leksikaalseteks ja grammatilisteks, mõlemad võivad realiseeruda variantidena. Näiteks: juu/a, luge/da, hüpa/ta; joon, jõin, juua jõgi-jõe. Keelte kaupa varieeruvad sagedamini kas grammatilised morfeemid (nt. vene, läti keel) või leksikaalsed (nt. eesti keele tüvemuutused). Põhimõtteliselt moodustavad kõnesegmendid ja keeleüksused kaks erinevat üksuste süsteemi. Neist reaalselt tajutavad on kõnesegmendid, keeleüksused on aga teadusliku abstraktsiooni tulemus. Kirjaoskajale tavakodanikule tundub aga olukord olevat vastupidine: reaalselt tunneb ta keeleüksusi, kõneliigendus tundub olevat äärmiselt abstraktne ja keeruline nähtus. Põhjus on selles, et keeleüksused ja nende analüüsi on koolis õpitud, keeleüksuste kaupa on esitatud kirjalik tekst (foneetilise kirja puhul) ja see on visuaalselt tajutav, analüüsiga kõnesegmentide kaupa koolis peaaegu ei tegelda ning suulise kõne taju on ebateadlik. NT: Taat aitas poissi riidesse panna
Mis puutub Roland'i torni, siis olgu öeldud, et seal iialgi sulgunud naistest puudu polnud. Pärast preili Rolande'i surma oli kong harva aasta või paar tühi. Palju naisi oli surma oodates sinna tulnud nutma oma vanemate, armsamate või pattude pärast. Pariisi kurjad keeled, kellel on kõigega asja, isegi sellega, mis põrmugi neisse ei puutu, väitsid, et seal väga vähe leski on nähtud. Ajajärgu kombe kohaselt seletas üks seinale kirjutatud ladinakeelne märkus kirjaoskajale möödaminejale selle kongi jumalameelepärast otstarvet. Komme hoone üle seletust anda lühikese, ukse kohale kirjutatud deviisi kaudu säilis kuni kuueteistkümnenda sajandi keskpaigani. Nii võib Prantsusmaal veel praegugi Tourville'i feodaallossi vangla jalgvärava kohal lugeda: «Sileto et spera»2; vapi all, mis Iirimaal Fortescue lossi suure värava kohal ripub, seisab: «Forte scutum, salus du-cum»3; Inglismaal krahv Cowperi külalislahke lossi peasissekäigu kohal: «Tuum est»4
annaabi.ee 
