"Harry Potter ja fööniksi ordu" J.K.Rowling Autorist · Kodanikunimi Joanne Rowling · Kirjanikunimi Joanne Kathleen Rowling · Sündinud 31. juulil Yate'is Inglismaal. · Rowligul on noorem õde Dianne. · Tal on tütar Jessica, kes on praegu 18 aastane. Joanne Rowling Rowling sai väga paljude tegelaste jaoks kirjutades inspiratsiooni tegelikust elust. Tema esimese kooli direktor vanahärra Alfred Dunn oli tegelaskuju Albus Dumbledore loomisel inspiratsiooniallikaks. Rowling on ütelnud, et Hermione on koopia temast kui ta oli 11-aastane.
Düstoopia - George Orwell "1984" Düstoopia ● Utoopia vastand ● Fiktiivne ühsikond (näilik) ● Teoseid iseloomustab totalitarism ning rõhuvad sotsiaalse kontrolli vahendid ● Tegevus sageli paigutatud tulevikku või alternatiivsesse ajaliini ● Teadusliku ulme ja alternatiivajaloo teosed George Orwell 1903- 1950 ● Sündinud Indias, Bengalis ● Tegelik nimi Eric Arthur Blair ● Inglise kirjanik ● Kirjanikunimi Orwelli jõe järgi Elukäik ja looming ● Hariduse sai Eltoni Kolledžis ● Teenis Birmas Briti Impeeriumipolitsei- temast sai veendunud kolonialismivastane ● 1927 loobus politseiülema kohast ja hakkas kirjutama ● Elas hulkurina Londoni ja Pariisi slummides ● Need kogemused andsid materjali kirjutamiseks ● Vatumeelsus Briti imperialistliku poliitika vastu ● Esimese otsese poliitilise sisuga raamatu kirjutas 1937.aastal
juhatas 2006. aastal operetti "Lõbus lesk" ning 2007. aastal balletti "Sulfiid". Viiuldajana on tema tuntumateks partneriteks olnud Sten Lassmann, Ardo ja Helen Västrik, Kristjan Saar ning Mari-Ann Murdvee. 2 aastat tagasi on ta öelnud, et Yliopilaskunnan Soittajat`sse, mida peetakse Soome parimaks amatöörorkestriks. Mikk Murdvee arvab, et hea dirigent on muutumisvõimeline ning esitatav peab sobima kokku ta enda elukogemustega. Nagu alguses mainitud, peab Mikk ka kirjanikuametit. Tema kirjanikunimi on Mikk Bravat. Teoste hulka kuuluvad luulekogu "Kõverpeegelpilte" (1999), luule- ja lühiproosakogu "Järgmine" (2000) ning "Kolm" (2001). KASPAR JANCIS Kaspar Jancis on sündinud 8. mail 1975. aastal Tallinnas. Juba lapsepülves joonistas ta koomikseid ning tegi kinoringis plastiliinist animafilme. Peale keskkooli astus Tartu Kunstikooli, kuid lahkus sealt peagi. Seejärel hakkas tegelema muusikaga. !996. aastal läks õppima Tallinna Pedagoogikaülikooli, kus valmisid tema esimesed
PIIRIRIIK AUTOR: EMIL TODE Emil Tode on tegelikult Tõnu Õnnepalu kirjanikunimi. Ta sündis 13 septembril 1962 aastal Tallinnas. Tõnu Õnnepalu õppis Tartu Ülikoolis bioloogia osakonnas. Ta on töötanud Hiiumaal Lauka koolis õpetajana ja 1989. aastal töötas ta ajakirja vikerkaar toimetuses. Ta on Eesti proosakirjanik, luuletaja ja tõlkija. Tema käe all on valminud nii müningad teosed nagu ,,Hind", ,,Printsess" kuid ka luulekogusi ,,Sel maal", ,,Mõõt" ja paljud paljud teised. TEGELASED
„LIBLIKASONAAT“ Ketlin Priilinn http://pr.pohjarannik.ee/?p=1041 http://liblikasonaat.weebly.com/index .html SISUKORD 1. Autorist 2. „Liblikasonaat“ 2.1 Tegelased 2.2 Kavapunktid 3. Kasutatud allikad AUTORIST Kodanikunimi: Ketlin Rauk Kirjanikunimi: Ketlin Priilinn Sündinud: 31.märts 1982, Viljandi Eesti kirjanik Tõlkija, vabakutseline ajakirjanik Kirjutab: lastele, noortele, täiskasvanutele 20 teost +1 „LIBLIKASONAAT“ Tegevuskoht: Tallinn Ilmus: 2010 Kirjastus: Tänapäev 2010 – ära märgitud kirjastus Tänapäeva romaanivõistlusel TEGELASED Peategelased: Enola, Olavi, Renee Kõrvaltegelased: Enola ja Olavi lapsed (Krislin,
Silver Salundo 6B klass Lydia Koidula Lydia Emilie Florentine Jannsen sündis 24. detsembril 1843. aastal Vana-Vändras ja suri 11. augustil 1886. aastal Kroonlinnas. Tema kirjanikunimi oli Lydia Koidula, mille ta sai Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega. Koidula lapsepõlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja, mille juurde kuulusid saun, laudad, ait. Maja oli väga ilus. Maja ees asetsesid lillepeenrad, kõrval oli ka tiik ning suur aed, kus kasvas palju õuna-, pirni-ja kreegipuid. Selline vaheldusrikas loodus oli tulevase luuletaja eelkooliea mängumaaks ja sügavate mõtete allikaks.
