· Marie Under - Sonetid (1917), Sinine puri (1918) · Henrik Visnapuu - Amores (1917), Jumalaga, Ene! (1918) · Friedebert Tuglas - Saatus (1917) · August Gailit - Saatana karusell (1917), Klounid ja faunid (1919; mh ,,Sinises tualetis daam") Johannes Semper - Pierrot (1917) 2. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 1917 - 28. Johannes Semper prantsuse-vene sümbolism, esikkogu "Pierrot" 1917. Tema intellektuaalne ja analüütiline kirjanikunatuur on suguluses nooreestlaste ratsionalismiga. Elu ja tunnete nautimine. 3. Henrik Visnapuu luule. HENRIK VISNAPUU (1890 1951) Pedro Krusten, Kaugelviibija käekõrval (1957) Harald Peep, Henrik Visnapuu (1989) 1917 Amores 1918 Jumalaga, Ene! 1920 Talihari 1920 Hõbedased kuljused 1920 Käoorvik 1925 Ränikivi 1927 Maarjamaa laulud 1927 Jehoova surm 1
.. See pole enam liikumine tagasi sinna, kus pole maitset ega lõhna, vaid vanade maitsete ja lõhnade taasmaitsmine ja taasnuusutamine, parandamine, restauratsioon. Ühesõnaga, see on postmodernism, vähemalt üks liin sellest, mida postmodernismiks on nimetatud." (Hennoste, 1993). Vaatamata tema modernismitaotlusele, strukturaalsest teooriast juhindumisele, visuaalse toomise katsetele verbaalsesse teksti ning teistele eesmärkidele pole ta ühegi teooriaga lõpuni minev, selleks on tema kirjanikunatuur liialt spontaanne ja püsimatu, sukeldudes aina uutesse meeleoludesse ja kontseptsioonidesse, liikudes müstikast filosoofiadoktriinideni, akadeemilisest teatrist palaganini, salateadustest kommertsküsimusteni. Üldiselt kasutab ta juba modernismiperioodi tekstides ära olemasolevaid tekstikatkendeid ning uue teksti terviku hoomamiseks on vaja tunda varasemaid tekste. Uus tekst osutub tihti signaalide
Ühisväljaannetena ilmusid ka "Siuru" albumid (I 1917, II 1918, III 1919) ja koguteos "Sõna" (1918). Ülejäänud olid siurulaste luule- ja novellikogud, esseed, följetonid, üks romaan (A.Gailiti "Muinasmaa" 1918) kokku üle 30 eri raamatu esmatrüki oma tegevusajal. Siurulased tegid palju kaastööd ka ajalehtedele ja ajakirjadele. "Siuru" luuletajatest oli oma loominguga eelkäijatele kõige lähemal J.Semper (1892-1970). Semperi intellektuaalne ja analüütiline kirjanikunatuur on suguluses nooreestlaste ratsionalismiga. "Siuru" lüürika saavutusi iseloomustab hästi rühmituse kahe suurepärase luuletaja, M.Underi ja H.Visnapuu looming. Mõlemad paistavad silma jõuliste tundeväljendustega, mis erinevad Semperi hämaratest aimustest ja Adsoni leebest eluvaatlusest. "Siuru" tähtsus: · rühmituse tegevus andis uue hoo eesti uusromantilisele kirjandusele; · siurulased avasid uue ajajärgu eesti lüürikas nad tõid luulesse uue elutunnetuse, mida
annaabi.ee 
