KIRJANDUSZANRID Ilukirjandus jaguneb proosaks ehk eepikaks, luuleks ehk lüürikaks ja draamaks (näitekirjanduseks) ehk dramaatikaks. VORMI JÄRGI ZANRID: Proosazanrid on jutt, jutustus, romaan, eepos, novell, miniatuur Luulezanrid on sonett, ballaad, poeem, haiku Draamazanrid on tragöödia, komöödia, draama PROOSA Proosateose ehk jutustava teksti kolm põhitunnust on süzee (tegevus), karakterid (tegelased) ja miljöö (tegevuspaik) SISU JÄRGI PROOSAZANRID: Seiklusromaan Ulmeromaan Noorsooromaan Armastusromaan Ajalooline romaan LUULE Luulet ehk lüürikat iseloomustavad tunnused on poeetiline (lüüriline) sisu, rütm ja riim (vabavärsi puhul puudub küll riim) DRAAMA Draama ehk dramaatika iseloomustavad tunnused on dialoogivorm, remargid (autori märkused) ja see, et näidend (draamateos) on mõeldud eelkõige lavastamiseks. Proosateksti põhjal lavastatud näidendit nimetatakse dramatiseeringuks.
kirjanduszanrid Memuaar-autor kirjeldab tegelikult aset leidnud sündmusi Eepos- mütoloogial või pärimustel põhinev teos Romaan- jutustava proosa suurvorm Jutustus-novelli ja romaani vahepealne eepika zanr Komöödia-pilke- või naljamäng Draama-ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus Tragikomöödia-draama zanr, mis ühendab tragöödia ja komöödia tunnusjooni Kujunemisromaan- kirjaniku isiku arenemist kujutav romaan Novell- tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus Tragöödia- kurbmäng Psühholoogiline romaan- romaan, mis keskendub tegelase hingeelu kujutamisele Psühholoogiline draama- keskmes tegelaste hingeelu kujutamine Luule- värss- ehk seotud kõne Miniatuur- lühike, täpse sõnastusega proosa-väikevorm Proosa- eepika Valm- õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos Karakterdraama- keskmes tegelaste kujutamine Ood- on pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul Hümn- väljendavad ja ülistavad rahvuslikku ja riiklikku ühtsust E...
2013 põhikooli eesti keele eksam mida vaja korrata? Lugemine: · Tekstist vajaliku leidmine, selle liigendamine, analüüsimine ja peamõtte leidmine · Kirjanduszanrid + ajakirjanduslikud (uudis, juhtkiri, intervjuu, reportaaz, arvamus) ja teaduslikud tekstid, aimetekstid · Lühendid · Kirjandusteoreetilised mõisted: eepika, dramaatika, lüürika, eepos, romaan, jutustus, novell, poeem, ballaad, komöödia, tragöödia, draama, süzee, karakter, miljöö, teema, dialoog, kompositsioon, stiil jt. Olemas 2013 eksamiraamatus LK 70 - 78 · Rahvaluule liigid ja nende eristamine
Keskaja olulisus:*uued keeled*kaubanduslikud linnad*kapitalistlik majandus*tuuleveskid, kompass. Dateering Eur-s 5-15 saj. Keskaeg valmistas ette uute rahvaste ning kultuuride sündi ning uute religioonite levikut. Kirjanduszanrid:*proosas: romaan, novell. *lüürikas: sonett, ballaad, romanss *draamas: müsteerium, miraakel, farss. Keskaja kirjanduse arenguetapid 1)varakeskaeg 5- 10 saj, ladinakeelsus, rahvustunde mahasurumine 2)klassikaline keskaeg 11-15 saj, linnade kasv, intellektuaalne aktiivsus, rahva- ja rüütlikirjanduse areng. Vanim keskaja eepika 1)keldi eepika- mütoloogia, esiisade vägevuse kinnitamine 2)islandi eepika-jumalad, kangelased, müütilised loomas, uskumused maailma kohta