Anna Haava (kirjanikunimi), sünninimega Anna Rosalie Haavakivi sündis 1864. aasta 15. oktoobril Tartumaal Kodavere kihelkonnas jõukas talupojaperes. Perekonnas oli silmapaistev kultuurihuvi. Anna vanaisa oli rajanud nende kodukanti lastele kodukooli ning talus oli olemas pea kõik tolleaegne eestikeelne kirjandus. Anna oli tänu jõukale ja auväärsele kodule harjunud hea eluga ning see raskendas edasises elus pisut sotsiaalsete vastuolude mõistmist ning lõi ehk liigseid illusioone. Oma kooliteed alustas ta 9-aastaselt Pataste mõisa Saare-Vanamõisa saksakeelses erakoolis. Peale seda õppis Tartus Hoffmanni Erakoolis ja aastail 1880-1884 Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille lõpetas koduõpetaja diplomiga. Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis etendas positiivset osa saksa kirjanduse kursus, mis koondas tähelepanu klassikale ja varasemaile romantikuile. Enda tähtsaima mõjutaja H. Heine ,, Laulude raamatu" juurde aga jõudis Haava väljaspool koolip...
a. õppis Sääsküla vallakoolis. Click to edit Master text styles · · Aasta hiljem õppis Prümli vallakoolis. · 1892-1897 õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis. 1898-1903 õppis Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumis. · · 1900. a. ilmusid tema esimesed jutustused Postimehes. esimesed jutud avaldas ta Anton Hanseni Second level nime all, kirjanikunimi Tammsaare on kasutusel alates 1902. aastast. Third level · 1903-1907 oli ajalehe Teataja toimetuses. Fourth level 1907. a. astus Tartu Ülikooli õigusteaduskonda. Fifth level · · 1918. a. kolis Tallinnasse Kadriorgu. · 1919. a. Abiellus Käthe Weltmanniga. ·
andmisega ja ka ajalehe"Teataja" toimetuses kuna õpperaha oli puudu. Treffneri gümnaasiumist sai korraliku humanitaarhariduse, tal oli huvi maailmaklassika vastu, eriti saksa ja vene realistide vastu; lemmikuks oli F. Dostojevski. 1900. aastal ilmusid esimesed jutustused Postimehes, Gustav Suitsule hakkasid need silma ning too ärgitas noort kirjanikku edasi kirjutama; esimesed jutud avaldas ta Anton Hanseni nime all, kirjanikunimi Tammsaare on kasutusel alates 1902. Aastast. Gümnaasiumi lõpetamise järel alustas Hansen õpinguid Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, kuid haiguse tõttu katkestas õpingud. ("Parem diplomita elada, kui diplomiga surra," otsustas Anton Hansen ja lahkus ülikoolist. Tuberkuloosi süvenedes asus elama venna juurde Koitjärvele, 1912. aastal sõitis Kaukaasiasse end ravima. See jäi ka Tammsaare ainsaks välisreisiks. Kui ta tagasi Eestisse tuli, tema tervis halvenes ja talle tehti
destruktiivne, teine aga armsam, kuna tal on selge struktuur ja olemasolu põhjendus. Siit tulenebki põhjus, miks tema romaanide peategelased on seotud peamiselt Tartuga, aga mitte näiteks Tallinnaga. Ka ,,Piiririigis" vihjab autor sellele, et minategelane on pärit Tartust. Näidetena võib tuua kaks tsitaati: "Eks ma käinud ülikooliski, ühes väikeses linnas, jõe ääres, metsa taga." ja "Tolles malmivalust pilvedega ülikoolilinnas".Tema kirjanikunimi on Emil Tode ja Anton Nigov. Ta õppis aastatel 19801985 Tartu Ülikoolis bioloogia osakonnas botaanikat ja ökoloogiat. Aastatel 19851987 töötas Hiiumaal Lauka koolis bioloogia ja keemia õpetajana, pärast seda oli vabakutseline tõlkija, kirjanik ja ajakirjanik. Aastatel 1989 1990 töötas ajakirja Vikerkaar toimetuses algupärase ja tõlkekirjanduse toimetajana. Ta alustas kirjaniku karjääri luuletajana aastal 1985. Aastal 1993 avaldati talle
Anton Hansen Tammsaare Kodanikunimega Anton Hansen (30.01.1878 01.03.1940) Kirjaniku käekirja- näide Proosa- ning näitekirjanik, esseist Sündinud Järvamaal JärvaMadise kihelkonnas Albu vallas Põhja Tammsaare talus kümnelapselises talunikuperes (oli neljas laps peres). Siit ka kirjanikunimi. Oma sünnitalu motiividel on loonud epopöa "Tõde ja õigus" Lapsepõlvekodu oli metsane ja soine paikkond Õpinguaastad Sääsküla vallakool Prümli vallakool Väike-Maarja kihelkonnakool Hugo Treffneri eragümnaasium Tartu Ülikooli juurastuudium(jäi lõpetamata) Mis on tiisikus? Tiisikus on üheselt mõistetav tuberkuloosina. Arvati et tegu on kopsuhaigusega, mille korral haige aja jooksul oma kopsud välja köhis. Seda
