teooriad? (Kirjandus)teksti paigutamine, seosed teksti ja konteksti vahel. KONTEKSTID a) keele & filoloogia ajalugu b) kirjandustraditsioon, kuhu teos/tekst kuulub ja mis on selle loomist mõjutanud c) autori elulugu d) ühiskondlikud, kulltuurilised ja poliitilised kontekstid, mis võivad teost mõjutanud 5 olla. Kirjanduslugu, uushistoritsim ja uus kultuurilugu, postkolonialistlik kriitika, ökokriitika, feministlik kriitika KIRJANDUSLUGU Paigut. kirjandustekstid suuremasse kirjandusloo konteksti (kuid ka laiemasse kultuurilisse ja ühiskondlikku, rahvuslikku, soolisesse jne.) Kõige olulisem suund kirjanduslugu: jaotus perioodideks, tekst suhtes ajaloolise taustaga, tekstide dateering, konteksti ja teksti vastasmõjud, ajalooline metodoloogia. UUSHISTORITSISM: Kirjandustekste vaadeldakse koos või suhtes ajalooliste tekstidega, AGA ajalootekste ei vaadelda kirjandustekstidest eraldiseisvana, vaid samuti kirjandusliku nähtusena. UUS KULTUURILUGU
Kontekstikesksed lähenemised (kirjanduslugu, uushistoritsim ja uus kultuurilugu, postkolonialistlik kriitika, ökokriitika, feministlik kriitika). Millistele kirjanduse konteksti elementidele keskenduvad need lähenemised ja teooriad? NB! Kirjanduslugu saab uurida mitmete erinevate teooriate ja arusaamade valgusel kirjandusest ja kirjanduse ja ühiskonna ja ajaloo suhtest, sellest annab lühiülevaate kirjandus(aja)loo konspekt. KIRJANDUSLUGU 1.Paigut. kirjandustekstid suuremasse kirjandusloo konteksti (kuid ka laiemasse kultuurilisse ja ühiskondlikku, rahvuslikku, soolisesse jne.) 2. Kõige olulisem suund kirjanduslugu: jaotus perioodideks, tekst suhtes ajaloolise taustaga, tekstide dateering, konteksti ja teksti vastasmõjud, ajalooline metodoloogia. 8(vt. Moodle ‘Kirjandus(aja)lugu’) 3. UUSHISTORITSISM: Kirjandustekste vaadeldakse koos või suhtes
otsesõnu kirjas. emotsionaalse hinnangu (lõbus, tõsine, igav ...); Üksikute tingmärkide (õppekirjanduse tingmärgid), skeemide, kaartide lugemine õppekirjanduses, nende tähenduse tabamine. Luuletuste ilmekas (mõtestatud) lugemine. Riimuvate sõnade leidmine õpetaja abiga. Tekstiliikide eritamine: jutt, muinasjutt, luuletus, mõistatus. Kirjandustekstid: liisusalm, muinasjutt, mõistatus, luuletus, piltjutt, vanasõna, jutustus, näidend. Loetud raamatu autori, kunstniku (illustraatori), tegelaste nimetamine, loetust jutustamine. Loetule Kirjutamine emotsionaalse hinnangu andmine (lõbus, tõsine, igav jne). Kirjatehnika Kirja eelharjutused. Huvipakkuva raamatu leidmine kooli või kodukoha Kirjutamine pliiatsi ja
koodide kaudu iga tekst on teadvustatud v õi teadvustamata tekstide kogu, ükski tekst ei ole autonoomine, sisaldab teisi tekste, iga tekst võtab keeles mingid teadaolevad väljendid ning manipleerib nendega jne, EI PUUDUTA MÕJUTAMIST!!> lihtsalt tekstide omavaheline läbipaelumine *inimene, kes teksti loeb kohtab tähenduste üleküllust fragmentides ei saa piiruda sellega, et tome välja vaid ühe tähenduse, kõik tekstid muutuvad (*Borges Don Quiote'I ümberkirjutamine) *kirjandustekstid on avatud erinevatele lugemisvõimalustele *tähenduste üleküllumineB lahkumine strukturalismist see kuidas teksti loetakse, mitte ei vaadata teksti konstruktsiooni või allikat (structuralism) kirjandusteosed saavad tähenduse selle järgi, kuidas loetakse *"Autori surm" *tekstid 2 erit üüpi a. loetav (readerly) lugedes passiivne olemine, koodide j ärgmine, mida me tunneme, väljendulik loogika, kõik see mis on meile tuttav. Passiivsus 44 b
tegelikult oli ajalugu hoopis midagi muud. Kogu koomilise mängu juures oskus stiililiselt mängida. Rehepapis paneb kokku eestlastliku narratiivi, aga ka teise keele, mis tuleb lumememme kaudu. Teisi keele kaudu tsiteerib otse Shakespeare'i. Vilde ja Shakespeare saaks nagu kokku, need ei taha omavahel sobida. Kui nali on ära naerdud, siis tuleb selle tagant välja tõsine maailm ja tõsised probleemid. Eesti küla, oletatavasti 19. Sajand, mille kujutamise aluseks kirjandustekstid (Vilde jt). Miljööloome kujundiks kliima, ilm, hämarus. Päike paistab 2 korda: alguses ja lõpus (See loob selle kunstiline raami). Realismi ja fantastilise süntees (Eiseni ,,Eesti mütoloogia"). Sünge külakaanoni ümberkirjutamine tumedaks koomikaks, mõisakujundi ümberpööramine. Pole viidet sellele, et keegi teeks tööd, kuigi töö oli see, mis külanarratiivi süngeks muutis orjus, kannatused, vigastused. Varastatakse, kästakse krattidel asju teha.
annaabi.ee 
