Ta õppis Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas.Vaarandi on kirjutanud hulgaliselt lüürilis-filosoofilisi luuletusi ja tundelüürikat. Tema luuletuse "Talgud Lööne soos" lõpuosa võttis Raimond Valgre oma laulu "Saaremaa valss" sõnadeks."Põleva laotuse all" (1945) "Kohav rand" (1948) "Selgel hommikul" (1950) Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn 27. detsember 2007) oli eesti kirjanik. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Kirjanudsega hakkas tegelema 1930 aastail mil käis gümnaasiumis. Lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ning see järel tõõtas Tallinna linnapangas sekretärina, sõjaväes tõlgina ning Tartu Ülikooli õppejõuna.,,Kolme katku vahel" IIV (19701980) Pöördtoolitund" (1972) ,,Mardileib" (1973) ,,Söerikastaja" (1958) ,,Kivist viiulid" (1964) Betti Alver 1906 Jõgeva 19. juuni 1989 Tartu oli eesti luuletaja
ooper ,,Nünbergi meisteelauljad" JOHANNES BRAHMS(1833-1897) · 1860 aastal ilmus artukkel, kus astuti välja Wagneri loomingu vastu, oli alla kirjutanud ka Brahms · Brahms ja mõttekaaslased- tagasi Viini klassikute juurde · Nad olid ka programmilise muusika, kui ka muude tehtud uuenduste vastu(Wagner, Liszt, Berlioz) · Brahmsi ideaaliks oli rahvalaul · Kui Wagner pööras tähelepanu ooperile, siis Brahms ei loonud oopereid · Kirjanudsega on tal kokkupuuteid ainult koorilauludes ja soololauludes, mida ta lõi Schuberti ja Schumanni eeskujul · Populaarseim ,,Hällilaul", pärit saksa rahvaluulest · Oli silmapaistev pianist, kirjutas rohkem klaverimuusikat HECTOR BERLIOZ(1803-1869) · On kirjutanud ühe sümfoonia ,,fantastiline sümfoonia", mis oli esimene romantiline sümfoonia, mis jõudis kuulajateni
demokraatiat kõige paremaks. Tema arvates pidid riiki juhtima inimesed kes mõistavad headuse ideed. Selleks on suutelised vaid vähesed. Ta jagas inimesed nn kolme kasti. Töölised , sõdalased , õpetlased. Usuti et ka naised võivad kuuluda filosoofide hulka. Aristoteles. Tema oli Platoni kuulsaim õpilane . Temal kujunes välja oma filosoofia ja vaidleb õpetajaga. Ta oli mitmekülgne , tegeles mitmete teadustega. Ta tegeles eetikaküsimusega , loodus teadusega , ajalooga , loogikaga , kirjanudsega . Tegeles Ateenas ja oli hiljem Aleksander suure õpetaja. Ykeion oli tema tema õpetus. Ta vaidlustab Platoni ideede õpetuse . Ta paneb kirja loogika reeglid, et kahes väitest on võimalik järeldada kolmas: ,,Inimene on mõistusega olevus ,, ,,Sokrates on inimene" ,,seega Sokrates on inimene ,, Ka tema ei pidanud Demokraatiat parimaks valitsemis vormiks . aga leidis et inimesel on riiki vaja. Tema arvates oleks pidanud olema valitsemine demokraatia ja aristrokraatia vahepealne
Sel ajal emigreerub ta ka välismaale ja jääb pikemalt elama Euroopasse. Hirve puhul on vägagai oluline tema kultuuriline päritolu või näiteks ka perekondlikud taustad. Tema vanemad kuuluvad Tartu kunstiintelligentsi hulka, kes käib läbi kõikide oluliste kirjanike, tõlkijate jt vaimuinimestega. Teatud mõttes tema loomingut ja autoripositsiooni kirjeldades peaks arvestama seda, et tema puhul kulgeb traditsiooniside varasema eesti kirjanudsega, muuhulgas ka arbujaliku traditsiooniga jne. See on see taust, mis kindlasti on Hirve luuletuste vormi kui sisu kui maailmavaadet mõjutanud. Pannes siia kõrvale Kivisildniku, siis seal on näha hoopis muu taust, mis võtab omaks märgatavalt uuema kunstitraditsiooni, kus pole mingit intiimsemat kokkupuudeta varasema eesti traditsiooniga. Eesti nüüdiskirjandus