Maeterlinck
näitekirjanduse hälliks sai Belgia. Prantsuse keelt kõnelevas Belgias tunti hästi
prantsuse kirjanike loomingut.
Sajandivahetusel arenes Belgias tööstuslinnade ja raudteede võrk. Samal ajal aga
säilisid Belgia külades patriarhaalsed suhted ning kiriku tugev mõju. See vastuolu
kajastus väga selgelt ka belgia kirjanduses ja sellest sündiski Maurice Maeterlincki
dramaturgia. Müstikuna ja jumalaotsijana jägis ta tähelepanelikult ja murelikult
tehnika arengut, tööstuslinnade kasvu. Kirjanukku häiris kapitalistliku tsivilisatsiooni
areng ning ta tundis oma jõuetust selle ees. Maeterlinck oli erakordselt vastuoluline
inimene. Ta tundis huvi keskaja müstikute õpetuse vastu ning samal ajal harrastas
poksi, vihkas industrialiseerimist ja ülistas masinaid. Maeterlinck oli ka esimesi
Euroopa kirjanikkem kes õppis autot juhtima. Vastuolud tema iseloomus olid suurelt
osalt tingitud tema ajastu vastuolulisusest.
Maeterlincki heidutas inimese väärtuse langemine masinate ajastul
annaabi.ee 
