Ül nalja ja vesteosa, kus avaldas jutustuse ,,Koidu ajal". Ajaleht võimaldas Vildel reisida Krimmi ja Kaukaasiasse= reisikirjad ,,Krimmi ja Kaukaasia eestlastel külaliseks". 1905 ,,Prohvet Maltsvet" hakkas samuti ajalehes ilmuma, ent katkes, sest ajaleht suleti. 1905 taotles Vilde koos Laikmaaga pilkeajakirja ,,Reinuvader" väljaandmise luba, mis ei läinud läbi. 1905 abiellus ka Linda Jürmanniga e ,,päikesenaisega". 90. ndatega algas uus etapp Vilde kirjanikuteel. Päevakorda kerkisid ühiskondlikud probleemid, tegelaste vahekorrad määras RAHA. Vilde lähenemist kriitilisele realismile tähistavad 1891. aastal paar Berliinis valminud kirjutist, mis ilmusid ,,Postimehes". Kõigepealt ilmus Vilde teostesse tõepärane taust ja miljöö. Kriitilise realismi süvenemist isel ,,Karikas kihvti". Aktiivne osavõtt ülemaalisest rahvaasemike kongressist novembris, revi käigus. Ta oli kirjatoimetaja. Ettepanek luua
iseloomulik. 90ndatel jätkab ta tublisti kirjutamist, kuskil nullindatel tuleb aeglustus temposse. Üks olulisimaid tekste on „Risti rahvas“. Tundub ka nii, et alates 90ndatest mingisugune kirjutamise rutiinistumine tuleb. Paistab, et tipptektid jäävad 60ndate/70ndate/80ndate kanti. Mihkel Mutt (s. 1953) Ta on pärit Tartust ning ta ise oli TÜ õppejõud. Ta õppis Tartu Forseliuse koolis, mis oli kirjanduskallakuga kool. Tema varasel kirjanikuteel hakkab oluliselt kaasa mängima ka M. Unt. Ta õpib 70ndatel TÜ-s ajakirjanudst ning pärast läheb Tallinnasse. 90ndate alguses teeb põike kirjandusest eemale ning läheb Välisminiteeriumisse tööle. Üsna varsti tuleb ta sealt ära. Alates 1997.aastast töötab ta Sirbi peatoimetajana ja hiljem saab ta ajakirja Looming peatoimetajaks, kes on ta praegugi. 1980 Fabiani õpilane o 1981 Französisch! – lasteraamat.
annaabi.ee 