näha neid eemalt, et maha rahuneda, järele mõelda ja näha inimestes head, mitte halba. Autor on jätnud luuletuse lõpus võimaluse iseenda sisse vaadata. Luuletus on ühestroofiline ning esimeses kaheksas värsis esineb ristriim (abab), järgmistes ridades aga riim puudub. Metafoor: elus süda- tunded; mõnikord on vaja lööki väga valusat- on vaja mingit õnnetust. Tõnu Õnnepalu Eesti kirjanik ja tõlkija Tõnu Õnnepalu sündis 13. septembril 1962. Tema kirjanikunimi on Emil Tode ja Anton Nigov. Ta õppis aastatel 19801985 Tartu Ülikoolis bioloogia osakonnas botaanikat ja ökoloogiat, lõpetas cum laude. Aastatel 19851987 töötas Hiiumaal Lauka koolis bioloogia ja keemia õpetajana, pärast seda oli vabakutseline tõlkija, kirjanik ja ajakirjanik. Aastatel 19891990 töötas ajakirja Vikerkaar toimetuses algupärase ja tõlkekirjanduse toimetajana. Ta on välja andnud
teos tema loomingus. Tammsaare sai Treffneri gümnaasiumist korraliku humanitaarhariduse, ka vene kirjanduse tundmise. Luges palju Dostojevskit. Oma kirjanikutöö algusjärgl oli Tammsaare puhtakujuline külarealist. Tema lühiprosat hakkas ilmuma 1900.aastast „Postimehes”, 1901.aastast Suitsu toimetatud albumites ja Tallinna ajalehes „Kiir”. Peagi järgnesid pikemad jutustused : „Kaks paari ja üksainus”, „Vanad ja noored”. Esimesd tööd avaldati A.Hanseni nime all. Kirjanikunimi Tammsaare on tarvitusel 1902.aastast. Juba kooliajal oli Tammsaare saatnud ajalehtedele kaastööd. Peale gümnaasiumi lõpetamist hakkas ta kippuma Tallinna ja saigi tööd päevalehe „Teataja” toimetuses. Toimetajaks oli noor jurist Konstantin Päts., toimetuses töötas Eduard Vilde, kelle romaane ajaleht avaldas. Tammsaare asus tööle kohaliku elu uudiste toimetajana. Tema pädevusse kuulus ka teatri- ja kontserdiarvustus. 1905.aasta revolutsiooni puhkedes sai
ERICH MARIA REMARQUE 1989 1970 ,,Minu teemaks on selle sajandi inimene, humaansuse küsimus. Ja minu kreedo on individualisti kreedo: sõltumatus, tolerantsus, huumor." Sündis 22. juunil 1898 aastal Osnabrückis Saksamaal kodanikunimega kirjanik Erich Paul Remark, kirjanikunimi aastast 1923 Erich Maria Remarque. 1916. a lõpetas ta kiirendatud korras katoliku seminari ja läks vabatahtlikuna läänerindele I maailmasõtta, sai korduvalt haavata. Sõjast naasnud 20aastane Remarque soovis saada muusikuks või maalikuntsnikuks, tegelikkuses tuli tal pidada mitmeid ameteid: spordiajakirjanik, väikekaupmees, kooliõpetaja, raamatupidaja, orelimängija, autovõidusõitja, hauasammastega äritseva firma kaubaagent, autotöökoja tööline. Neil aastail rändas
2. Lapsepõlv 3. Nooruspõlv 4. Perekond 5. Elukaaslased 6. Looming 7. Vanaduspõlv 8. ,,Rotunde" 9. Viited http://kiduviha.files.wordpress.com/2008/01/betti.j pg 28.12.12 Betti Alver Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimis Elisabet Alveri Teine tase kirjanikunimi oli Betti Kolmas tase Neljas tase Alver. Viies tase Ta oli Eesti luuletaja, prosaist ja tõlkija. http://www.eha.ee/naitused_pildid/2006/alver.jpg http://www.filateelia.ee/templid/pildid/et2006 1011suur.jpg 28.12.12 Lapsepõlv · Sündis 23. novembril 1906.
Lydia Koidula 1843-1886 Sissejuhatus Lydia Emilie Florentine Jannsen oli kirjanik. Tema kirjanikunimi oli Lydia Koidula. Teda on kujutatud ka 100 kroonisel rahatähel, kus on kirjas ka üks tema luuletus. Ta on eesti kirjaniku Johann Voldemar Jannseni tütar. Koidula oli oma aja koidulaulik paljude ärkamisaja püüdluste teerajaja. Kirjanikunime Lydia Koidula soovitas Lydia Jannsenile Carl Robert Jakobson, sest see tähistas koidu aega. Koidula on kirjutanud palju isamaaluulet, sellega on ta suutnud teha eestlastele isamaa mõiste tajutavaks
lastekirjanik. Neil on 3 tütart: Berit, Linda, Kai. Indrek Hargla isa on Tartu Ülikooli kriminaalõiguse professor Jaan Sootak ja ema filoloog Varje Sootak. (Vikipeedia, 2014) (Kroonika, 2014). 1.2 Huvitavad faktid 4 a) Suur osa oma raamatuid on kirjutanud ta päevatöö kõrvalt ja öösiti. (Kroonika, 2012). b) Tal on kodus papagoi Rango ja jänes nimega Silver. (Kroonika, 2012). c) Tema kirjanikunimi Hargla on viide tema emapoolse suguvõsa sünnikülale. (Kroonika, 2012). d) Kui Hargla kirjuta, suitsetab ta kõvasti ning joob teed. Meelelolu loomiseks kuulab ta kirjutades ka 80ndate popi, vanamuusikat ja Mike Oldfieldi. (Vainküla, 2012) e) 2014.aasta Ukraina kriisi ajal teatas Hargla, et ta ei osta enam poest isegi Eesti tooteid, millel on peal venekeelsed kirjad. (Elu24.ee, 2014). 2. Looming
Anton Hansen tasa tööga- valvurina, algklassides tundide andmisega jms) o Treffneri gümnaasiumist sai korraliku humanitaarhariduse, huvi maailmaklassika vastu, eriti saksa ja vene realistide vastu; lemmikuks F. Dostojevski o 1900. ilmusid esimesed jutustused Postimehes, Gustav Suitsule hakkasid need silma ning too ärgitas noort kirjanikku edasi kirjutama; esimesed jutud avaldas ta Anton Hanseni nime all, kirjanikunimi Tammsaare on kasutusel alates 1902. aastast o 1903-1907. Tallinnas Teataja toimetuses (Teataja oli noor ajaleht, asutatud 1901. a, toimetaja ja väljaandja noor jurist Konstantin Päts) o 1907. astus Tartu ülikooli õigusteaduskonda, kuid haiguse tõttu katkestas õpingud (“Parem diplomita elada, kui diplomiga surra,” otsustas Anton Hansen ja lahkus ülikoolist kevadel 1911 riigieksamite aegu) o Tuberkuloosi süvenedes asus elama venna juurde Koitjärvele, 1912
