NATURALISM - Realismi äärmuslik suund - Kirjandusvool, mis tekkis 1860.-1870-ndatel aastatel Prantsusmaal ja levis järgmistel kümnenditel üle Euroopa ning ka USA-s. - Selle kirjandusvoolu teoreetiliseks aluseks oli positivistlik filosoofia, mille tähtsamad esindajad olid prantslane Auguste Comte ja inglane Herbert Spencer. - Naturalistlikku esteetikat mõjutasid positivistlik filosoofia (A. Comte), looduse- ja füsioloogiauuringud (Darwin, Claude Bernard) ning kirjandusteadlaste H. Taine'i ja C. A. Sainte-Beuve'i ideed välistingimuste pärilikkuse, keskkonna ja ajastu määravast osast inimese iseloomule ja käitumisele. - Neilt alustelt töötas naturalismi keskne teoreetik ja praktik prantsuse kirjanik Emile Zola välja oma teooria, milles esitatakse kirjandusele ennekõike elutõe ja teaduslikkuse nõue. - Zola naturalismiteooria nõuab elu, tegelikkuse ja ühiskonna rangelt objektiivset
Kurat kavatseb ta hinge röövida, kuid sekkub Jumal, kelle inglid päästavad ja viivad taevasse sureva Fausti hinge surematu osa. Tema eest on kostnud armastav ja usklik Margareta, tema kasuks räägib tema visa tõejanu. "Faust" on lugu taltsutamatust uudishimust ja kustumatust teadmisjanust, millest ei tulenenud mitte ühtki ideaalset perspektiivi loomingulisest rahuldamatusest, millele tuuakse ohvriks kõik inimlikud tabud, süüta lapsed, usaldavad neitsid ja abitud vanainimesed. Kirjandusteadlaste arvates on Faust passiivselt ebatraagiline kuju, pigemini vaatleja, kellega asjad juhtuvad, kui tegutsev ja vastutav kangelane. Fausti isikliku süü ja vastutuse küsimus kerkib Margareta loos ning juhtumis Baucise ja Philemoni maalapiga. Aleksander Puskin on öelnud, et Goethe "Faust" on väga suure poeetilise vaimu looming. 20. sajandil kujunes "Faust" sakslaste uusaegseks eeposeks ning Peter Steini kolossaalse
prosaist ja luuletaja. On õppinud kirjandust Tartu Riiklikus Ülikoolis kirjandust, on töötanud õpetajana ja teadurina Eesti Kirjandusmuuseumis Looming Mihkelsoni esimene teos avaldati 1967. aastal. Mihkelson on avaldanud ka neli romaani, kriitilisi esseesid (näiteks "Kirjanduse seletusi") ja mitmeid lühijutte. Tema kirjandusteostes on läbivateks teemadeks Eesti mütoloogia, Eesti ajalugu ja identiteet. 2006. aastal kirjandusteadlaste, kirjandusväljaannete toimetajate, kirjanike ja õppejõudude seas läbi viidud küsitluses osutus taasiseseisvunud Eesti parimaks romaaniks Ene Mihkelsoni "Ahasveeruse uni". Proosaraamatud Proosaraamatud "Matsi põhi" (romaanid "Matsi põhi" ja "Kuju keset väljakut"), ER 1983 "Korter" (romaan), ER 1985 "Nime vaev. Romaan", Ilmamaa, Tartu 1994 "Surma sünnipäev. Novelle ja laaste", Tuum 1996 "Ahasveeruse uni" (romaan), Tuum 2001
aega haigekassa ametnikuna. Puhkused kulusid tavaliselt reisides, kuid suvest sai ka kõige parem kirjutamiseaeg. Kohe sõja järel 1946 - 1947 ilmusid Rootsis romaanid "Kõik mis kunagi oli" ja "Ei juhtunud midagi", milles jutustatakse 1939 - 1940. aasta sündmustest ja meeleoludest Eestis. Järgnes paus, kuni 1953. aastal ilmus kõikide üllatuseks esimene tõeliselt modernistlik romaan "Hingede öö", mis on jäänud kirjandusteadlaste eriliseks maiuspalaks ja mille tõlgenduste maht ületab juba teose lehekülgede arvu. Selles eksistentsiaalses romaanis jutustatakse inimese teekonnast, irreaalsetest rännakutest, süüst, süüdimatusest ja süüdimõistmisest, eksistentsi raskusest, sellest, kuidas inimene tunneb end maailmas üldse võõra ja pagulasena. Pärast pikemat vaikimist hakkas alates 1961. aastast ilmuma Ristikivi 11 teosest koosnev ajalooliste romaanide sari, mis
