mulle endale meeldivad. Kuna käsitlesime kursusel vaid kahte teost, ei olnud mulle probleemiks nende läbilugemise tempo. Raskust tundsin veidi aga õpimapi järje pidamisega, et kõik vajalik seal ikka olemas oleks. Enim rõõmu tundsin teose "Kuritöö ja karistus" lugemisest, kuna selle äärmiselt kaasahaarav sisu justkui neelas mind enda sisse ja lugemine läks kiirelt. Kogusin hulgaliselt teadmisi erinevate kirjanduszanrite ning kirjanike kohta. Samuti meeldis mulle äärmiselt õppekäik Vargamäele, millest on kindlasti kasu järgmisel kursusel raamatut "Tõde ja õigus" käsitledes. Kirjanduse õpetamises võiks muutuda raamtute valik rohkem vabamaks, et noored saaksid ise valida klassikaliste kirjandusteoste hulgast endale sobivaim, ning seda käisitleda ja analüüsida. Usun, et see kasvataks rohkem uues genertsioonis ka klassikalise kirjanduse huvi.
usk jumalasse. 2.Tunnete ja fantaasia asetamine mõistusest kõrgemale. 3.Igapäevasest tõelisusest ja argielust põgenemine ja kõige ebatavalise, üleloomuliku, reeglipäratu ja eriskummalise hindamine. 4.Üksikisiku ja/või rahva tähtsuse ja eripära väärtustamine. 5.Ajaloo ja rahvapärimuste väärustamine. 6.Tundelüürika tõus esiplaanile. 7.Eri kunstide, kirjanduszanrite ja stiilide segunemine. - Romantism valitses 19. sajandi esimesel poolel. - Romantikud uurisid kaugeid aegu (eriti müstikaga köitvat keskaega), kaugeid eksootilisi maid(eriti idamaid), inimhinge uurimata alasid, üleloomulikke nähtusi, inimese suhet jumalaga ja muid üksikisiku olemasoluga seotud probleeme. - Rahvusromantismil oli ühiskonnapoliitiline mõju, see väärustas rahvuse tähendust. Viis
saj. eKr 5. saj. pKr. Kreeka kirjandus on Euroopa kirjandustest vanim ja ainus kirjandus, mis on arenenud täiesti iseseisvalt (võrsus suulisest folkloorist). Rooma kirjandus tekkis ja hakkas arenema 3. sajandil eKr ja lähtus põhiliselt juba olemasolevast Vana-Kreeka kirjandusest ja kultuuri eeskujudest. Paljud Vana- Rooma teosed on tegelikult Kreeka kirjanduse mugandused. Antiikkirjandus on paljude kirjanduszanrite looja (dramaturgia, eeposed, retoorika). Antiikkirjanduse algust tähistavad Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Eepos lugulaul, lüroeepika suurvorm. Ulatuslik, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos, mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel. Tegelasteks on vägilased või muinasjumalad. Umbes 400. aasta paiku eKr mõtles Kreeka filosoof Platon välja sõna ,,mythologia", et eristada
Prantsusmaa; Saksamaal seostus konjektuurid reformatsiooniga 16. saj-l) ladinakeelne kirjandus Humanism (lad humanus kreeka keel jäi `inimesele omane, kättesaamatuks inimlik' < homo `inimene') ja antiikkultuuri juurde pöördumine Giovanni Boccaccio (13131375) ,,Paganlike jumalate Renessanss genealoogiad" Antiikaja kirjanduszanrite ei tegelenud taaselustamine tekstikriitikaga (bukoolika, eepika; 16. saj. draama) käsikirjade kogumine Avastused, teaduste areng Dante ,,Jumaliku Käsikirjade ja kunstiteoste komöödia" kommentaar taasleidmine kui esimene rooma 4 kirjanduse ajalugu Medicite koduõpetaja
annaabi.ee 
