Olli lugu
on kirjanikuks sündinud! Jah, ka kirjutamine tuli tal üsna hästi välja.
Terve oma lühikese elu oli ta elanud illusioonides oma suurepärastest annetest, mis tegelikult
olid nii keskpärased kui üldse olla sai. Juba oma kuuendal eluaastal ihkas ta täie südamega
kuulsust ja raha, teiste imetlust ning tähelepanu. See ihalus süvenes veel,et ta on midagi enamat
väärt kui teised, igasugu lihtinimesed, väikekodanlased. Ta mõtles oma kirjanikufaasis isegi
välja, et kõige ohtlikum on inimene, kes teab oma väärtust. See pole sugugi vale. Ent on väga
vähe inimesi, kes ei pea end teistest paremaks. Seda lihtsalt ei tunnistata, ei öelda välja.
Tema, vaatamata oma arvamusele, ei olnud teistest sugugi parem. Mitte kuidagi. Hetkest, mil ta
seda taipas, kuskil oma viimasel eluaastal, leidis ta, et on elanud illusioonides. Sealt alates
hakkas ta oma elu üle järele mõtlema ning leidis, et on üldsegi liiga ahne, isekas ja ülbe.