Hansen tasa tööga- valvurina, algklassides tundide andmisega jms) o Treffneri gümnaasiumist sai korraliku humanitaarhariduse, huvi maailmaklassika vastu, eriti saksa ja vene realistide vastu; lemmikuks F. Dostojevski o 1900. ilmusid esimesed jutustused Postimehes, Gustav Suitsule hakkasid need silma ning too ärgitas noort kirjanikku edasi kirjutama; esimesed jutud avaldas ta Anton Hanseni nime all, kirjanikunimi Tammsaare on kasutusel alates 1902. aastast o 1903-1907. Tallinnas Teataja toimetuses (Teataja oli noor ajaleht, asutatud 1901. a, toimetaja ja väljaandja noor jurist Konstantin Päts) o 1907. astus Tartu ülikooli õigusteaduskonda, kuid haiguse tõttu katkestas õpingud (“Parem diplomita elada, kui diplomiga surra,” otsustas Anton Hansen ja lahkus ülikoolist kevadel 1911 riigieksamite aegu)
18921897 VäikeMaarja kihelkonnakoolis, kus õpetajaks üleeestiliselt tuntud luuletaja Jakob Tamm 18981903 Tartu, Hugo Treffneri eragümnaasium (õpperaha puuduva osa teenis Anton Hansen tasa tööga valvurina, algklassides tundide andmisega jms) 1900. ilmusid esimesed jutustused Postimehes, Gustav Suitsule hakkasid need silma ning too ärgitas noort kirjanikku edasi kirjutama; esimesed jutud avaldas ta Anton Hanseni nime all, kirjanikunimi Tammsaare on kasutusel alates 1902. aastast 1907. astus Tartu ülikooli õigusteaduskonda, kuid haiguse tõttu katkestas õpingud Tuberkuloosi süvenedes asus elama venna juurde Koitjärvele, 1912. a sõitis Kaukaasiasse end ravima. See jäi ka Tammsaare ainsaks välisreisiks. Venna juures elades kirjutas ta oma esimese romaani ,,Kõrboja peremees". 1918. kolis Tallinnasse Kadriorgu, kus praegu asub tema majamuuseum
tuleb vahetult enne surma. ,,Macbeth" kõige süngem, mis räägib valitsejast, kes sai läbi vägivalla troonile, naine õhtuba takka. Räägitakse, et see on neetud (näidend). ,,Julius Ceasar", ,,Antonius ja Kleopatra". Lisaks draamad: ,,Talvemuinasjutt" ja ,,Torm" reaalsus seguneb unistusega. Kaitseb mõtte- ja tundevabadust ning näitab, et inimese suurimaks paheks on kasuahnus. Moliere · See on kirjanikunimi. Õige nimi: Jean Baptiste Poquelin (1622 1673) · Pärit Pariisist, isa jõukas käsitöömeister. Õppis Jesuiitide kolleegiumis, sai vaimuliku hariduse. Hiljem sai advokaadipaberid. Lõi teatritrupi Kuulus Teater. See langeb pankroti küüsi, Moliere pannakse võlavanglasse. Vabanedes ühineb rändteatritrupiga. Võidab kuninga soosinuga saab õiguse õukonnas mängida. Näidendite autor, lavastaja, näitleja. Kõrgseltskonna suhtes kriitiline. Kuhjab vaenlasi
põhimõtted l Toimus geograafiline ümberpaiknemine: 1) põgeneti Eestist; 2) jäädi Eestisse l Kirjanikest jäid Eestisse näiteks: J. Vares-Barbarus, J. Semper, A. Jakobson l Kirjanikud, kes vaikisid olid B. Alver ja U. Masing l 1949. aastal heideti Kirjanike Liidust välja mitukümmend kirjanikku, sealhulgas F. Tuglas, J. Semper, K. Merilaas, A. Sang, H. Raudsepp Johannes Vares-Barbarus (1890- 1946) • Kodaniku nimi Johannes Vares, kirjanikunimi Barbarus • Oli Eesti luuletaja, günekoloog ja poliitik • Eestimaa Kommunistliku Partei liige 1940. aastast • 1945. aastal sai Varesest Eesti NSV teeneline kirjanik • 1918. aastal avaldas oma esimese luulekogu "Fata- Morgana„ • 1919. aastal ilmus teine luulekogu "Inimene ja sfinks„ • Järgnevatel aastal veel kogud "Katastroofid" (1920), "Kolmnurk" (1921), "Geomeetriline inimene" (1924), "Tulipunkt" (1934) jt. Johannes Semper (1892-1970)
Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus" ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" 2011 Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) Lapsepõlv o Sündis ja kasvas Järva-Madise kihelkonnas Albu vallas Tammsaare-Põhja talus Kõrvemaal. o 10-lapselise pere neljas poeg. o Kirjanikunimi Tammsaare kodutalu nime järgi. Koolid o Sääsküla vallakool. o Prümli vallakool. o Väike-Maarja kihelkonnakool. o Hugo Treffneri eragümnaasium. o Tartu Ülikooli juurastuudium(lõpetamata). Oskused, mõjutused, huvid o Suur muusikaarmasjata, viiulimängu algeline mängimisoskus. o Vene kirjanduse põhjalik tundmine. o Vene ja saksa keele selge valdamine. o Inglise ja prantsuse keele passiivne valdamine. o Suur lugemus originaalkeeltes.
