1938 said alguse võõrkeelsed kuuldemängud, eesmärgiga õpetada võõrkeelset hääldust. 1939. toimunud kuuldemängude võistlusel võitis I auhinna Gert Helbemäe ,,Maria viiul". Laekus 156 käsikirja. Ainus koosseisuline lavastaja oli Felix Moor. Raadiodramaturgina tegutses Albert Üksip, kirjutades ise või kohandades raadiole üle 50 kuuldemängu. Üha rohkem võtsid raadiotööst osa näitlejad (Mari Möldre, Ants Eskol jt) 1. 4. 4. Kirjandussaated 192.7 esimene kirjandussaade: Karl AstRumori pooletunnine loeng. Ka kirjandusõhtud: eemärk pidada meeles kirjanike tähtpäevi. Estvedajaks Felix Moor, abilsteks Paul Viiding, Marta Sillaots, Paul Rummo. Lisaks pooletunnised lugemistunnid, autoritunnid. 1935 korraldati kirjandusaasta, mis kajastus ka raadios. Kuulajatel oli kirjanduse vastu suur huvi, 1939. oli kirjandussaadete maht kasvanud 83 tunnini (2,6% saatekavast)
venekeelseks muudeti), siis Slutsk tõestas ära, et Eestis raadiokuulaja kaugeneb oma raadiost ja hakkab pahasid kapitaliste kuulama, kui ei tee teist programmi, mis sai nimeks Vikerraadio (1967). Sellele järgnesid juba raadio meelelahutussaadete toimetuse rahvast innustavad ettevõtmised, raadiomängud jne. Kavva tulid kesköösaated, kergemat muusikat. Stereoraadiokatsetusi alustati samuti mõne aasta pärast. Kultuuri- ja kirjandussaated hoidsid kuulajaga lähedast sidet, kutsudes esinema nimekaid kultuuritegelasi ja kirjanikke. Raadiost sai taas rahvusliku kultuuri kandja. 1980. a septembrikuus toimunud jalgpallimats raadio- ja teletöötajate vahel kasvas üle protestilaineteks, mis sünnitasid "40 kirja". Uue venestuslaine surve oli tuntav. Eestis olid olud ajakirjanduses kauem umbsed kui näiteks Venemaal, kus Gorbatsovi avalikustamise üleskutsele järgnesid teravalt omaaegse ülekohtu paljastused, mis
annaabi.ee 
