Enamik hieroglüüfe tähistavad teatud mõisteid. Kuid osad tähendavad ka silpe ja häälikuid. Hieroglüüfide märke oli kokku seitsesada viiskümmend. See tõttu võttis nende õppimine aastaid. Kirjutama õpiti kirjutajate koolis, mis asusid templite ja losside juures. Kirjutajaks said õppida vaid andekad ja usinad poisid. Peamiselt õppisid kirjutama rikkamad inimese, kuid osadel vaesematel õnnestus ka kirjutamist õppida. Enamus Egiptlasi jäi siiski kirjaoskuseta. Egiptlased raiusid osa oma kirjadest kivi sisse, seda nimetatakse raidkirjaks ning enamus raidkirjad räägivad vaaraost. Vähem tähtsad asjad kirjutati papüürusele. Hieroglüüfide kirjutamine unustati vanaajal, kuid aastal 1822 p.Kr. õnnestus ühel teadlasel seda taas lugeda. 9. EGIPTLASTE JUMALAD JA TEMPLID Egiptlased uskusid, et maailmas on palju jumalaid. Tähtsaim jumal oli päikesejumal Amon-Re. Amon-Re´d kujutati ette oinana. Vaaraode võimu kaitses kullipeaga jumal Horos
Ülejäänud on muhameedlased või animistid (omistavad igale asjale, olgu see elus või mitte, hinge olemasolu). Riigis on ka omapärane 30 000 liikmega juudi kogukond, falasid, kellest enamik on hiljuti emigreerunud Iisraelist. Enim räägitakse semiidi keelte hulka kuuluvat amhari keelt. Kuid tegelikult on Etioopias tegu tõelise rahvaste ja keelte paabeliga, sest lisaks ametlikule amhaara keelele on kasutusel veel 84 keelt ja umbes 200 dialekti. Kuid enam kui pooled etiooplased on kirjaoskuseta Majandus Etioopia on maailma suurim tsiibeti tootja ja eksportija; ligi 90 % kõnealusest toorainest kogutakse sellest riigist. Etioopia on kodumaaks ka kohvipuule, mis praegu kasvab metsikult, kuigi esimesed kohviistandused rajati Jeemenis. Etioopia impordib naftat ja naftasaadusi, kangast, autosid, metallic, toiduaineid, keemiatooteid ja kautsukit. Ekspordib kohvi, köögivilja, toor- ja park nahka ning õliseemneid. Ajalugu
geograafia, demograafia, rahvastiku-statistika) Eestiga tegelevad sel ajal Herder (kogus erinevate maade rahvalaule, Eestist saatis talle neid Hupel, kellele omakorda saatsid neid kohalikud pastorid. Samuti Masing tüüpiline valgustuse pasotr vaidles ebausu vastu, nõudis ilmalikku kooli) 4. Valgustuslikromantiline rahvaluulekäsitus Eestis ja selle mõju edasisele folkloristika arengule. ROMANTISM: RAHVAS=kirjaoskuseta talupojad, elab maal, on nn alamkiht Juurtetunnetuse loomine, nt mõiste ,,sugupuu" Toimub spetsialiseerumine, otsitakse uut ühtsust (etniline ja rahvuslik siis) 3 Rahvaluuleteadus hakkab teistest kultuurivaldkondadest eralduma. Euroopas hakati huvi tundma väikeste eksootiliste rahvaste vastu, eestis avaldus see estofiilide tekkega baltisakslastest eestihuvilised. Nad uurisid eesti keelt ja kultuuri,
