Arvati, et ülemkiht on jumalate soosikud ning kaitse all ning arvati, et nende ühiskonnakorraldus on õige. Nii oli riilik korraldus tõenäoliselt oma kujunemise algusest saati usuliselt kinnitatud. Pealikutele kuulus sageli nt ka preestrivõim viis läbi usulisi kombetalitusi tervele kogukonnale. Sealt kujunes ka välja osades kohtades valitseja enda jumalustamise komme. Vanaaja mõiste Tsivlisatsioonidega jõudis inimene kirjaoskuseni. Kirjalike tekstide ilmumine tähistab esiaja e muinasaja lõppu ning ajaloolise aja algust. Viimast on omakorda jaotatud vanaajaks, keskajaks ja uusajaks. Vanaaeg algas Mesopotaamis ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkimisega. Sellesse ajalooperioodi kuulun ka India, Hiina, Kreeka ja Rooma tsivlisatsiooni teke. Muistset Kreekat ja Roomat nim sageli kui antiiktsivlisatsiooni. Antiikaeg u 8.sajandist eKr kuni 5.sajandist pKr. Tsivilisatsioonid kujunesid erinevalt ning kui nt vanaaeg lõppes 476
saanud sisuliselt elukutseliseks valitsevaks klassiks, mis juhtis ja kontrollis madalamate ametnike abil ja seadustele toetudes enam-vähem kogu ühiskonna tegevust teatud territooriumil. Riiklik korraldus sai üldjuhul võimalikuks tänu kirja kasutuselevõtule, tänu millele omakorda arenesid usulised tõekspidamised, kirjandus ja teadus. Vanimad tsivilisatsioonid tekkisid (kus?) Mesopotaamias ja Egiptuses Seal jõudis inimkond esmakordselt kirjaoskuseni. Kirjalike tekstide ilmumine tähistab esiaja ehk muinasaja lõppu ning ajaloolise aja algust. Ajalooline aeg algab perioodiga, mida nimetatakse vanaajaks. Selgita järgmised mõisted (selgitus peab ammendavalt avama mõiste sisu!) : 1. AUSTRALOPITEKUS ehk lõunaahvlane, kes osutus esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel. Kui varaste inimahvide luid on leitud paljudest maailmajagudest, siis australopireekusi tuntakse vaid Aafrikas. 2
tud). Ja selle kõige tõttu on päris loomulik, et esilekerkinud pealikutele kuulus sageli ka preestrivõim õigus ja kohustus läbi viia usulisi kombe- talitusi terve kogukonna nimel. Ühiskonna arenedes ja valitsejavõimu suurenedes kasvas siit mõnes tsivilisatsioonis välja valitseja enda juma- lustamise komme. Vanaaja mõiste Varaseimate tsivilisatsioonide tekkega Mesopotaamias ja Egiptuses jõu- dis inimkond oma ajaloos esmakordselt ka kirjaoskuseni. Tänu sellele tunneme nii neid tsivilisatsioone kui ka kogu hilisemat ajalugu üha suuremal määral kirjalike allikate vahendusel ning meil on maailmas sestpeale asetleidnust märksa terviklikum pilt. Kirjalike tekstide ilmu- mine tähistab seetõttu esiaja ehk muinasaja lõppu ning ajaloolise aja algust. Viimast on omakorda jaotatud vanaajaks, keskajaks ja uusajaks. See jaotus ei hõlma siiski kõigi maade ja maailmajagude ajalugu.