Kirjandus II kontrolltöö õp. lk. 12- 55 1. Iseloomusta keskaja kultuuri. * 3 kultuuri: vaimulik kultuur, * kirjakultuuri tekke (müüdid kirjutatakse rüütlikultuur, linnakultuur üle) * mitmekesised kirjanduszanrid * võitlus paganlike müütide vastu * ristisõjad * kloostrikoolid * austus naise vastu * linn kui kauplemiskoht * kristlus * kirikureform- range kord * ristiusk vs. paganlus * draama * koolid tekivad 2. Kiriku ja usus roll keskaja kultuuris * tähtsal kohal * katedraalid, kui jumalariigi kehastused
4. Mõisted Reformatsioon - See oli 16.sajandil usuline uuendusliikumine. Selle tulemusena tekkis paavstivõimule allumatu protestantlik kirik. (Usupuhastusliikumine). Humanism inimese ja inimlikkuse kaitse, võitlus inimese kui isiksuse vabastamise eest ning aktiivne vastuseis inimese orjastamisele ja ahistamisele. 5. Renessansi silmapaistvamad tegelased · Dante · Leonardo da Vinci · Michelangelo · William Shakespeare · Francesco Petrarca 6. Uuemad kirjanduszanrid + autor ja teos. Soneti zanr W.Shakespeare / Petrarca ,,Laulude raamat" Essee Montaigne / ,,Essais" Novell Rajajaks peetakse G.Boccacciot. Tema peateoseks sai ,,Dekameron" Uusaegne romaan Cervantes, teos: ,,Don Quijote" 7. William Shakespare Elas aastatel 1564-1616. Ta oli euroopa renessansi kuulsaim näitekirjanik . Samuti oli ta ka luuletaja. Sündis Lõuna-Inglismaal. Abiellus varakult. Tal oli 7 õde-venda. Õppis kohalikus grammatikakoolis
Inimesel oli õigus oma maisele õnnele, nad said aru, et neil on piiramatu arenguvõime. Sel ajal oli trükikunsti areng, mis andis võimalusi toota kiiresti raamatuid, raamatute abil ka kiire hariduse levimine. Renessansi kultuur hakkas rääkima rahvuskeeltes. Suurte tegude ja lootuse aeg. A-kirjandus- tihe side rahvaloominguga, sh mütoloogiaga, kunstiväärtuslikkus, humaansus, elulisus. Kujutlusobjektiks jumalad. Oli politiilise sisuga. Arenesid kirjanduszanrid- eepos, tragöödia, komöödia, ood, hümn jne. keskseks K-kirjandus- ühisnimetajaks katolik kirik, tekkisid uued zanrid ja vormid proosas, lüürikas ja lüroeepikas, teatri arenedes ka draamas. Ei iseloomusta ainult sünkjad toonid, on ka elulusti. Kujutlusobjektiks armastus, daamikultus, rüütlid, piiblitegelased. Olulisemaks teemaks oligi kristlus, osad teosed olidki otseselt kristliku päritoluga.
Orhpeios oli kuulasm järeltulija. Muusad oli Apolloni lummuses. 4. Heeros Heeros olid kangelased. Nt Herkales. Thoros-võitlus Melotaurusega. Achilleos-Homerose ja Iiliase kangelane. Tema kand oli haavatav koht. Kangelased olid surelikud. 5. Filosoofia põhisuunad Loogika Eetika Esteetika Poliitika Metafüüsika Kuulsaimad Kreeka filosoofid kuulusid koolkonda. Sofistid õpetasid kõnekunsti ja oskust vaielda. 6. kirjandusezanrid eksisteerisid peaaegu kõik uusaja kirjanduszanrid. Arhailine ajajärk Atikaline Hellenismi Rooma ajajärk Kreeta müüdid kajastavad kreeka hõimude käekäiku. Tegelasteks surematud jumalad ja heerosed. Mälestusmärgid säilinud eeposed Arhailine luule 7-6saj lüürika zanrid: Eleegia, meelika, tragöödia, komöödia, retoorika, uuskomöödia, pisieepos (idüll,epüllion,bukoolika) 7. teater ja muusika kõide tähtsam Kreekas muusikat õppisid kõik vabad kodanikud kuni 30-eluaastani. Muusika kuulus kokku tantsu ja luulega
