasi uurida. Viidet ei vaja üldtuntud ja iseenesest mõistetav teave: näiteks see, et inimene on elusolend ja Maa tiirleb ümber Päikese. Tsitaat on täpne, sõnasõnaline väljavõte mingist allikast (kellegi tekstist) ja see pannakse jutumärkidesse. Viide järgneb kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke. Tsitaat peab vastama originaalile sõnastuse, ortograafia, kirjavahemärkide ja eristuskirjade (sõrendused jm) osas.
Vaadatakse üle märkmed. Seejärel arutletakse koos teistega ja vaadatakse, kui palju mõtted ja arusaamad ühtivad. Võimalik, et nii kujuneb välja sootuks uus suhtumine. Tihti on aga tegu valehäbiga, et inimesed ei julge oma arvamusi välja öelda, sest kardavad, et need on valed. Kuid on vaja õppida teadma, et ükski arvamus pole vale. Vale on see, kui see jäetakse välja ütlemata. Seejärel peaks olulisima kirja panema. Sellest tuleb kokkuvõte loetu põhjal. Hiljem on hea kirjapandut lugeda ja vajadusel kasutada, sest käsi avab mõistuse. 2.2. Lugemine kui nauding Lugemiseks peab andma piisavalt aega. Kui omaette lugemiseks ei jää aega, tekib lugemisvastane hoiak. Andes lugemiseks aega ja soodustades lugemist, hakatakse seda rohkem hindama. Kõige aluseks on huvi.16 Huvi lugemise vastu suurendab ka valikuvõimalusi. Isiklik huvi on iseseisvaks mõtlejaks kujunemise oluline tingimus. 15 P. Toropi, Märgist mõistmiseni. - Kooruke I
Poisse võeti ülikooli juba 14-15 aastastena ja õppeaeg polnud piiratud (ca. 8a) Rektor ülikooli juht. Dekaan õppejõudude juht. Õppetöö korraldus lähtus Pariisi ülikoolist: Kõik alustasid õpinguid kunstide teaduskonnas, kus õpiti 7 vaba kunsti grammatika, retoorika (kõnekunst), dialektika (arutluskunst), aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika. Seejärel võis valida usu-, õigus- ja arstiteaduskonna vahel. Loengus seletas õppejõud raamatutes kirjapandut. Dispuudid arutlused ja vaidlused loengul kuuldu põhjal. Skolastika keskaegne filosoofia. Eesmärgiks Jumala parem tundma õppimine. Uuriti Piiblit ja antiikõpetlaste töid: Püüti nende seisukohti loogika abil tõlgendada ja erinevaid vaateid ühitada. Nii püüti kahte poolust kokku sobitada, et Piibli tõed saaks kinnitust. Kuulsaim skolastik oli Pariisi ülikooli professor Aquino Thomas (1225-1274): "Mõistus ei pea usku vaidlustama, vaid selgitama"
Poisse võeti ülikooli juba 14-15 aastastena ja õppeaeg polnud piiratud (ca. 8a) Rektor ülikooli juht. Dekaan õppejõudude juht. Õppetöö korraldus lähtus Pariisi ülikoolist: Kõik alustasid õpinguid kunstide teaduskonnas, kus õpiti 7 vaba kunsti grammatika, retoorika (kõnekunst), dialektika (arutluskunst), aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika. Seejärel võis valida usu-, õigus- ja arstiteaduskonna vahel. Loengus seletas õppejõud raamatutes kirjapandut. Dispuudid arutlused ja vaidlused loengul kuuldu põhjal. Skolastika keskaegne filosoofia. Eesmärgiks Jumala parem tundma õppimine. Uuriti Piiblit ja antiikõpetlaste töid: Püüti nende seisukohti loogika abil tõlgendada ja erinevaid vaateid ühitada. Nii püüti kahte poolust kokku sobitada, et Piibli tõed saaks kinnitust. Kuulsaim skolastik oli Pariisi ülikooli professor Aquino Thomas (1225-1274): "Mõistus ei pea usku vaidlustama, vaid selgitama"
