karedus (" tühja" sümboliga) f) Võlli telg peab paiknema paralleelselt kirjanurga pikema küljega g) Lõiked A-A, B-B, kus on liistu sooned h) Soone tolerantsid- mõõtme- ja asenditolerantsid koos uue (teise) baasiga i) Tehnilised tingimused 1. Kõvadus HB ..... välja arvatud tähistatud koht 2 2. Märkimata raadiused ..... mm 3. *Lõikeriistaga määratud mõõde (või Teatmõõtmed) 4. Mõõtmete märkimata piirhälbed h14; H14; ±IT14 (kirjanurgas) 5. Tsementeerida h = ......; HRC ..... 6. Valukalded .... Koostejoonis a) Tükitabel, kõik elemendid (detailid), alakoostud, standardsed tooted, materjalid b) Joonisele kantakse gabariitmõõtmed (pikkus, laius, kõrgus) ning mõõtmed, millega tuleb arvestada antud koostu kokkumonteerimisel või ühendamisel teiste koostudega, avade jaotusringjoone mõõtmed jne c) Kokkupuutuvate detailide eristamiseks valitakse erinev viirutuse suund või muudetakse viirutusjoone vahekaugust
koordinaatristile lisada koordinaatväärtused (txt h 3mm). · Määrata koordinaatide järgi mõõdistamisvõrgu punktide asukohad, punktid tähistada rooma numbritega (txt h 4mm) (txt h 3mm) Käiguplaanil näidata: · X-telje suund (kirjutada juurde x-telg; txt h 4mm); · Esimene direktsiooni nurk (txt h 3mm); · Mõõdetud nurgad (txt h 3mm); · Joonte pikkused (txt h 3mm) nt - 325.65 -. · Punktide koordinaadid esitatakse plaani väljal paremal kirjanurgas Vormistus: · Raamjooned 2,5 cm x 1cm; · Põhja-Lõuna suund (txt h 4mm); · Kirjanurk (txt h 3mm; mõõdud 6mm x 30+60+30mm x 3 rida) Plaani koostamiseks tehakse järgmised tööd: 1. Koordinaatvõrgu konstrueerimine 2. Mõõdistamiskäigu punktide plaanile kandmine 3. Latipunktide plaanile kandmine 4. Plaani vormistamine. 24. Eesti Põhikaardi mõõtkavad. Digitaalversioonil 1:10 000, paberkaardil 1:20 000 25. Eesti Põhikaardi projektsioon
Kujutised on vaated, lõiked ja ristlõiked objektist. Tehnilisel joonisel esitatakse kujutised ristprojektsioonis omavahel mõtteliselt seotud projektsioo- nide näol. Kujutiste tuletamisel võib juhinduda kahest võrdsest projekteerimise meetodist: kas I ruuminurga meetodist (varem tuntud meetodina E-süsteemis s.o Euroopa süsteemis) või III ruuminurga meetodist (varem A-süsteemis, s.o Ameerika süsteemis). Kasutatav meetod näidatakse kirjanurgas süsteemimär- giga (sele 2 ja sele 31). Tehnilisel joonisel ei näidata projektsioonitasandite ehk ekraanide piirdejooni ega ekraanide ühis- jooni-telgi x, y ja z. Samuti ei näidata kujutistevahelisi sidejooni. Objekti iseloomustavate kujutiste hulk peab olema minimaalne, kuid samal ajal piisav. Mõnikord aitab kujutiste hulka miinimumi viia leppemärkide, nagu läbimõõdumärgi Ø, ruudumärgi
- kõik samal horisontaalil olevad punktid on sama kõrgusega - naaberhorisontaalidel on sarnane kuju ja nende vahekaugus muutub sujuvalt - horisontaalid lõikuvad skeletijoontega risti - horisontaalid ei lõiku üksteisega - mõnedele horisontaalidele kirjutatakse juurde kõrgused (katkestuskohta, number tõusu suunas) Plaanil peavad olema andmed kasutatud tugipunktide ja koordinaatsüsteemide kohta. Joonise kirjanurgas peavad olema andmed mõõdistusorganistsiooni kohta, mõõdistajate nimed, objekti nimetus, mõõtkava jm. Tahhümeetrid Peavad suutma mõõta horisontaalnurka, kaldenurka ja kaugust. Kõik vanad teodoliidid on kasutatavad tahhümeetritena, kuid nende niitkaugusmõõturid on madala täpsusega. Kaasajal kasutatakse elektrontahhümeetreid (digitaalne teodoliit, valguskaugusmõõtur, arvuti) Geomeetriline nivelleerimine 1. Põhimõte
Scan with Bitdefender Add to new Entcrypted Archive Add to existing Archive Restore previous Versions Send to Cut Copy Create Shortcut Delete Rename Properties Püstsuund – suund joonisel, mis on kirjanurgas toodud tekstide suunaga risti; tavaliselt rööpne kuvari lühema küljega (Y-teljega). Ruumiliste objektide puhul – rööpne Z-teljega. Kasutatakse ka võõrsõna VERTIKAALNE Rada – faili asukoha kirjeldus andmekandja, teekide ja alamteekide kaupa. Eraldajana kasutatakse siin kuradikriipsu. Näiteks rada programmi AutoCAD mingi jooniseni (*.DWG-failideni) võib olla järgmine:
annaabi.ee 