lühikest aega Sigtuna põgenikelinnas. Seejärel elas ja töötas Ristikivi Uppsalas. Alates 1947. aastast töötas ta Stockholmis haigekassa ametnikuna ja elas Stockholmi eeslinnas Solnas. Kohe sõja järel ilmusid Rootsis romaanid "Kõik mis kunagi oli"(1936) ja "Ei juhtunud midagi"(1947), milles jutustatakse 1939 - 1940. aasta sündmustest ja meeleoludest Eestis. Alles 1953. aastal ilmus järgmine pagulasteos "Hingede öö," mis äratas kirjandusteadlaste tähelepanu ning kogus hulgaliselt tõlgendusi oma sümbolistliku ja irreaalse olustiku tõttu. Romaani nimitegelane eksleb ringi viirastuslikus majas, millest ei leia väljapääsu ja millel lasub surma vari; ka allegoorilise kohtulaua ees ei suuda ta õiget vastust anda, mispärast ta õieti on kodutuna võõrsile sattunud. Selle eksistentsiaalne sisu kujutab inimese teekonda, irreaalseid rännakuid, süüd, süüdimatust ja süüdimõistmist, eksistentsi raskust ning inimese
sisimat olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumisest. Faust on inimesena üldse tavapäraselt erinev teda huvitavad sündmuste põhjused ja üldpilt, mitte niivõrd detailid. Ta leiab, et maailm on täis inimlikku kurjust ja pahesid ning inimesed ei suuda näha oma väikestest probleemidest kaugemale ning jõuab tõdemuseni, et olulisem kui mõte, sõna või jõud, on tegu. Samas kirjandusteadlaste arvates on Faust passiivselt ebatraagiline kuju, pigemini vaatleja, kellega asjad juhtuvad, kui tegutsev ja vastutav kangelane. Fausti isikliku süü ja vastutuse küsimus kerkib Margareta loos. Ta on rahutu ja põgeneb tegelikkuse eest antiikaega. Kuid alati jäi ta oma põhimõtetele kindlaks ja ei kaldunud teelt kõrvale. Tema kaudu on väljendanud autor ka humanismi ideid soovis parandada inimeste olukorda selles maailmas. 5) Miks Mefistofeles ei saa Fausti juurest lahkuda?
eeslinnas Solnas, töötas pikemat aega haigekassa ametnikuna. Puhkused kulusid tavaliselt reisides, kuid suvest sai ka kõige parem kirjutamiseaeg. Kohe sõja järel 1946 - 1947 ilmusid Rootsis romaanid "Kõik mis kunagi oli" ja "Ei juhtunud midagi", milles jutustatakse 1939 - 1940. aasta sündmustest ja meeleoludest Eestis. Järgnes paus, kuni 1953. aastal ilmus kõikide üllatuseks esimene tõeliselt modernistlik romaan "Hingede öö", mis on jäänud kirjandusteadlaste eriliseks maiuspalaks ja mille tõlgenduste maht ületab juba teose lehekülgede arvu. Selles eksistentsiaalses romaanis jutustatakse inimese teekonnast, irreaalsetest rännakutest, süüst, süüdimatusest ja süüdimõistmisest, eksistentsi raskusest, sellest, kuidas inimene tunneb end maailmas üldse võõra ja pagulasena. Pärast pikemat vaikimist hakkas alates 1961. aastast ilmuma Ristikivi 11 teosest koosnev ajalooliste romaanide sari, mis jaotub triloogiateks
tüüpiline romantismi liikumisele. Looduse ülistamist seotakse samuti tihedalt romantismiga. 4. Mõtted teosest. Faust'i puhul on tegemist üsna tuntud teemaga võitlusega hea ja kurja vahel, Jumala ja Saatana vahel, milles tavaliselt väljub võitjna headus ja armastus. Goethe on oma teoses kasutanud võimalikult palju elemente aniikseist Kreeka müütidest ning samuti keskaegseid tavasid omavahel ühendanud selle ajastuga. Kirjandusteadlaste arvamus: Tegemist on tragöödiaga, kus peale kuradiga sõlmitud lepingut jääb Faust passiivselt ebatraagiliseks kujuks. Temaga juhtub palju, kuid väliselt ja ettetoodud tegevuses näidatuna läheb Faustil alati hästi. Kõik tema soovid täituvad ja kui mitte nii nagu tema seda tahaks, siis on tal alati Mefistofeles käepärast, kelle süüks see ajada. Faust on pigemini vaatleja ülirikkas panoraamis, kelle teod on kerged kui soovid ja näiliselt vähese vastutusega