Poisse võeti ülikooli juba 14-15 aastastena ja õppeaeg polnud piiratud (ca. 8a) Rektor – ülikooli juht. Dekaan – õppejõudude juht. Õppetöö korraldus lähtus Pariisi ülikoolist: Kõik alustasid õpinguid kunstide teaduskonnas, kus õpiti 7 vaba kunsti – grammatika, retoorika (kõnekunst), dialektika (arutluskunst), aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika. Seejärel võis valida usu-, õigus- ja arstiteaduskonna vahel. Loengus seletas õppejõud raamatutes kirjapandut. Dispuudid – arutlused ja vaidlused loengul kuuldu põhjal. Skolastika – keskaegne filosoofia. Eesmärgiks Jumala parem tundma õppimine. Uuriti Piiblit ja antiikõpetlaste töid: Püüti nende seisukohti loogika abil tõlgendada ja erinevaid vaateid ühitada. Nii püüti kahte poolust kokku sobitada, et Piibli tõed saaks kinnitust. Kuulsaim skolastik oli Pariisi ülikooli professor Aquino Thomas (1225-1274): “Mõistus ei pea usku vaidlustama, vaid selgitama”
Endastmõistetavatele arusaamadele ja seisukohtadele on samas iseloomulik, et nendest rääkijal või kirjutajal tegelikult puudub isiksuslik suhe räägitavasse. Nende asjaolude tõttu on endastmõistetavused samas ka kõige ebakindlamad. Kindluse saavad nad siis kui võib väita, et mingid seisukohad on rääkija seisukohad, kui on tekkinud isiksuslik suhe räägitavasse. Seetõttu on oluline, et essee kirjutaja ei korda teiste poolt kirjapandut, suhtub kasutatavatesse tekstidesse kriitiliselt. See aga tähendab küsimisi ja diskussiooni. Essees on olulisel kohal argumendid ja argumenteerimine. Seal kasutatavad argumente peavad toetuma viited teistele teadustekstidele või muudele materjalidele. Essees peaks väljenduma autori probleeminägemise, esitusviisi ja keelekasutuse isikupära. Esseed võivad olla kirjutaja taotlustelt või õppejõu poolt esitatavatelt nõuetelt nii sisult kui teostuselt mõneti erinevad
hinnangut andev) mõisteid, mida ideoloogid täidavad uue sisuga (nt nimetame mingit olukorda vabaks, mida varem on nimetatud rõhuliseks: absolutistliku monarhia puhul ütleb üks, et inimene on ori, aga teine, et on õigused/seadused, seega inimene on ikkagi vaba). Vaja uurida 1) autorit ennast 2) tekste, millele autor vastas 3) konkreetseid kaasaegseid probleeme, mõistmaks autori kirjapandut 4) konventsioone, mille raames autor kirjutas. 2. Tekstuaalse meetodi pooldajate põhiargumendid Ajalugu koosneb ühikideedest, mis pole kontekstist väljarebitud, vaid on tsüklilised ega muutu ajas universaalsed probleemid, ajatu tarkus tekstist. Põhiprobleemid on samad, autor pole tähtis. Lovejoy: ideed on tsüklilised, pole progressi, probleemid on universaalsed ja ideed ajatud; ideoloogiad tulenevad
intressiosa I k on I k pLk 1 (2.7.3) ehk I k pAnk 1 (2.7.4) ja laenu nimiväärtuse kustutamiseks kuluv osa on dk R I k . (2.7.5) Illustreerime punktides 4. ja 5. kirjapandut ka joonisel 2.7.1 esitatud skeemil. 85 86 S k1 ( R) S k1 ( R) S n (R) R R R R R R R R 0 ____1____2____3………….(k-1)_______k______k +1……….n - 1_______n
annaabi.ee 
