,,20. sajandi kirjandus" Jan Kaus 2015 Õpikust ei ole e-tund ega digiversiooni. 1. Kirjandusõpik pakub ülevaadet kirjanduslikest suundumustest 20. sajandil. See on esitatud klassikute loomingu kaudu erinevaid vaatenurki ning arutlusteemasid tõstatades, mitte kronoloogilise järjestusena. Põhiteksti ilmestavad ülevaated olulisematest kirjandusloolistest sündmustest, mis aitavad lugejal paigutada kirjanikke ning kirjandusvoole ajaloolisse konteksti. Õpik toetub valgustuslikule ning humanistlikule aspektile ning rõhutab neid teemade üldeesmärke silmas pidades. Autori seisukoht on luua erinevate vaatenurkade ning tahkude süsteem, mis poleks ainult teadmiste ammutamiseks, vaid ka küsimuste esitamiseks, lisainformatsiooni hankimiseks ning diskussioonideks. 2. Ülesehituselt ei ole õpikuteemad kronoloogilised, vaid pigem teatud kirjanike loomingut ning kirjandusvoole järjestades (kokku 39 osa)
liidust välja, lisaks keelustati ka tema looming. Peale 1956. aastal Stalini surma mõistab Kongress Tuglase ja paljud teised kirjanikud õigeks. Tuglas kolib Tartust Tallinna, Underi endisesse majja. 1970. paneb aluse omanimelisele novellipreemiale . TEATMEKIRJANDUS: 3 Põhjalik monograafia Juhan Liivist 4 Põhjalik ülevaade Eesti Kirjameeste Seltsist 5 Palju esseesid, milledes analüüsinud kirjandusvoole. Nt kogumik ,,Marginaalia". Marginaal- lühiessee. Mõtiskleb kultuuri ja kunsti teemadel. 6 ,,Lühike eesti kirjanduslugu" 7 ILUKIRJANDUS 8 I periood 1901-1914 Otsingute periood, kus läbipõimunud romantism ja realism. Palju novellette ja laaste. Alustab lühikeste lastelugudega ,,Siil" ja "Hunt", mis saavad väga populaarseteks. Tugevamaks tööks novell ,,Hingemaa", näide puhtast kriitilisest realismist. kujutab ta vaese
Gümnaasiumi kirjandusõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) loeb ja väärtustab nii eesti kui ka maailmakirjanduse olulisemaid autoreid ja kirjandusteosed, suhestab loetut teose ajastu ning tänapäevaga; 2) väärtustab kirjanduse ühiskondlikku, ajaloolist ja kultuurilist tähtsust ning kirjanikku kui loojat; 3) väärtustab kirjandust kui tunde- kogemusmaailma rikastajat ning kujutlus- ja mõttemaailma arendajat; 4) loeb nii proosat, luulet kui ka draamat, tunneb tähtsamaid kirjandusvoole ja -zanre ning eristab kirjandusteksti poeetilisi võtteid ja peamisi kujundeid; 5) mõistab sõnakunsti väljendusvahendite mitmekesisust ning nende erinevusi ja sarnasusi võrreldes teiste kunstiliikudega (teater, film, kunst, muusika); 6) tajub kirjandusteksti mitmeti tõlgendavust, erinevate kultuurikontekstide tausta teose mõistmisel, näeb kirjanduses inimese ja maailma mõistmise mudelit; 7) kujundab endast teadlikku lugejat, kes kirjanduse toel arendab oma eetilisi ja esteetilisi
- unenäolisus - paljud tema novellid koonduvad korduva kujundi ümber: *“sinise koera silmad“, „ma tulin kell kolmveerand kuus“ *need kordused avavad järkhaaval oma tähendust - väldib lõpliku või lõpetatud tõe väljaütlemist: *jutud on vihjelased, sümboolsed *loob pinge, kuid jätab selle lahendamata *ei selgu, mis tegelastest sai 12. KLASS Uuem kirjandus Alates 1980. aastatest - eesti kirjanduses tekkis veel uusi kirjandusvoole, maailmakirjanduse viimane uus vool 50datel - 20.sajandi alguse modernistlikud voolud avaldavad mõju ka uuemale kirjandusele Uuemale kirjandusele iseloomulikku: - intertekstuaalsus – üks tekst viitab tahes või tahtmata teistele tekstidele - väga kirju ja kaootiline Ühte siduvat kirjandusvoolu pole: - tinglikult võib seda perioodi nimetada postmodernismiks Postmodernism Ühelt poolt tähistab see laiemaid ühiskondlikke muutusi 20.saj teisel poolel
tundma seda sama, mida võis tunda luuletaja. Luulet peaks lugema valjust, et kergem oleks tajuda rõhke, rütmi ja pause. Pilet 31. F. Tuglase loomingu ülevaade + ,,Popi ja Huhuu", ,,Inimese vari" Kirjutanud mitmeid monograafiaid (nt. Metsanurgast, Tammsaarest, kõige parem Juhan Liivist, Eesti Kirjameeste Seltsist). Samuti ilmunud terve rida võrdlevaid esseesid, mis käsitlevad erinevaid kirjandusvoole. "Lühike Eesti kirjanduslugu". Kirjutas palju kriitikat uudiskirjanduse kohta. Üheks tugevamaks peetakse ka kogumit "Marginaalia" (marginaal lühike kunstiline ülevaatus mingist probleemist. Ilukirjandus) (kunstilises vormis edasi antud, rohkem tähelepanu ongi vormile). Tuntuks saanud ka tõlkijana. Vene, rootsi, soome, taani, prantsuse, saksa ja norra keelest. Näiteks Aleksis Kivi "Seitse venda", palju Tsehhovit. 1
annaabi.ee 