mis tahes põhjusel formeerunud rühmal oleksid mõned traditsioonid, mida ta peab omaks. Teoreetiliselt peab rühm koosnema vähemalt kahest inimesest. Rühma liige ei tarvitse tunda kõiki teisi liikmeid, kuid ta peaks tundma rühma traditsioonide põhilist osa. Varem mõisteti rahvast kui inimeste hulka, kes moodustasid alamkihi, vastandudes ülemkihile. Rahvas on kirjaoskamatu, maarahvas, talupojad. Nendes allapoole jääb metsik ehk primitiivne (kirjaoskuse-eelne või kirjaoskuseta). 6. Iseloomusta kuulujuttu kui folkloorižanri. Too (mõne näite alusel) esile kuulujutule omased tunnused. • Lähedased tänapäeva muistenditele ehk linnalegendidele (kuulujutt võib olla lühem) • Eksisteerivad kommunikatsioonimomendil, kuid ilmekamad võivad säilida mälus kauem • Väljendavad mingit üldist uskumust, mis on seotud konkreetsete kartuste või sündmustega • Tekivad ja/või võimenduvad ebakindluse ja suurte muutuste ajajärkudel • Võivad esindada ühiskonna
- kirjanduslik traditsioon - kristliku perioodi rahvapärimus - J. M. enda looming - klassikaline kirjandus - 1720ndail avaldati ingliskeelses tõlkes "Ilias" ja "Odüsseia" ,,kultuur" ja ,,rahvas" Metsik Rahvas Tsiviliseeritud inimesed Primitiivne (ARHAILINE) Talupojad Eliit - Suuline=kirjakeelne Kirjaoskamatud Kirjaoskaja, haritud - Kirjaoskuseta Maal elav nn alamkiht Linnas elav nn ülemkiht Johann Gottfried Herder - 1744-1803 - Riias 1764-69 - Volkslieder, 1778-79 (Stimmen der Völker in Liedern) 19. sajand Eesti folkloristikas Estofiilid: 1) Johann Heinrich Rosenplänter 1782-1846 2) Kristjan Jaak Peterson 1801-1822 3) Friedrich Robert Faehlmann 1798-1850 4) Friedrich Reinhold Kreutzwald 1803-1882 ,,Spielgas" avaldas esimese rahvaluule
- Kuulda = osaleda, sängituda sotsiaalsesse maailma Marshall McLuhan The Gutenberg Galaxy (1962) Trükipressi leiutamisega Euroopas 1454 algas McLuhani arvates täiest uus inimkultuuri ajastu, kus visuaalne hakkas domineerima muute meelte üle. Kirjaoskusega inimesed helilis-suulisel „arengutasemel“ Walter Ong Kirjaoskusega kultuurides muutub räägitud kõne visuaalseks: kõnet kuulatakse nagu see oleks kirjutatud Kirjaoskuseta kultuurides ei eristada sõnu helist kõnes, vaid kuuldakse juttu nagu nt muusikat Kirjalikud vs suulised kultuurid (Ong) Vaade isoleerib Heli inkorporeerib Me vaatame ühes suunas Me kuuleme enda ümbert Vaade tuleb vaatajast Heli valgub kuulajasse Kirjalik on püsiv Ferdinand de Saussure
sajandil veel vastukaja. Homerose küsimuse teaduslik käsitlus algas 18. sajandi lõpul ja on seotud saksa filoloogi F. A. Wolfi nimega. Oma eessõnas Homerose eeposte kreekakeelse teksti väljaandele väidab ta, et antiikajal polnud eepostel ühtset teksti (seda tõendavad vasturääkivused ja vahelekiilutud palad), et Homerose ajal ei võinud eeposed olla kirja pandud, sest kirjaoskus tekkis kreeklastel palju hiljem ja nii ulatuslike luuleteoste loomine polevat kirjaoskuseta üldse võimalik. Mis puutub Homerose eeposte ühtsusse ja terviklusse, siis olenevat see ainestikust ega eeldavat ainsa autori olemasolu. Wolfi järgi koosnevat nii ,,Ilias" kui ,,Odüsseia" reast üksiklauludest, mis loodi eri laulikute poolt eri aegadel, kusjuures enamik üksiklaule kuulub Homerosele. Säilinud kaua aega suuliselt rapsoodide traditsioonis, kirjutati need laulud esmakordselt üles ja liideti kunstlikult terviklikeks teosteks Peisistratose ajal
annaabi.ee 