1943. aastal pärast ülikooli lõpetamist cum laude astus Ristikivi Saksa sõjaväkke, kus teenis aega staabikirjutajana. Samal aastal põgenes ta Soome võib pidada tema pagulaselu alguseks. Helsingis töötas ta sekretäri ning asjaajajana Eesti Büroos ning oli ka seotud vabariikliku vastupanuliikumisega. 1944. a. suundus edasi Rootsi, kus teenis elatist töötades kindlustus- ja haigekassaametnikuna. Rootsis elades ilmus tema loomingu paremik (nt. kirjandusteadlaste poolt armastatud modernistlik romaan ,,Hingede öö"), ühtlasi tegutses ta ka kirjanduskriitikuna. Üksinduse peletamiseks kirjutas Ristikivi ka luuletusi (1972. a. luulekogumik ,,Inimese teekond").Üksinduse peletamiseks kulutas Karl puhkused reisimisele. Reisimine oli Ristikivile kui väljapääs ängistusest, depressioonist ja üksindusest ning rutiinsest ametnikutööst. Karl Ristikivi suri 19. juulil 1977. aastal oma korteris insulti, ta maeti Rootsi Stockholmi Metsakalmistule.
Kurat kavatseb ta hinge röövida, kuid sekkub Jumal, kelle inglid päästavad ja viivad taevasse sureva Fausti hinge surematu osa. Tema eest on kostnud armastav ja usklik Margareta, tema kasuks räägib tema visa tõejanu. *"Faust" on lugu taltsutamatust uudishimust ja kustumatust teadmisjanust, millest ei tulenenud mitte ühtki ideaalset perspektiivi loomingulisest rahuldamatusest, millele tuuakse ohvriks kõik inimlikud tabud, süüta lapsed, usaldavad neitsid ja abitud vanainimesed. *Kirjandusteadlaste arvates on Faust passiivselt ebatraagiline kuju, pigemini vaatleja, kellega asjad juhtuvad, kui tegutsev ja vastutav kangelane. Fausti isikliku süü ja vastutuse küsimus kerkib Margareta loos ning juhtumis Baucise ja Philemoni maalapiga. *Aleksander Puskin on öelnud, et Goethe "Faust" on väga suure poeetilise vaimu looming. 20. sajandil kujunes "Faust" sakslaste uusaegseks eeposeks ning Peter Steini kolossaalse täistekstilavastusega Hannoveris, Berliinis ja
pärast duelliga seotud sekelduste tõttu lahkuma. Looming: 1. Ta muutis argikeele lüürikas kasutatavaks, tõstis följetoni ja reisikirja kunstilisele tasemele ning tõi saksa kirjandusse senitundmatu elegantse lihtsuse. 2. Esimesed luuletused ("Ein Traum, gar seltsam", "Mit Rosen, Zypressen") avaldas Heine juba Hamburgis 1816. aastal. 3. "Prantsuse oludega" rajas Heine paljude ajaloolaste ja kirjandusteadlaste hinnangul moodsa poliitilise ajakirjanduse. 4. Ta pidas end vabaks, sõltumatuks luuletajaks ja ajakirjanikuks, ning ei tundnud end kogu oma elu jooksul kohustatuna järgima ühtegi poliitilist suunda. 5. 1840. aastate keskel valmisid Heine suured värsseeposed "Atta Troll" ning "Deutschland. Ein Wintermärchen". Hans Christian Andersen Elu: 1. Hans Christian Andersen sündis Taanis ja elas aastatel 1805 1875. 2
I Anda suuline hinnang Poe novellile "Usheri maja langus" Pöörata tähelepanu novelli ülesehitusele ja stiilile. Vastajaid hinnata II Romantiline draama - ülevaade Ka draamat iseloomustab luuleline varjund. ÕPETAJA ESITAB ÜLEVAATE OLULISEMATEST DRAAMAKIRJANIKEST JA TEOSTEST. Õpilased kirjutavad konspekti. III Goethe "Faust"I Teos on eelnevalt läbi loetud 1. Tutvu materjalidega Interneti leheküljel www.zone.ee/markoh/kirjandus.htm a) Milliste kirjutaja ja kirjandusteadlaste seisukohtadega oled nõus, millistega mitte? b) Mida arvad teosest sina ise? 2. RÜHMATÖÖ (vastata suuliselt ja illustreeri oma vastust näidetega tekstist) 1. RÜHM ptk "Öö" a) Millega tegeleb Faust, mis teda vaevab? Mida otsib? b) Mida arvab Faust inimestest? c) Millise lahenduse ta oma probleemidele leiab? 2. RÜHM ptk "Linnavärava ees" ja "Töötuba"