omadused. (maa tukub, reha magab, luisk puhkab) · Allegooria mõistukõne milles on üheaegselt kaks tähendustasandit: see mida jutustatakse ja see mida selle all mõeldakse. (rebane-kavalus, vikatiga luukere-surm). Allegoorilised on valmid, piibli tähendamissõnad, loomamuinasjutud jne. Keskaja olulisus: *uued keeled *kaubanduslikud linnad *kapitalistlik majandus *tuuleveskid, kompass. Kirjanduszanrid: *proosas: romaan, novell. *lüürikas: sonett, ballaad, romanss *draamas: müsteerium, miraakel, farss. Kangelaslaulud-nimetus pärit Prantsusmaalt, värsivormis. Zonglöörid, hugläärid, spiilmannid-elukutselised rändlaulukud ning veiderdajad. Kangelaseepos-kangelaslaulus, kus kesksel kohal kangelane,kes sooritab sangaritegusid. Esitati lauldes, saadeti harfi või viiulitaolise pilligi, kestis mitu päeva e. liigendati. Keldi eepika Ristiusu võtsid keldid vastu 5
Keskaja olulisus: uued keeled; kaubanduslikud linnad; kapitalistlik majandus; tuuleveskid; kompass. 5-15 saj. Keskaeg valmistas ette uute rahvaste ning kultuuride sündi ning uute religioonide levikut. Kirjanduszanrid: proosas: romaan, novell. lüürikas: sonett, ballaad, romanss. Draamas: müsteerium, miraakel, farss. Keskaja kirjanduse arenguetapid 1)varakeskaeg 5-10 saj, ladinakeelsus, rahvustunde mahasurumine 2)klassikaline keskaeg 11- 15 saj, linnade kasv, intellektuaalne aktiivsus, rahva- ja rüütlikirjanduse areng. Vanim keskaja eepika 1)keldi eepika-mütoloogia, esiisade vägevuse kinnitamine 2)islandi eepika-jumalad, kangelased, müütilised loomas, uskumused maailma kohta
loodusringkäiku viljakasv jne) *matem-6ndsüsteem(E-10ndsüsteem) *M-religioosne ühiskond E-templiühiskond *preestrid-ennustajad(M) ja haritlaskond(E) *palju kujutati lõvi templites eriti Marduki templis *M-kuningad ei olnud kunagi jumalad E aga samastati vaaraod jumalatega *Abu-Simbel-kaljusse rajatud *M-savist templid E-kivist templid *mõlemad on kõrgkultuurid *kirjutusmaterjalid M-savitahvel, E papüürus *mõlematel tähtsad tekstis kivisse *kirjanduszanrid: E-novell,muinasjutt,õpetussõnad ja M-eepos(Gilgames) *E skulptuurid alles-Sfinks ja M pole säilinud palju sest armastati reljeefe *E soosis maalikunsti arengut surmajärgse elu väärtustamine. M surmajärgsus ei olnud meeldivaks teemaks, ei soositud. Ei ehitatud hauakambreid kuhu maailiti-ei soosinud maailkunsi arengut. VIIMASED KÜSIMUSED ÕPIKUST 1.ÜLEUJUTUSED *Egiptuses korrapärased aga Mesopotaamias mitte ja katastroofilised. 2.EHITUSMATERJAL *Egiptuses kivi ja Mesopotaamias savi
poliitilise ja kultuurielu keskuseks. Nii õukonna- kui ka kunstielu allutati rangetele reeglitele. See sajand kujunes prantsuse kultuuri õitsenguajaks, mida valitseva kunstisuuna järgi hakati nimetama klassitsismiajastuks. Klassitsistide eesmärk oli kujutada loomingus kaasaja elule iseloomulikke jooni. Esikohale seati mõistuslikkus ning elutõde. Ainult tõde oli nende arvates ilus. Teoste sõnastuses nõuti selgust, stiilis puhtust, ülesehituses terviklikkust. Kirjanduszanrid jagati ,,kõrgeiks" (tragöödia, ood) ja ,,madalaiks" (komöödia, satiir). Zanrite stiilivõtteid ei tohtinud segada. Ka tegelased liigitati positiivseteks ja negatiivseteks, koomilise ja traagilise koosesinemist ühes tegelases peeti sobimatuks. Klassitsistid jäljendasid antiikkirjandust, mida nad pidasid täiuslikuks ning seetõttu kunsti igaveseks eeskujuks. Klassitsismi põhiliseks kirjandusliigiks kujunes näitekirjandus, selle suurimaks meistriks Moliere.
