Pedroga. 5. Neile meeldib pidutseda ja alkohoolseid jooke tarbida, samuti käivad nad härjavõitlusi vaatamas 6. Tervikliku inimese ideaali kannab minu meelest Pedro, kuna kõik imetlevad teda, ta on noor ja tal pole puudusi ega halbu kombeid nagu teistel tegelastel. 7. Kadunud sugupõlveks nimetas Hemingway ka kahe maailmasõja vahel Euroopas elanud pagulaskirjanike ringi kuhu ta ka ise kuulus, samuti nagu kirjanikudki rändasid ka raamatu tegelased Euroopas ringi. 7. Raamatu peategelaseks on Jake Barnes ja ta sõbrad-tuttavad, kelle elu möödub lõbutsedes, juues ja pidutsedes, kuid mis on ometi kantud sügavast isiklikust traagikast. Sisemine valu hoitakse aga endas - mured juuakse maha, et mitte mõelda. Neil puudub võime luua tugevaid sidemeid, ning isegi millestki sügavamalt hoolida. Tegelaste vahelised kõnelused on justkui sunnitud ja monotoonsed, kasutatakse pidevalt samu fraase
sõnakasutus teost väärtusetumaks muudaks. Eesti kirjanike teoste sõnakasutust pole nii põhjalikult uuritud, kuid on leitud, et 14-l keskmise suurusega tekstileheküljel on E.Vilde kasutanud ''Mäeküla piimamehes'' iga 2,75 sõna kohta ühe eri sõna, Fr. Tuglas novellis ''Inimesesööjad'' 3,25 sõna kohta ühe eri sõna, A.H. Tammsaare 4,25 sõna kohta ühe eri sõna, J. Mändmets novellis ''Meri ja armastus'' iga 3,35 sõna kohta ühe eri sõna. Paljud kuulsad kirjanikudki (J. Racine, Voltaire, Juhan Liiv jt) on üpris sõnavaesed. (Rätsep 2002: 4445) Eesti kirjakeeles kasutusel olevad sõnad 1960. a. ''Õigekeelsuse sõnaraamatus'' on umbes 100 000 sõna ning arvatakse, et nende hulka oleks saanud suurendada 200 000-ni. Arvatavasti ulatub eesti kirjakeeles kasutusel olnud sõnade hulk vähemalt 600700 tuhandeni. Liitsõnad aga suurendavad eesti keele sõnade koguarvu ning peaaegu
maailma liitmisest üheks tervikuks. Küllap oleks triloogia kolmas osa samu jälgi mööda liikunud. Täiesti omad jäljed on järgi jätnud aga Jaan Kross oma ajalooliste romaanidega, kelle sulest ei ole küll tulnud ühtegi ajaloolist triloogiat. Krossi ajaloolised raamatud on kõik omaette üksused, üksteisest sõltumatud, neis pole suurt midagi sarnast. Kross oli neid kirjutades samuti, nagu eelnevalt juba mainitud kirjanikudki, hädas tsensuuriga. Kross on väitnud sealjuures pidevalt, et ajaloolisi raamatuid kirjutades ei põgenenud ta oleviku eest minevikku, samuti ei kartnud ta eeldatavaid repressioone, vaid tema meelest oli koormav kirjutada nii nagu võimud ette nägid. Kui kirjutasid aktuaalsetel teemadel, siis sekkusid võimud ikka väga palju. Nad tegid seda küll heatahtlikult, aga Kross poleks pidevat sekkumist talunud. Kross on oma elus pidanud ületama palju kuristikke, taluma repressioone
maailmakirjanduse mõõtmetes. Sotsiaalkriitilise hoiaku säilitasid M. Metsanurk, A. Jakobson, R. Sirge jt. · Romaanizanri osatähtsus suurenes 1930-ndate aastate kirjanduse üldpildis järjest. Romaanikirjanikud otsisid uusi ainealasid. A. Mälk asus kujutama Saaremaa rannakülade olustikku, saavutades romaaniga "Õitsev meri" (1935) suure populaarsuse. · Romaani aineala avardamisele aitasid kaasa niisugused kirjanikudki, kelle loomingu põhiosa kuulub lüürikasse. Nii ilmus M. Raualt kunstniku elusaatust käsitlev romaan "Kirves ja kuu" (1935), J. Semperilt probleemirikas "Kivi kivi pääle" (1939). Romaaniga "Väike Illimar" (1937) pöördus tagasi realistliku loomingulaadi juurde F. Tuglas. Ainestikult oli eesti romaan 1930-ndate aastate lõpul mitmekesisem kui kunagi varem. · 1930-ndail aastail tuli proosasse palju uusi autoreid. Neist tähtsaimad on Aadu Hint ja Karl
sedööver isegi maailmakirjanduse mõõtmetes. Sotsiaalkriitilise hoiaku säilitasid M. Metsanurk, A. Jakobson, R. Sirge jt. · Romaanizanri osatähtsus suurenes 1930-ndate aastate kirjanduse üldpildis järjest. Romaanikirjanikud otsisid uusi ainealasid. A. Mälk asus kujutama Saaremaa rannakülade olustikku, saavutades romaaniga "Õitsev meri" (1935) suure populaarsuse. · Romaani aineala avardamisele aitasid kaasa niisugused kirjanikudki, kelle loomingu põhiosa kuulub lüürikasse. Nii ilmus M. Raualt kunstniku elusaatust käsitlev romaan "Kirves ja kuu" (1935), J. Semperilt probleemirikas "Kivi kivi pääle" (1939). Romaaniga "Väike Illimar" (1937) pöördus tagasi realistliku loomingulaadi juurde F. Tuglas. Ainestikult oli eesti romaan 1930-ndate aastate lõpul mitmekesisem kui kunagi varem. · 1930-ndail aastail tuli proosasse palju uusi autoreid. Neist tähtsaimad on Aadu Hint ja Karl
annaabi.ee 