Luulekogu analüüs Juhan Viiding „Elulootus“ Sinu Nimi Luuletajast Juhan Viiding (kirjanikunimi Jüri Üdi; 1. juuni 1948 – 21. veebruar 1995) oli eesti poeet, näitleja ja lavastaja. Viiding sündis Tallinnas kirjanik Paul Viidingu pere neljanda lapsena. Ta oli intellektuaalselt varaküps ja rahutu nooruk, mis väljendub näiteks selles, et poisi haridustee kulges kuues erinevas üldhariduslikus koolis. Pärast keskhariduse omandamist Tallinna 6. Töölisnoorte Keskkoolis jätkas (1968–1972) õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal
Anton Hansen tasa tööga- valvurina, algklassides tundide andmisega jms) · Treffneri gümnaasiumist sai korraliku humanitaarhariduse, huvi maailmaklassika vastu, eriti saksa ja vene realistide vastu; lemmikuks F. Dostojevski · 1900. ilmusid esimesed jutustused Postimehes, Gustav Suitsule hakkasid need silma ning too ärgitas noort kirjanikku edasi kirjutama; esimesed jutud avaldas ta Anton Hanseni nime all, kirjanikunimi Tammsaare on kasutusel alates 1902. aastast · 1903-1907. Tallinnas Teataja toimetuses (Teataja oli noor ajaleht, asutatud 1901. a, toimetaja ja väljaandja noor jurist Konstantin Päts) · 1907. astus Tartu ülikooli õigusteaduskonda, kuid haiguse tõttu katkestas õpingud ("Parem diplomita elada, kui diplomiga surra," otsustas Anton Hansen ja lahkus ülikoolist kevadel 1911 riigieksamite aegu)
esimese teose. Ta joonistas samuti hästi ja ka näitles hästi. ANDEKAS VEND. Kiindunud oli ta poola rahvamuusikasse ja see kujunes aegadejooksul ka alustalaks talle. Kodumaal toimunu sundis teda kirjutama etüüdi : ''Revolutsiooniline etüüd'' (KUULAME) Prantsusmaale jäi ta eluksajaks . Poola tagasi ei läinud. Enne surma oli ta sooviks, et ta süda viidaks kodumaale tagasi. Süda on hetkel Poola maetud ja keha Pariisis. Ta elas koos prantsuse kirjanikuga Aurore Dudevant (kirjanikunimi: George Sand) 1) Loomingu üldised jooned: Ta on oma teosed loonud peamiselt klaverile ; ''Chopin oskas panna klaverit laulma'' ; Chopin ei andnud ise oma teostele pealkirju; teosed on tihedalt seotud poolaajalooga; väga tugev seos on tal poola rahvamuusikaga; loomingus on esitatud järgmised tantsud: polonees, masurka; Schumann: ''Chopin'i masurkad, need on kahurid , mis on peidetud lilledesse'' (sisukad ja hästi väljendatud); KUULAMINE Chopin'i masurka ''D-duur''.
ANTON HANSEN TAMMSAARE 1878-1940 Sündis Järvamaal Algu vallas, Tammsaare põhja talus (sellest ka kirjanikunimi). Lapsepõlv sarnane TjÕ I osaga. Vanemad abiellusid, isa ostis Algu valda maja. Raha oli mõnevõrra vähe, soodne rabade vaheline kehv talukoht. Perre sündis 12 last, 10 neist kasvas suureks. Majanduslikud viletsa koha ja suure pere tõttu kesised. See mõjutas Antoni haridusteed 8- aastaselt viidi vallakooli, 10-aastaselt suuremasse kooli. Sarnaselt Indrekuga I osas, enne suurde kooli pääsemist oli vallakirjutaja. 1892.aastal jõudis gümnaasiumisse ja väga valikuid ei olnud
Sügavalt vastumeelne võimude omavoli, demagoogia, silmakirjalikkus. 17.Barokk-draama (XVII saj.): Calderón (Elu on unenägu, Suur maailmateater; valimikus „Hispaania pärand“ komöödiad Nähtamatu daam, Armastusega ei tehta nalja); Tirso de Molina Sevilla pilkaja ja kivist külaline) Usuteema süvenemine draamas. Lava tulvil liikumist, mida ei ahista aja- ega kohapiirangud. Tõsine seguneb lõbusaga. Sümboolika ja allegooria jõuline laienemine. Tirso de Molina: kirjanikunimi. Näidendid tõsisetel usuteemadel, ilmalikud mineviku- ja kaasajaainelised teosed (mõõga ja mantli komöödiad). Psühhologiseeritus, tegelaste mõtte- ja tundevarjundite oskuslik edasiandmine. „Sevilla pilkaja ja kivist külaline“- alus don Juani kujule uusaegses kultuuris. Näidendil puudub ajalooline täpsus, filmilikult vahelduvad tegevuspaigad. Don Juan – vastuoluline karakter. Pealiskaudne, häbitu naistekütt, kuid mitte jõhkard. Calderon: Euroopa baroki suurim dramaturg