esimest kroonikat, pandi kirja ka kogu ülejäänud Jaapani ajalugu. Ning tänu sellele teame ka nii täpselt kõigest sellest, mis sealt toimus. umbes 800. aastal pKr. Asendus keisri õukonnas Hiina kultuur ehtsa Jaapani omaga, arenes hiina kirjakeelest jaapani tähestik ja kirjaviis ning Jaapanist sai midagi hoopis muud kui Hiina. 894. aastal aga katkevad kõik sidemed Hiinaga. Jaapani oma kirjakeele teke andis suure tõuke sellele, et tekkisid erinevad kirjanduszanrid, arenesid välja tanka- ja haikustiil. Hakati avaldama päevikuid, jutustusi, rohkem luulet ja isegi näidendeid. Paljud tolle aja kõige kaunimad ja geniaalsemad teosed pärinesid õukonna rikaste daamide sulest. Üks kuulsamaid neist daamidest oli Sei Shonagon, õudaam, kelle teravad ja vaimukad mõtterad ja avameelitsemised on siiamaani tuntud. Tema kuulsaim teos, mida ka tänapäeval hinnatakse, on "Padjaraamat". Aastal 1000 kirjutas rikas daam, kelle pärisnimi on
Iseloomulikud jooned: 1) hoogustub demokraatlike ideede levik. Valgustajad püüdsid juurutada inimestesse haridust ja teadmisi. Oldi kindlad, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus, keskajast pärit dogmad ja fanatism. Rahva arenguks pidasid vajalikuks teaduse, hariduse ja kultuuri edasijagamist rahvale. 2) Kirjandust ja kunsti peeti ühiskonna arengu tähtsaks teguriks. Peaaegu kõigis valgustajate teostes propageeriti uusi ideid ning tekkisid uued kirjanduszanrid filosoofiline jutustus ja romaan · Revolutsioon e vastupanuliikumine riigikorra muutmiseks. Prantuse revolutsioon(1789-1799). Prantsuse revolutsiooni põhjused: 1) riigivõla kasv, riigi raske majanduslik seis 2) ikaldus(toiduained ei kasvanud), toiduainete kallinemine 3) Ameerika Iseseisvussõja toetamine rahaliselt 4) kolmas seisus rahulolematu maksumaksja, kel poliitilised õigused puuduvad 5) lakkamatu maksutõus
sajandi lõpus, mil hakati varasemat kirjandust vastandama uuele, romantilisele kirjandusele. Klassitsism saavutas suurima ulatuse Prantsusmaal. Klassitsistid kujutasid kaasaja elule iseloomulikke jooni. Seadsid esikohale mõistuslikkuse ja elutõe. Rõhutasid kirjanduse kasvatuslikku funktsiooni. Teoste kirjutamise allutasid nad kindlatele reeglitele: sõnastuselt nõuti selgust, stiililt puhtust, ülesehituselt terviklikkust. Stiili- ja kujutusvõtteid ei tohtinud segada. Kirjanduszanrid jagati "kõrgeiks" (tragöödia, ood) ja "madalaiks" (komöödia, satiir). Klassitsismi põhiliseks kirjandusliigiks kujunes näitekirjandus, selle suurimaks meistriks Moliére (16221673); eesti kirjanduses on klassitsismi jooni Kristjan Jaak Petersoni (18011822), Friedrich Robert Faehlmanni (17981850) ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (18031882) loomingus. konstruktivism kirjandusmeetod, mis seostab inimesi ja elunähtusi tehnikaajastuga.
