Elementaarkooli aastal 1878 ja viimane kool, kus ta õppis on Tallinna kreiskool aastal 18781882. 3.Milliseid ameteid Vilde elu jooksul pidanud on? V: Eduard Vilde on töötanud erinevates ajalehtede ja ajakirjade toimetuses ning olnud vabakutseline ajakirjanik ja kirjani 4. Millal ja miks ristusid Vilde teed Konstantin Pätsiga esmakordselt? V: K. Päts kutsus E. Vilde omale ajalehe toimetamisel abiks. Uus ajaleht ,,Teataja" ilmus 1901. aastal. 5. Millal ja mis teosega algas Vilde kirjanikuamet? V: Eduard Vilde kirjanikuamet algas 1886. aastal valminud teosega ,,Musta mantliga mees" 6.Vilde oli suur rändur. Nimeta vähemalt 7 riiki, kus ta käinud on. V: Vilde rändas Viini, Itaaliasse, Soome, Taani, Saksamaale, Ameerikasse, Sveitsi 7. 1902 1908 ilmus Vildelt ajalooline trioloogia, mis tõi talle tuntuse. Mis raamatud trioloogiasse kuulusid? V: E. Vilde ajaloolisse trioloogiasse kuulusid raamatud ,, "Mahtra sõda"
............................................................................2 1. Peatükk - Elulugu............................................................................................................................. 3 1.1. Varajased aastad (1813-1836)................................................................................................... 3 1.2. Kooli lõpetamine ja Regine Olsen (1837-1841)........................................................................3 1.3. Kirjanikuamet ja Corsairi afäär................................................................................................. 4 1.4. Teine kirjanikupõlv (1846-1853).............................................................................................. 5 1.5. Kiriku ründamine (1854-1855)..................................................................................................5 1.6. Kierkegaard inimesena ............................................................................
Mul on silme ees üks mälupilt paari aasta taguselt kirjanike liidu suurkogult. Saalis sagivate inimeste vahelt astub läbi alati sirge seljaga sportlik Heino Kiik, suundub otse Arvo Valtoni juurde ja sõnab kätt andes valjul, põriseval häälel: "Tere-tere, tore näha, et MEHED ka veel elus on!" Eks selles olnud sorts torget teiste pihta, kes nii "mehed" ei ole, aga samal ajal ka siirast tunnustust. Valtoni elukäik on olnud keeruline, kohati väga raske. Kirjanikuamet oli ENSV-s võitleja amet niikuinii, juba olemuslikult. Noid tüütuid aparaaditruid urgitsejaid ja kroonukirjanikke esines puhtal kujul ikka üsna vähe. Poliitiliselt Aga Valton ei jäta praegugi ta on valinud paljudele üsna ebameeldiva teema. Ajab soome-ugri asja. Sest sellal, kui meie siin kirjandusest räägime, majanduskriisi käes piinleme ja lähiajaloo hõõguvate süte paistel oma identiteeti üritame kokku kruvida, surevad nemad sääl lihtsalt välja
Oli pisike ministeeriumiametnik. Polnud ise sellega rahul, aga elatist pidi teenima. Suht noorena jättis endast mulje kui väga kinnisest ja vaiksest inimesest. Töökaaslasi üllatas oma sportlikkusega. Hakkas kirjutama, algul romantilisi luuletusi. Flaubert võttis 1873 a ette Mi süstemaatilise õpetamise, 1881 leidis Flaubert, et nüüd on M küps kirjanik. Flaubert'il olid ranged meetodid, uskus, et kirjanikuamet on õpitav nagu iga teinegi. Flaubert ei lubanud midagi peast kirjutada, et vaata ikka see kalju üle, mida kirjeldada tahad. Andis igasuguseid ülesandeid ja treenis suureks stiilimeistriks. Õpipoisi periood oli pingeline ja pikk. 188090 oli ainus, intensiivne ja väga viljakas loomeperiood. 16 novellikogu, 6 romaani, 3 köidet reisikirjeldusi + artiklid tollases ajakirjanduses. Sai prl kiiresti kuulsaks. Kui kuulsaks sai, tahtsid kõik, et ta nende
pere, muretu elu. Nüüd kaotas kogu varanduse. Pidi hakkam tööl käima. Oli pisike ministeeriumiametnik. Polnud ise sellega rahul, aga elatist pidi teenima. Suht noorena jättis endast mulje kui väga kinnisest ja vaiksest inimesest. Töökaaslasi üllatas oma sportlikkusega. Hakkas kirjutama, algul romantilisi luuletusi. Flaubert võttis 1873 a ette M-i süstemaatilise õpetamise, 1881 leidis Flaubert, et nüüd on M küps kirjanik. Flaubert'il olid ranged meetodid, uskus, et kirjanikuamet on õpitav nagu iga teinegi. Flaubert ei lubanud midagi peast kirjutada, et vaata ikka see kalju üle, mida kirjeldada tahad. Andis igasuguseid ülesandeid ja treenis suureks stiilimeistriks. Õpipoisi periood oli pingeline ja pikk. 1880-90 oli ainus, intensiivne ja väga viljakas loomeperiood. 16 novellikogu, 6 romaani, 3 köidet reisikirjeldusi + artiklid tollases ajakirjanduses. Sai pr-l kiiresti kuulsaks. Kui kuulsaks sai, tahtsid kõik, et ta nende salongis viibiks. Ei kannatanud sellist
annaabi.ee 