Looduse ülistamist seotakse samuti tihedalt romantismiga. 4. Mõtted teosest. Faust'i puhul on tegemist üsna tuntud teemaga võitlusega hea ja kurja vahel, Jumala ja Saatana vahel, milles tavaliselt väljub võitjna headus ja armastus. Goethe on oma teoses kasutanud võimalikult palju elemente aniikseist Kreeka müütidest ning samuti keskaegseid tavasid omavahel ühendanud selle ajastuga. Kirjandusteadlaste arvamus: Tegemist on tragöödiaga, kus peale kuradiga sõlmitud lepingut jääb Faust passiivselt ebatraagiliseks kujuks. Temaga juhtub palju, kuid väliselt ja ettetoodud tegevuses näidatuna läheb Faustil alati hästi. Kõik tema soovid täituvad ja kui mitte nii nagu tema seda tahaks, siis on tal alati Mefistofeles käepärast, kelle süüks see ajada. Faust on pigemini vaatleja ülirikkas panoraamis, kelle teod on kerged kui soovid ja näiliselt vähese vastutusega
rahvuslik ajalugu - oma algupärase kultuuri käsitlus; eestikeelse kirjanduse ajalugu; kirjandusajaloo ‘pikendamine’ rahvaluule kaudu; oma ja võõra küsimus, postkolonialistlik vaatepunkt. 16. Kaanon. Mis on kirjanduskaanon? Kreeka k ‘kanon’ - mõõtepulk või reegel, hiljem nimekiri või kataloog. Kirjanduses -kirjandusklassika, raamatud, mis on kindlalt kirjutatud teatud autori poolt. Laiem kasutus - maailmakirjandus, Euroopa kirjandus, rahvuskirjandused (kriitikute, kirjandusteadlaste ja õpetajate poolt) mingi kultuuri olulisemad autorid, nende teosed . Kas tänapäeval on enam vaja kirjanduskaanonit? Mille põhjal on kirjanduskaanonit kritiseeritud? Kirjanduskaanoni ülesehitusprintsiip - kooskõlas eliidi/valitseva klassi ideoloogia ja poliitiliste huvidega; maailmakirjanduse kaanon - valge rass, meessugu, Euroopa päritolu - rassistlik, imperialistlik, patriarhaalne; Eurotsentristlik vs avatud kaanon -
Kalevipoja kasutamine sokolaadi ümbrispaberil) 2003, 129-142. Kaanon. Kaanoni määratlus. Kreeka k `kanon' > mõõtepulk või reegel, hiljem nimekiri või kataloog, Heebrea Piibli ja Vana Testamendi raamatute nimekiri, mis kiriklikult on tunnustatud pühakirjaks. Kirjanduses >kirjandusklassika, raamatud, mis on kindlalt kirjutatud teatud autori poolt Laiem kasutus > maailmakirjandus, Euroopa kirjandus, rahvuskirjandused > (kriitikute, kirjandusteadlaste ja õpetajate poolt) mingi kultuuri olulisemad autorid, nende teosed > kirjandusklassika Klassika > jätkuvalt käibel (uustrükid, õppe- ja teadustöö) Piiblikaanon > selleks ettenähtud autoriteetide poolt kindlaks määratud, muutumatu Kirjanduskaanon > ähmaste piiridega, muutuv, sageli vastuoluline Kaanonisiseselt > kesksed ja marginaalsed autorid ja zanrid, see protsess ajas muutuv Kaanoni kriitika.
Kalevipoja kasutamine šokolaadi ümbrispaberil) 2003, 129-142. Kaanon. Kaanoni määratlus. Kreeka k ‘kanon’ > mõõtepulk või reegel, hiljem nimekiri või kataloog, Heebrea Piibli ja Vana Testamendi raamatute nimekiri, mis kiriklikult on tunnustatud pühakirjaks. Kirjanduses >kirjandusklassika, raamatud, mis on kindlalt kirjutatud teatud autori poolt Laiem kasutus > maailmakirjandus, Euroopa kirjandus, rahvuskirjandused > (kriitikute, kirjandusteadlaste ja õpetajate poolt) mingi kultuuri olulisemad autorid, nende teosed > kirjandusklassika Klassika > jätkuvalt käibel (uustrükid, õppe- ja teadustöö) Piiblikaanon > selleks ettenähtud autoriteetide poolt kindlaks määratud, muutumatu Kirjanduskaanon > ähmaste piiridega, muutuv, sageli vastuoluline Kaanonisiseselt > kesksed ja marginaalsed autorid ja žanrid, see protsess ajas muutuv Kaanoni kriitika.