Benediktlaste ordu. Rändmunkade ordud: augustiinlased, karmeliidid (Karmeli mäel Palestiinas klooster; ristisõdijate järeltulijad), dominiiklased, frantsisklased. Linnakultuur "Draama sündis linnaväljakul..." -Puskin Keskaegne draamakunst sündis karnevalist. Linnas eri tüüpi kultuuride tihe kokkupuude. Kirikliku ja linnakultuuri vastasseis. Linnaväljakul rahvalik draama: rändüliõpilased e vagandid parodeerisid kirikut. Linn hakkas õppima: linnakoolid, ülikoolid. Kirjanduszanrid: fabiloo(elukondlik stseen), proosanovell, romaan, loomaeepos. Rüütlikultuur Õitseng 12. sajand. Maise elu jumaldamine, armastus naise vastu. Kurtuaasne lüürika, rüütliromaan. Ristisõjad- rüütlite vaimulikud vennaskonnad (Templirüütlite ordu, Teutooni ordu). Olemasolevate mungaordude reformimine, uute rajamine. Cluny reform. Karolingide renesanss Karl Suur taastas antiikaja poliitilise idee ja soosis kunsti taassündi. Loeti antiikklassikuid, kasutati pseudonüümidena nende nimesid
rüütlikultuurist. Rüütliromaan pärit 12. sajandist, Põhja-Prantsusmaalt. Teemaks ajalugu, isandad ja sõjaskäigud. Suurt osa Keskaja kirjanduses mängisid teoloogilised teosed, millest enamus pärinesid Katoliku vaimulikkonna sulest. Keskaja kirjanduse arenguetapid: 1) Varakeskaeg 5.-10. saj. ladinakeelsus, rahvustunde mahasurumine 2) Klassikaline keskaeg 11. 15. saj. linnade kasv, intellektuaalne aktiivsus, rahva- ja rüütlikirjanduse areng Kirjanduszanrid: romaan, novell, sonett, ballaad, romanss, müsteerium, miraakel, farss Suur osa keskaja kirjandusest oli anonüümne. RENESSANSS 14.- 16. sajandil. Renessanss = taassünd. Keskajale järgnev antiigist ja loodusest innustunud vaimuliikumine, mis sai alguse Itaaliast. Renessanssi ajal peeti inimest heaks, mitte aga veatuks. Ideaalseks peeti harmooniat ja õnnelikkust Maa peal. Oluliseks sai isiksus ja individuaalsus. Valitsevaks sai Humanistlik mõtlemine: inimlikkuse ja inimese
tüüpe. Miim Rooma teatris sai valdavaks zanriks koos atellaaniga Kreeka päritolu miim. Olustikulise ja satiirilise sisuga miimides rakendati improviseeritud dialoogi ning laulu ja tantsu kõrval ka akrobaatilisi trikke. Fabula palliata varane Rooma komöödia, Kreeka aineline mantlikomöödia, milles näitlejad esinesid kreeka rõivastuses. Fabula togata toogakomöödia, toimus Roomas, tegelasteks roomlased 6. Missugused kirjanduszanrid on antiikajal? Eepika ( romaan, novell, eepos, valm, muinasjutt jne), Lüürika, Dramaatika (tragöödia, komöödia, draama) 7. Kirjanikud, kellest peab teadma midagi: 4 Homeros (elas arvatavasti 8. sajandil eKr), oli vanakreeka pime laulik, kahe kuulsa eepose (,,Ilias" ja ,,Odüsseia") autor. Sappho ( 6.s.eKr) AntiikKreeke luuletajanna ja pedagoog (esimene naisluuletaja).
Saadi aru, et elu ühiskonnas ei kulge mitte ainult Jumalast seatud korra järgi, nagu arvati eelmistel sajanditel. Algas usk inimesesse, tema mõistuse jõusse ja loomingulistesse võimetesse. http://wiki.zzz.ee/index.php/Renessanss_Itaalias Uushumanism oli edumeelne pedagoogikas uund 18 ja 19. saj Saksamaal, mis seadis eesmärgiks Vana-Kreeka kasvatusideaali (isiksuse harmoonilise ja igakülgse arengu). Võrdsus, vabadus ja enesemääratlus. 2. Nimetada kirjanduszanrid, mis said alguse antiikajal (nimetada nende zanrite tähtsamaid esindajaid Kreekas ja Roomas)? http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Kreekakirjandus.htm Eepos Homeros (Ilias, Odysseia); Hesiodos (Theogonia, Tööd ja päevad), tragöödia ja Rooma eepika (Eepika (kreeka sõnast epos) on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Ainestiku ja selle ulatuse, kujutamislaadi järgi jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid) ja
