Poe õudusjuttudest). -Aavik pooldas uue keele loomist, Tuglas keele traditsioone teataval määral rohkem. - Noor Eestil oluline panus eesti filosoofilise keele kujundamisel - raamat ka kunstiobjekt, tõusis raamatukujunduse tase (Nt Laikmaa pildid) -lai huvi kultuuri eri ilmingute vastu (teater, tants, kujuav kunst). -vanemat põlve häiris nende kosmopoliidne idee, ülbe ja arogantne hoiak. Samas olid nad üliolulised, eriti Tuglas, kes toimetas kirjandusseltside kallal - 30.l hakati kirjandusest ootama rohkem rahvuslikkust ja realismi ( Noor Eesti kunagised ideed enam ei sobinud). - Eesti Kirjanike Liidu kõrvale tekkis Eesti Rahvuslikkude Kirjanike Liit.... -40. 50.tel NSV alguse pool, noor eesti ideedesse suhtuti negatiivselt (peeti mandunud esteetikaks Tuglas represseeriti, ei avaldatud, võeti ära aunimed, tõlkis varjunime all jne). ( hea raamat Noor Eesti kirjanduse juurde Ilmar Talve ,,Maapagu"1988). 2005 tähistati Noor-Eesti juubelit!
teose sisu ja vormi, keele ja stiili vahekordade hindamine. Lühemate arvustuste, artiklite ja esseede kõrval on Fr. Tuglase sulest ilmunud mitmed mahukad kirjandusajaloolised uurimused: nt. lühimonograafiad "Juhan Liiv" (1914, 1928), "A. H. Tammsaare" (1918), "Ado Grenzsteini lahkumine" (1926) jt. Tuglas oli noorte kirjanike juht, nõuandja ja juhendaja. Ka oli ta pidevalt kohal Eesti nn vaimupealinnas Tartus. Ta oli paljude tähtsate kirjandusseltside asutaja ja põhiliige. Rahva valgustaja ja uute ideedega väljaastuja. Sidus erinevaid kultuurivaldkondi ja oli ühiskondlikult aktiivne. 7. Kirjanduslik rühmitus ,,Siuru" (liikmed, eesmärgid, iseloomulikku, võrdlus ,,Noor-Eestiga", saavutused) Siuru oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal. Sinna kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. Siurulaste motoks oli
Tuglas kuulus rühmitusse ,,NoorEesti" (190515), ta koostas, toimetas ja kirjastas rühmituse väljaandeid. 1917 maapaost naastes, asus ta organiseerima ,,Siurut". 1922 valiti ta EKL esimeheks. Järgneval aastal ilmus ,,Looming".192940 oli ta EKSi esimees. 1950 keelustati tema teosed. Ta tutvustas ja tõlkis Soome kirjandust (Seitse venda), tema teost ,,Lühike eesti kirjanduslugu" kasutati Soome ülikoolides õpikuna. Ta oli ka Soome kirjandusseltside auliige. Looming: Kirjanikuna oli ta eelkõige novellist. 1903"Hunt", novelliraamatud 1908"Kahekesi" ja 1913"Õhtu taevas" ning romaan 1915"Felix Ormusson" (suvitusromaan, mille sündmustik on napp, peamiseks mootoriks on armumängud kolme inimese vahel). Novellide kogud 1917"Saatus", 1920"Raskuse vaim", 1925"Hingede rändamine" need kuulusid tema uusromantilisse loomingutsüklisse. Poeetilise realismi periood: 1937"Väike
annaabi.ee 