Gustav Ränk — I TÜ etnograafia professor. 20 4.2.2 Nõukogude Eesti Osa ERMi kogusid anti Kirjandus- ja Kunstimuuseumile, kaotati etnoloogia professuur TÜs. Uurima hakati vennasrahvaid, Soome-Ugri ja slaavi rahvaste vahelisi sidemeid. 1957 asutati vabaõhumuuseum, mis baseerub ERMil, TÜ-l ja Ajaloo Instituudi etno- loogia sektoril. Peamine rõhk oli materjaalsel kultuuril, vaimne oli kirjandusteadlaste rida. ERMi aastaraamat ilmub siiamaani, palju artikleid on Akadeemias. 4.2.3 Peamised uurimisvadkonnad Etnograafiline sõnastik 1925, Eesti rahvariiete ajalugu 1927, Soome sugurahvaste et- nograafia 1929, Die Subkultur Estland 1931–33. 1. Rahvapärased ehitised: Karl Tihase Eesti talurahva arhitektuur 1974 2. Rahvariided 3. Rahvakunst (tekstiil, ornamentika, kudumid) 4. Majandusvormid (põllum, kalastus, jahindus, karjakasv) 5. Rahvapärane käsitöö 6
Kaanon 35.Kaanoni määratlus Kreeka keelest tulenev sõna ,,kanon" tähendab mõõtepulka või reeglit, hiljem nimekiri või kataloog, Heebrea Piibli ja Vana Testamendi raamatute nimekiti, mis kiriklikult on tunnustatud pühakirjaks. Kirjanduses on kaanon kirjandusklassika, raamatud, mis on kindlalt kirjutatud teatud autori poolt. Laiemas kasutuses/tähenduses on kaanon maailmakirjandus, Euroopa kirjandus, rahvuskirjandused (kriitikute, kirjandusteadlaste ja õpetajate poolt) on mingi kultuuri olulisemad autorid, nende teosed ehk ka kirjandusklassika. Klassika mõiste on jätkuvalt käibel (uustrükid, õppe- ja teadustöö). Piiblikaanon selleks ettenähtud autoriteetide poolt kindlaks määratud, muutumatu. Kirjanduskaanon ähmaste piiridega, muutuv sageli vastuoluline. Kaanonisiseselt on kesksed ja marginaalsed autorid ja zanrid, see protsess on ajas muutuv. Kaanon hoiab mingi teose käibel. 36.Kaanoni kriitika
teise luulekogu ,,Tuule maa", mis oli kirjutatud veidi teises võtmes. Suits oli saanud vanemaks, küpsemaks ning mõistis, et ideed ühiskonna muutmisest on utoopilised. 1914. saab stipendiumi, et minna Prantsusmaale, kuid I ms puhkemise tõttu osutub see kasutuks. 1919. kutsutakse Suits Tartu ülikooli kirjanduse õppetooli tööle. Suits oli põhjalik ettevalmistaja ning sellest tulenevalt asus tööle alles 1921. Temast sai professor ning tema käe all kujunes eesti akadeemiline kirjandusteadlaste põlvkond. 1920. avaldas Suits armastusluule kogumiku ,,Ohvri suits", 1922. aastal rahvaluule ballaad ,,Lapse sünd" ning samal aastal ilmub revolutsiooni sõlmküsimusi analüüsiv ,,Kõik on kokku unenägu", misjärel keskendus õpetamisele ülikoolis. Suurem osa tema käsikirjadest põles II ms ajal. 1944. aastal põgenes Rootsi, kus töötas samuti raamatukogus. 1950. ilmus tema viimane luulekogu ,,Tuli ja tuul". 1956. aastal surnud Suits on maetud Stockholmi. 4. PILET
(19261933). kirjanduskriitika kirjandusteaduse osa, mis tegeleb kirjanduse arvustamisega. Kirjanduskriitika jälgib uudisteoseid, annab neile hinnangu ja suunab sellega kirjanduse üldist arengut. Kirjanduskriitika on teaduse ja kunsti süntees: seal kasutatakse teaduse ja kunsti sõnavara, järjekindla analüüsiga kaasnevad kriitiku isiklikud arvamused. Kirjanduskriitikud on enamasti teoste esmatõlgendajad, nende seisukohtadel põhinevad sageli kirjandusteadlaste analüüs ja hinnangud. kirjanduslik portree publitsistika zanr; tegelasest loodud tervikkujutlus, mis on saavutatud tema välimuse, riietuse, käitumise, tunnete jm kirjeldamise abil. kirjanduslik stiil ajastule või voolule iseloomulik väljenduslaad. Näiteks kroonikate vanapärane või Lydia Koidula (18431886) luule romantiline stiil. kirjandusprotsess kirjanduse muutumine ajas ja ruumis; kirjandusliikide ja zanrite, voolude ja stiilide areng nende omavahelises seotuses.