Keskaeg oli ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Keskaeg kestis 5.-15. Sajandini, algas 476 pKr Rooma keisririigi lagunemisega ja lõppes 1492 pKr, mil Kolumbus avastas Ameerika. Periodiseering: varakeskaeg (5.11. sajand), kõrgkeskaeg (11. sajand 14. sajandi lõpp), hiliskeskaeg (15. sajand 16. sajandi algus). Keskaja kirjandus on tugevalt seotud ristiusustamisega. Mõjutused on järelkaja antiikmaailmast, rahvalood, piibel ning ristiusk. Kirjanduszanrid: Proosas: romaan, novell. Lüürikas: sonett, ballaad, romanss. Draamas: müsteerium, miraakel, farss.. Tekivad rõhuline silbisüsteem ja lõppriim. Suur tähtsus oli eepikal ja saagadel. Martin Luther (teesid, 1517). Kolumbus (Ameerika avastamine 1492). Egill Skallagrimson (skald-islandi laulik), Benoit de Sainte-Maure (rüütliromaan ,,Trooja romaan"), Chretien de Troyes (nimekaim prantsuse truväär), Wolfram von
filoloogide teke, Kyrillos - Kagu-Euroopa 2) antiigipärandi marginaliseerumine ristiusustamise raames: ühiskonnas, 3) arhitektuurilised eeskujud. 1) vana kirikuslaavi keele loomine kreeka keele eeskujul: PROFESSIONALISEERUMINE - tähestik kirillitsa , Antiiktekstide väljaandmine - sõnavara originaalis - liturgiakeel kooliväljaandeina: 1802 Cicero - kirjanduszanrid etc. valitud kõned. Reaktsioon: Ecce monstrum! II. ANTIIGIRETSEPTSIOON klassikaajakiri North American VENEMAAL: KOLMAS ROOMA Review 1453 Konstantinoopoli 1820ndad langemisega läheb õpetatud artiklid antiigi kohta, maailmavõim Moskvale kui Kreeka keel kui kurioosum (pelgalt kolmandale Kreekas Roomale. reisimiseks, Nicholas Biddle 1806). Ivan IV: Caesar>tsaar ja
kasutusele 18. sajandi lõpus, mil hakati varasemat kirjandust vastandama uuele, romantilisele kirjandusele. Klassitsism saavutas suurima ulatuse Prantsusmaal. Klassitsistid kujutasid kaasaja elule iseloomulikke jooni. Seadsid esikohale mõistuslikkuse ja elutõe. Rõhutasid kirjanduse kasvatuslikku funktsiooni. Teoste kirjutamise allutasid nad kindlatele reeglitele: sõnastuselt nõuti selgust, stiililt puhtust, ülesehituselt terviklikkust. Stiili- ja kujutusvõtteid ei tohtinud segada. Kirjanduszanrid jagati "kõrgeiks" (tragöödia, ood) ja "madalaiks" (komöödia, satiir). Klassitsismi põhiliseks kirjandusliigiks kujunes näitekirjandus, selle suurimaks meistriks Moliére (16221673); eesti kirjanduses on klassitsismi jooni Kristjan Jaak Petersoni (18011822), Friedrich Robert Faehlmanni (17981850) ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (18031882) loomingus. kohamuistend vt muistend. kollaazluuletus luuletus, mis on koostatud teiste autorite värssidest või
kultuurielu keskuseks. Nii õukonna- kui ka kunstielu allutati rangetele reeglitele. See sajand kujunes prantsuse kultuuri õitsenguajaks, mida valitseva kunstisuuna järgi hakati nimetama klassitsismiajastuks. Klassitsistide eesmärk oli kujutada loomingus kaasaja elule iseloomulikke jooni. Esikohale seati mõistuslikkus ning elutõde. Ainult tõde oli nende arvates ilus. Teoste sõnastuses nõuti selgust, stiilis puhtust, ülesehituses terviklikkust. Kirjanduszanrid jagati ,,kõrgeiks" (tragöödia, ood) ja ,,madalaiks" (komöödia, satiir). Zanrite stiilivõtteid ei tohtinud segada. Ka tegelased liigitati positiivseteks ja negatiivseteks, koomilise ja traagilise koosesinemist ühes tegelases peeti sobimatuks. Klassitsistid jäljendasid antiikkirjandust, mida nad pidasid täiuslikuks ning seetõttu kunsti igaveseks eeskujuks. Klassitsismi põhiliseks kirjandusliigiks kujunes näitekirjandus, selle suurimaks meistriks Moliere.