salvestades. Maalide ja skulptuuride, muuseumide ja ehituskinsti saavutuste kirjeldused võtavad enda allu sadu lehekülgi Tuglase reisiraamatutes. Tuglase ristinimi pandi Võnnu kihelkonna kirikuraamatusse kirja kujul Wridebert. Oma varasemad tööd, sh esimesed raamatud "Hingemaa" (1906) ja "Kahekesi" (1908), avaldas ta Mihkelsoni nime all, mõne üksiku kooliaegse kirjatüki signeeris ta varjunimega Villem Tuglas. 1909. aastasr on Tuglas tema alaline kirjanikunimi ja 1923. aastast ühtlasi kodanikunimi. Ent veel mitut teistki nime on Friedebert Tuglas kandnud. Maapao aastad elas ta üle eesti ja soome sõprade dokumentidega. Neid laenasid talle Villem Grünthal, Gustav Suits, Aleksander Netlief, Fredrik Alander ja Ilmari Aalto. Abiks olid maskeerimisvõtted, nagu valehabe ja lonkamine, aga ka mida ta eraldi toonitab hea õnn, päästev juhus. Kirjanikuna meeldis talle müstifitseerida ja maske vahetada. Nii avaldas ta
perekonnaromaanidega. I. B. Singeril sai selleks eeskätt „Perekond Moskat“ (1945). Nende vanem õde Esther Kreitman (1891 – 1954), samuti kirjanik, oli peres esimene, kes jutte kirjutama hakkas. Nad olid Varssavi lähedal elava rabi lapsed, aga noorem ja kuulsam vend käis noorukina läbi 1930. aastate Poolas ja Euroopas heitlevate vastandlike ideoloogiate kadalipu. Nende aastate lõpul emigreerus ta USAsse. Alles seal õnnestus tal end kirjanikuna päriselt tõestada. „Bashevis“ on kirjanikunimi, mille aluseks on tema ema nimi Batseba (Piiblis naine, keda himustades ja endale röövides kuningas Taavet oma elu suurima patu teeb). Ta kirjutas alati jidiši keeles, aga osales kõigist oma teostest ingliskeelsete tõlgete tegemisel. Keelevalikut põhjendas ta sellega, et tema kirjutab vaimudest, ja jidiš on vaimude keel. Elu kujutab ta ilustamata, tema lugude mehed on enamasti mitmenaisepidajad, naised kergesti ostetavad, tema romaanide sõjaeelne Poola kubiseb juudi joodikutest,
Tammsaare ,,Tõde ja õigus", Gailit ,,Toomas Nipernaadi", Tuglase ,,Väike Illimar", Ristikivi ,,Rohtaed", Metsanurga ,,Ümera jõel". Anton Hansen Tammsaare 1878 1940 Eesti kirjanduse suurimaid eepikuid, prosaiste. Pärit Järvamaalt Albu vallast Põhja-Tammsaare talust. Algselt õppinud erinevates vallakoolides, hiljem kihelkonnakoolis ning 1898-1903 Hugo Treffneri eragümnaasium. 1900 ilmusid esimesed jutustused Postimehes. Kirjanikunimi Tammsaare kasutusel alates 1902.a. 1903-1907 asus Tallinnas Teataja toimetuses. 1907 astus Tartu ülikooli õigusteaduskonda, is jäi haiguse tõttu lõpetamata. Haigestus tuberkuloosi ning asus elama venna juurde Koitjärvele. 1912 sõitis end Kaukaasiasse ravima. 1918 kolis Tallinnasse Kadriorgu, kus asub tema majamuuseum. 1919 abiellus Käthe Weltmaniga. Tal oli algoskused viiulimängus ning muusikaarmastus. Tundis põhjalikult vene kirjandust. Oskas täielikult vene ja saksa keelt
Matk algab Jalgsemalt Johan Pitka mälestuskivi juurest mälestuskõnega. 19,7 km matkatee kulgeb Jalgsemalt läbi Järva-Jaani Peetrisse.2009. aastal oli see kolmas rahvamatk. Johan Pitka vanem vend oli tuntud lastekirjanik Ansomardi, kodanikunimega Peäro August Pitka Peäro August Pitka (26. august 1866 Jalgsemaa küla, Järvamaa -- tõenäoliselt 25. juuli 1915 Poola, Narevi jõe lähedal, täpne surmakoht teadmata) oli eestlasest Vene tsaariarmee alampolkovnik ja lastekirjanik. Tema kirjanikunimi Ansomardi on valitud isatalu järgi. Ta oli hiljem veelgi tuntumaks saanud kontradmirali Johan Pitka vanem vend. Sajandi algusest oli avaldanud jutustustekogud ,,Jalgsemaa Kitse-eide muinasjutud", ,,Elu-pudemed", ,,Sõja päevilt", ,,Lastejutud", mitu näidendit, samuti võimlemisõpetuse, sõjandussõnastiku jm. Suur osa tema kirjanikutööst on laiali 20. sajandi alguse eesti ajakirjanduses, osa loomingust jäi käsikirjadesse.
majateenijatena, vabrikutöölistena või talus päevalisena) (Peterson 2006: 8). Mõistagi polnud tasu töö eest teab mis suur, sest palka maksti ju soo järgi. Linnanaistel olid paremad võimalused hariduse saamiseks. Tihtipeale tegidki vaesemad suviti taludes kõvasti tööd, et talvel kooliskäimise eest maksta (Peterson 2006: 8). 9 2. LYDIA KOIDULA ELUKÄIK Lydia Koidula (kirjanikunimi), sünninimega Lydia Emilie Florentine Jannsen, sündis 24. detsembril 1846. aastal Vana-Vändras. Koidula lapsepõlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja, mille alla kuulusid ka saun, laudad ja ait maja ja selle ümbrus oli väga ilus. Vaheldusrikas loodus, mis oli väljaspool kodu, oli tulevase luuletaja eelkooliea mängumaaks ja sügavate mõtete allikaks.