Õhin, lootused ja ootused ühiskonna muutumisest olid läbi kukkunud. Ülikoolist sai ka stipendiumi, et minna end Pariisi täiendama, aga I MS tõttu jäi tal sinna minemata. 1917 esialgu osales ka poliitilises elus, aga 1919, kui ülikool alustas tegevust eestikeelsena, siis kutsuti ta eesti ja üldise kirjanduse õppetooli tööle. Tööle asus alles 1921. enne valmistus põhjalikult. Aja jooksul sai temast professor Tartu ülikoolis, tema käe all kujuneski akadeemiline kirjandusteadlaste põlvkond. Veel mõningad luulekogud. 1920 „Ohvri suits” valik armastusluulet 4 1922 „Lapse sünd” rahvaluuleline ballaad, luulekogu „Kõik on kokku unenägu” Seejärel pikem paus, pühendus õpetamisetööle ülikoolis. Ilmusid mõned valikkogud. Nõukogude ajal puhkes sõda, sõjakeerises sai kodu pihta. Suurem osa tema käsikirjadest ja materjalidest põles ära. 1944
1905. aastal I luulekogu ,,Elutuli" see leidis palju lugejaid noorte hulgas, sest kirjutatud maailma muutmise vaimus (vormimeisterlikud ja jõulised luuletused). 1910. aastal lõpetas ja jäi Soome, kuna ei leidnud Eestis sobivat tööd. Läks soome keele õpetajaks. II luulekogu 1913. aastal ,,Tuulemaa" kirjutatud teises võtmes: õhin ühiskonna muutumisest oli läbi kukkunud. 1919. aastal kutsuti ta Eestisse õppetooli. Valmistus ja läks 2 aastat hiljem. Temast sai TÜ professor. Kirjandusteadlaste põlvkond alates temast!! Armastusluule ,,Ohvri suits". 1921. A-l ballaad ,,Lapse sünd", järgmisel aastal ,,Kõik on kokku unenägu". Seejärel pikem paus, kuna keskendus õpetamisele. Tema maja sai sõjas pihta- käsikirjad hävisid. Viimane luulekogu 1950.a-l ,,Tuli ja tuul". Suri Rootsis, kuhu oli Soome kaudu põgenenud. 4. Paari luuletuse analüüs: LÕPP JA ALGUS Kas tunnete : väriseb maa ! Kas kuulete : kisendab veri ! Nüüd tuleb kas ei või jaa !
häbistavad, kasutavad vägivalda. (Miller 2007) Alice Miller ei hoia oma sulge tagasi, näitamaks lapse lootusetult allasurutud positsiooni oma vanemate meelevalla all. Me ei tohiks aga unustada, et tema eriala viis ta kokku hingelt räsitud ja haigete lastega. Kas annab see õigustuse rääkida kõigi laste ja lastevanemate nimel? Informaalne kool ja mustad kirjutised Mustad kirjutised on Cambridgei ja Oxfordi kirjandusteadlaste kriitilised kirjutised sellest, missuguseid ohte peidab endas sõjajärgsetel aastatel laialdast poolehoidu leidnud informaalne kool Inglismaal. Kümmekonna aasta jooksul (1969-1977) ilmunud kirjutiste sarja hakati tagantjärele nimetama mustadeks kirjutisteks (The Black Papers). Neis kritiseeriti informaalse kooli lähtemõtteid ja teostusviise. Miks peaksid need kirjutised meid huvitama? Minu arusaamist mööda on tollane kaunisõnaline retoorika Inglismaal suures osas meie tänapäeva
annaabi.ee 