kultuurielu keskuseks. Nii õukonna- kui ka kunstielu allutati rangetele reeglitele. See sajand kujunes prantsuse kultuuri õitsenguajaks, mida valitseva kunstisuuna järgi hakati nimetama klassitsismiajastuks. Klassitsistide eesmärk oli kujutada loomingus kaasaja elule iseloomulikke jooni. Esikohale seati mõis- tuslikkus ning elutõde. . Teoste sõnastuses nõuti selgust, stiilis puhtust, ülesehituses terviklikkust. Kirjanduszanrid jagati ,,kõrgeiks" (tragöödia, ood) ja ,,madalaiks" (komöödia, satiir). Zanrite stiilivõtteid ei tohtinud segada. Ka tegelased liigitati positiivseteks ja negatiivseteks, Klassitsistid jäljendasid antiikkirjandust, mida nad pidasid täiuslikuks ning seetõttu kunsti igaveseks eeskujuks. Klassitsismi põhiliseks kirjandusliigiks kujunes näitekirjandus, selle suurimaks meistriks Moliere. Eesti kirjanduses on
ja kultuurielu keskuseks. Nii õukonna- kui ka kunstielu allutati rangetele reeglitele. See sajand kujunes prantsuse kultuuri õitsenguajaks, mida valitseva kunstisuuna järgi hakati nimetama klassitsismiajastuks. Klassitsistide eesmärk oli kujutada loomingus kaasaja elule iseloomulikke jooni. Esikohale seati mõistuslikkus ning elutõde. Ainult tõde oli nende arvates ilus. Teoste sõnastuses nõuti selgust, stiilis puhtust, ülesehituses terviklikkust. Kirjanduszanrid jagati ,,kõrgeiks" (tragöödia, ood) ja ,,madalaiks" (komöödia, satiir). Zanrite stiilivõtteid ei tohtinud segada. Ka tegelased liigitati positiivseteks ja negatiivseteks, koomilise ja traagilise koosesinemist ühes tegelases peeti sobimatuks. Klassitsistid jäljendasid antiikkirjandust, mida nad pidasid täiuslikuks ning seetõttu kunsti igaveseks eeskujuks. Klassitsismi põhiliseks kirjandusliigiks kujunes näitekirjandus, selle suurimaks meistriks Moliere.
kultuurielu keskuseks. Nii õukonna- kui ka kunstielu allutati rangetele reeglitele. See sajand kujunes prantsuse kultuuri õitsenguajaks, mida valitseva kunstisuuna järgi hakati nimetama klassitsismiajastuks. Klassitsistide eesmärk oli kujutada loomingus kaasaja elule iseloomulikke jooni. Esikohale seati mõistuslikkus ning elutõde. Ainult tõde oli nende arvates ilus. Teoste sõnastuses nõuti selgust, stiilis puhtust, ülesehituses terviklikkust. Kirjanduszanrid jagati ,,kõrgeiks" (tragöödia, ood) ja ,,madalaiks" (komöödia, satiir). Zanrite stiilivõtteid ei tohtinud segada. Ka tegelased liigitati positiivseteks ja negatiivseteks, koomilise ja traagilise koosesinemist ühes tegelases peeti sobimatuks. Klassitsistid jäljendasid antiikkirjandust, mida nad pidasid täiuslikuks ning seetõttu kunsti igaveseks eeskujuks. Klassitsismi põhiliseks kirjandusliigiks kujunes näitekirjandus, selle suurimaks meistriks Moliere.
Nii õukonna- kui ka kunstielu allutati rangetele reeglitele. See sajand kujunes prantsuse kultuuri õitsenguajaks, mida valitseva kunstisuuna järgi hakati nimetama klassitsismiajastuks. · Klassitsistide eesmärk oli kujutada loomingus kaasaja elule iseloomulikke jooni. Esikohale seati mõistuslikkus ning elutõde. Ainult tõde oli nende arvates ilus. · Teoste sõnastuses nõuti selgust, stiilis puhtust, ülesehituses terviklikkust. · Kirjanduszanrid jagati ,,kõrgeiks" (tragöödia, ood) ja ,,madalaiks" (komöödia, satiir). Zanrite stiilivõtteid ei tohtinud segada. · Ka tegelased liigitati positiivseteks ja negatiivseteks, koomilise ja traagilise koosesinemist ühes tegelases peeti sobimatuks. · Klassitsistid jäljendasid antiikkirjandust, mida nad pidasid täiuslikuks ning seetõttu kunsti igaveseks eeskujuks. · Klassitsismi põhiliseks kirjandusliigiks kujunes näitekirjandus, selle suurimaks
annaabi.ee 