Sageli võeti liiduvabariikidest Moskvasse inimesi, kes hakkasid juhtima Ülemnõukogu mõnda koda, nt Rahvaste Nõukogu. Eestlasi tglt sellele tööle väga ei kutsutad, küll aga lätlasi - NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumil lätlaste esindatus väga tugev. Tegelikult ei ole keegi osanud ratsionaalselt põhjendada, miks see nii oli. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehed: 1940-1946 Johannes Vares-Barbarus 1946-1950 Eduard Päll - kirjanikunimi Hugo Angervaks. Oli tulnud Eestisse Venemaalt, tema loometegevus ei olnud nii kõrgel tasemel kui Barbarusel, aga tollastest tingimustes oli arvestatav kirjanik. Hiljem seotud just Eesti NSV kirjanduselu juhtimisega. Tema kuulus ka nö Karotamme meeskonda ja kui langes Karotamm 50. aastal, ei olnud pikka pidu ka Pällil, kel tuli samuti lahkuda. 1950-1958 August Jakobson - kirjanik, kelle kirjanikunimi sai tuntuks juba sõjaeelses EV-s. 1940. aastal
Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi. Usuti, et ühiskonnaprobleemid on tingitud vaimupimedusest, harimatusest ja keskaegsest dogmaatikast või fanatismist. Selleks, et inimeste teadmisi suurendada, loodi entspklopeediaid (Denis Diderot, kes kirjutas kiriku ja võimu vastasseisust). Valgustusfilosoofid püüdsid oma harivaid ideid ühiskonda viia ilukirjanduse abil. 25. Voltaire Voltaire (1694-1778), pärisnimega Francois-Marie Arouet. Voltaire'i kirjanikunimi tuleneb ühest kohanimest, mida ta muutis. Ta ema oli aadlik, isa kodanlusest. Isast sai kohtunotar. Voltaire puutus koolis kokku kõrgaadli lastega, kes teda aitasid edasises elus. Voltaire polnud notariametist huvitatud. Tema hakkas läbi käima humanitaarringkonnaga, kes olid ilmalikud elunautijad, taevavõimu ja riigivõimu pilkajad. Tal on pilkav irooniline stiililaad. Ta pandi aastaks bastiisse, kus tal oli võimalik tegeleda kirjanikutööga
Jah. Eks need daatumid, mis oli enne ja mis oli pärast, polegi nii täpselt meeles. Aga ma olen sündinud Märjamaal, alevis, 14. detsembril 1935. Isa sai mu sünni ajal just oma maja valmis, mida ta oli võrdlemisi vaese mehena viis aastat ehitanud. Õieti oli ta talusulane, kui ta naabrimehe tütrega vastu tema vanemate tahtmist abiellus. Ja siis nad tulid ära Märjamaale, seal ta sai krundi ja hakkas maja ehitama. Tema nimi oli siis JakobsonWalton -- nii et mu kirjanikunimi on osalt vana tagasivõtmine, osa sugulasi on mul ka Valtonid. Kui ma läksin Käina surnuaiale, siis natuke ehmatasin, kui nägin sealseil hauakirjadel Valtoneid. Nad olid ka tabljust loobunud. Isa poolt oled sa siis hiidlane. Isa poolt olen, jah, hiidlane puhtal kujul, tema tuli juba 15aastaselt sealt ära tööd otsima, peres oli palju lapsi. Aga Märjamaa rahvamaja oli meie lähedal, seal käis põhiliselt "Endla" teater, vahel harva
kavaleri. Samas Calderon suhtub irooniaga sellisesse au konseptsiooni kui võõrandavasse tegurisse. Eesti keeles on Lope de Vegalt ainult 2 tõlkenäidendit. I oli "Sevilla täht" (Estrella de Sevilla), Ain Kaalepi tõlkes. Assonantsriim. Väga problemaatiline näidend. Psühhologiseeritust on rohkem. Pigem tragöödia poole kalduv. Kastiilia kuningas on aurikkuja rollis, kellele hakkab meeldima ühe aadliku õde Estrella. Tirso de Molina (1571-1648) on tegelikult tema kirjanikunimi, tegelikult on ta Gabriel Telliz. Tema kuulsaim teos on "Sevilla pilkaja ja kivist külaline" (1615). Keerulisemad konfliktid. Selles on sisse toodud Don Juani tegelaskuju. Moliere'i Don Juan tegelaskuju. Don Juani näidendis on tugev naistepoolne protest. Dispeas. Zarvilla.
