kuuldemängude võistlustest. Eesti Raadios on lavastatud 12 Erik Tohvri poolt Ants Laansalu nime all kirjutatud kuuldemängu, mida on esitatud ka välismaal. Nendega tuli ka kuuekümnendate alguses tema esimene tuntus. 1963. aasta juuni Loomingus ilmus Hans-Erik Laansalu novellivõistlusel esile tõstetud jutustus "Udu teel". 1972. aastal Loomingus ära trükitud "Päevast päeva" ja Loomingu Raamatukogu sarjas 1982. aastal ilmunud "Tuuline saar" lubab kirjandusteadlasel Oskar Kruusile väita, et Hans-Erik Laansalu novellid "... kujutavad tööinimesi, võitlevad õigluse eest, propageerivad tööarmastust." 1 Teosega "Tuuline saar" sai Laansalu juba 1977. aastal filmistsenaariumide võistlusel II auhinna ja sellest sai esialgne stsenaarium mängufilmile "Pihlakaväravad". 1970-ndate aastate algul asus Laansalu-Tohvri kirjutama pikemat proosat romaane. Esimese romaani ,,Majad jõe ääres" kirjutas Erik Tohvri 1972. aastal, kuid see jäi sahtlisse seisma.
Me ei tea, kes nad on ning see hirm teadmatuse ja tundmatu ees tekitab võõraviha ning vallandab mitmeid kuulujutte. Võõraviha kuulujutud tekivad segastel perioodidel, muutuste ajal. 8. Mille poolest erineb folkloristi suhe uurimisainesesse kirjandusteadlase suhtest oma uurimisobjektiga? Folklorist peab looma usaldusliku ja sooja suhte inimestega kelle käest ta tahab ainest koguda. Kui uuritav on juba talletatud materjal, siis on suhe sarnasem, oluline on kirjapandu aeg koht ja kontekst. Kirjandusteadlasel on suurem distants uuritavaga, ning valik kas ta tahab suhestuda uuritavasse läbi ajaloo ja kirjaniku eluloo, või võtta teksti tekstina, folklorist peab arvestama ajalooga. (arvan ma) 9. Missuguste vahendite/võtetega muudetakse “nähtamatu” folkloor “nähtavaks”? Folkloori kogumise ja säilitamisega (arhiivid), see annab võimaluse neid korduvalt vaadata, lugeda, kuulata. 10. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi “esimese elu” etappi ja esita iga
annaabi.ee 