tud). Ja selle kõige tõttu on päris loomulik, et esilekerkinud pealikutele kuulus sageli ka preestrivõim õigus ja kohustus läbi viia usulisi kombe- talitusi terve kogukonna nimel. Ühiskonna arenedes ja valitsejavõimu suurenedes kasvas siit mõnes tsivilisatsioonis välja valitseja enda juma- lustamise komme. Vanaaja mõiste Varaseimate tsivilisatsioonide tekkega Mesopotaamias ja Egiptuses jõu- dis inimkond oma ajaloos esmakordselt ka kirjaoskuseni. Tänu sellele tunneme nii neid tsivilisatsioone kui ka kogu hilisemat ajalugu üha suuremal määral kirjalike allikate vahendusel ning meil on maailmas sestpeale asetleidnust märksa terviklikum pilt. Kirjalike tekstide ilmu- mine tähistab seetõttu esiaja ehk muinasaja lõppu ning ajaloolise aja algust. Viimast on omakorda jaotatud vanaajaks, keskajaks ja uusajaks. See jaotus ei hõlma siiski kõigi maade ja maailmajagude ajalugu.
ennast tihtipeale just nende jumala soosikute hoole alla. Ülemkihti peeti jumalate kaitse all 8 seisvaks, tuli sedasama arvata ka tema juhtimisel toimiva ühiskonnakorralduse kohta. Nii oli riiklik korraldus oma kujunemise algusest sanktsioneeritud (usuliselt kinnitatud). Vanaaja mõiste Varaseimate tsivilisatsioonide tekkega Mesopotaamias ja Egiptuses jõudis inimkond oma ajaloos esmakordselt ka kirjaoskuseni. Kirjalike tekstide ilmumine tähistab seetõttu esiaja ehk muisaja lõppu ning ajaloolise aja algust. Viimast on omakorda jaotatud vanaajaks, keskajaks ja uusajaks. Kuigi see jaotus ei hõlma siiski kõigi maade ja maailmajagude ajalugu. Vanaaeg algas Mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkimisega. Sellesse ajalooperioodi kuulub ka India, Hiina, Kreeka ja Rooma tsivilisatsiooni teke. Muitset Kreekat
valimis olid põlvkonnad vanuses 17- 20 aastat (), 37- 44 aastat () ja 51-67 aastat (). Küsitlusleht ja vastused on lisatud käesolevale uurimustööle. Uurimustöö valmimisel aitas ja juhendas mind Iisaku gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuseõpetaja Karin Voist. 2. Eesti hariduse ajalugu (keskkoolid ja gümnaasiumid) 4 Eesti Vabariik inkorporeeriti 1940. a. NSV Liitu, kus ei olnud veel jõutud üldise kirjaoskuseni (1930.a. oli kirjaoskajaid 62,6%) ja kehtis demokraatlikest läänemaadest tunduvalt erinev koolikorraldus: valitses riiklik koolisüsteem, keskharidus oli suhteliselt lühema (10 a.) kursusega, koolikohustus piirdus maal 4 aastaga (üldine 7-klassiline koolikohustus kehtestati NSV Liidus 1949. a.). Eesmärgiks seati sarnastada eesti kool NSV Liidu omaga. Erakoolid reorganiseeriti riiklikeks või suleti, koolikohustust pikendati aasta võrra, seniste kuueklassiliste
19. Saj oli selles suhtes murrang. Tuleb r]hutada, et murrang mis joudis massidesse oli yks oluliseid yhiskonna moderniseerumise aspekte. See avas uusi teid paljudesse sektoritesse. See oli oluline ka rahvusliku liikumise jaoks. Toolised said haridusega oskama endale rohkem oiguseid voita. 19. Saj keskel oli koige parem kirjaoskus soomes ja rootsis 89%, SBs 70-80%, prm ja belgias 67%, itaalias ja hispaanias 30-40%, venemaal 10%, eestis 75%. Ligi 100%lse kirjaoskuseni jouti 20saj alguses SB, Hollandis ja Saksamaal. Protestantlikes riikides kirjaoskus suurem kui katolikes. Pyydlus kogu elanikkond kirjaoskuse tasemele viia oli saanud valdavaks kogu euroopas. Ka rahva suhtumine muutus. Enne seda olid lapsed olulised toojouks. Algharidus muutus loomulikuks. Kohustuslik kooliharidus 20 saj alguses kuni 14 aastani. Hariduse edendamine kuulus nyyd riigile mitte enam kirikule. 19. saj oli oluline statistika synni osas. Rahvaloendused. Ajakirjanduse tous