Edasi astus ta Treffneri gümnaasiumi, kust aga 1905 lahkus. Ta pidas kõnesid Tartu, Lääne ja Harjumaal ning pandi Toompea vanglasse, kust vabanedes kadus maapakku Soome (190617). Mitu talve veetis Pariisis, lühemat aega peatus ka Münchenis ja Genfis. Rändas mööda Itaaliat, Hispaaniat, Skandinaaviat ja Belgiat. Kooli ajal kasutas ta varjunime Villem Tuglas. 1909 aastast on Tuglas tema alaline kirjanikunimi ja 1923 ühtlasi ka kodanikunimi. Kirjanduslik sõpruskond hüüdis teda pikka aega ka Felixiks (tema teose kangelane). Tuglas kuulus rühmitusse ,,NoorEesti" (190515), ta koostas, toimetas ja kirjastas rühmituse väljaandeid. 1917 maapaost naastes, asus ta organiseerima ,,Siurut". 1922 valiti ta EKL esimeheks. Järgneval aastal ilmus ,,Looming".192940 oli ta EKSi esimees. 1950 keelustati tema teosed
Kõik on ette määratud. 6. A. H. TAMMSAARE ELU JA LOOMING, ÜHE ARTIKLI ANALÜÜS 30.JAAN 1878-1.MÄRTS 1940 Sündis Järvamaal Albu vallas Tammsaare-Põhja talus (naabertalu Tammsaare-Lõuna) 4. Lapsena jaan-s 1878. Vanemad polnud seal paiksed olnud, olid sinna kolinud üsna abielu alguses, sest kuna isal (Peeter Hansen) oli vanemaid vendi, siis ta talu ei pärinud. Õige nimi Anton Hansen, Tammsaare oli kirjanikunimi. Isa ja ema tegelt pärit Viljandimaalt - mulgid. Kolisid sinna, sest maa oli odav (soine, vilets). Algul isa suutis maksta vaid 250 rbl talu hinnast - st kümnendiku, iga aastaga paarsada juurde. Kui Tms sündis, siis talu päris võlga enam ei olnud. Isa oli kirjaoskaja, pisut haritud, kuid kodust Tms vanematepoolset tõuget kirjanikuks saada ei saanud (sest vanematel käed-jalad tööd täis). Kodus oli Kreutzwaldi raamat, käis ajalehti. Palju mälestusi 20ndast eluaastast
võtta siis, kui elu seda pakub, mitte pärast kahetseda; iga heategu saab karistatud; juhuslik hetk võib kogu elu pea peale pöörata. Teoses on palju sümboolsust, ridade vahele peaidetud mõtteid. Pealkiri on irooniline. 17. Tammsaare varasem looming Tammsaare sünnib 30.jaanuar 1878 Järvamaal Albu vallas Põhja-Tammsaare talus ja sureb 1.märts 1940. Peres oli 12 last, 2 suri kurguhaigusesse. Ta oli kriitilise realismi esindaja Eestis. Kirjanikunimi Tammsaare. Isa oli töökas, usklik, hariduse pooldaja, oskas saksa. Keelt ja tellis ,,Sakalat", kui raha oli. Ema oli rõõmsameelne ja armastas laulda, sealt ka muusikageenid. Sina sõber loodusega. Hea ujuja, märkilaskja. Metsakalmistul , Tallinnas park. 1892. a Väike-Maarja kihelkonnakool, õppis viiulit. Õppis 1898.a Hugo Treffneri Gümnaasiumis- vene.k, inglise. k- oskas kuute võõrkeelt. 1903-1907.a töötab ajakirjanikuna. Edasi läheb Tartu Ülikooli
Turnuntuse suhtes, näib viitavat sellele, et Vergiliust vaevas mõte saavutatu raskest hinnast ning veristest ohvritest, mis Rooma hiljutist ajalugu täitsid. "Aeneis" sai tõeliseks kooliklassikaks, mis tõrjus tagaplaanile Enniuse "Annaalid" ning mõjutas suuresti hilisemat eepikat (Dante, Tasso, Camões , Chauser, Milton). 2. A.H.Tammsaare elu ja looming Tammsaare (1878-1940) Kodanikunimi on Anton Hansen, Tammsaare on kirjanikunimi, mille ta võttis kodutalu nime järgi - Albu vallas asuv Tammsaare Põhja talu. Lapsepõlv on väga sarnane "Tõe ja õigusega". Raha oli mõnevõrra vähe, vanemad said soode ja rabade vahele kehva talukoha. Perre sündis 12 last, 10 kasvas suureks. Majanduslikud võimalused olid üsna kesised ja piiratud. See mõjutas ka Tammsaare hariduskäiku. Oli 8aastane, kui kooli viidi. Sarnaselt Indrekule pidi kõigepealt vallakirjutajana leiba teenima ja vanemaid aitama. Kui ta 1898.
Hansen tasa tööga- valvurina, algklassides tundide andmisega jms) · Treffneri gümnaasiumist sai korraliku humanitaarhariduse, huvi maailmaklassika vastu, eriti saksa ja vene realistide vastu; lemmikuks F. Dostojevski ja Tsehhov olid tema iidolid. · 1900. ilmusid esimesed jutustused Postimehes, Gustav Suitsule hakkasid need silma ning too ärgitas noort kirjanikku edasi kirjutama; esimesed jutud avaldas ta Anton Hanseni nime all, kirjanikunimi Tammsaare on kasutusel alates 1902. aastast · 1907. astus Tartu ülikooli õigusteaduskonda, kuid haiguse tõttu katkestas õpingud ("Parem diplomita elada, kui diplomiga surra," otsustas Anton Hansen ja lahkus ülikoolist kevadel 1911 riigieksamite aegu) · tuberkuloosi süvenedes asus elama venna juurde Koitjärvele, 1912. a sõitis Kaukaasiasse end ravima. See jäi ka Tammsaare ainsaks välisreisiks. · tagasi Eestisse tulnud, tema tervis halvenes
annaabi.ee 
